Vaikimise korral eeldatakse asjaolu omaksvõttu kuni sellele selgesõnalise vastuväite esitamiseni. Tsiviilõiguste teostamine peab toimuma heas usus. Hagi ei saa esitada karistusena väidetava omavolilise tegevuse eest, kui see reaalselt hageja õigusi ei riku. Kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, kuidas kostja tema õigusi rikub ning millised on konkreetsed taksitused hageja omandi kasutamisele, mis kostja tegevusest johtuvad. Hageja kinnitas vaid, et kostja omavolitseb. Hageja väide, et juurdeehitise ja trepi ehitamisel ei ole järgitud esialgset maja projekti ning tara ehitamisel ei küsinud kostja hageja nõusolekut. Hageja nõustus kostja väitega selle kohta, et kostja renoveeris enda vahendite arvelt ja hageja nõusolekul elamu tänavapoolse ukse ja trepikoja. Seega on hageja välja toonud tema õiguste rikkumisena selle, et kostja tegutsemine ei olnud kooskõlas hageja soovidega. Pooltel on mõlemal olemas võimalus kasutada elamusse sisenemiseks kaasomaniku ainukasutuses olevat välisust. Seega ei ole takistatud hageja õigus kasutada kinnisasja oluliseks osaks olevat elamut. Hageja ja kostja puhul on tegemist kaasomanikega mitte ühe perekonnaga. Seega on loomulik, et poolte kasutuses on eraldi elu- ja abiruumid ning sissepääsud. Hageja ei ole kohtuistungil vaidlustanud kostja väidet selle kohta, et maja ees asuva ukse ja trepikoja renoveerimisel ta nõustus, et kostja teostab renoveerimise oma vahendite arvelt ning pärast renoveerimist on nimetatud uks ja trepikoda kostja ainukasutuses. Kohus leiab, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kui esialgsest nõusolekust pärast teise poole poolt rahaliste kulutuste tegemist taganetakse. Kohus leiab, et omandiõiguse rikkumiseks ei saa pidada kostja sellist tegevust, mis hagejale ei meeldi. Samuti ei saa pidada omandiõiguse rikkumiseks seda, et kostja tegutses teisiti kui hageja soovis või jättis kotja hageja nõusoleku küsimata. Kostja põhjenduste kohaselt tekkis tarvidus aia ehitamiseks seetõttu, et kostja koer reostas hageja poolt rajatud iluaeda. Hageja seda väidet kohtus ei vaidlustanud. TsÜS § 49 lg 3 alusel kohaldatakse loomadele asjade kohta sätestatut. Omanik peab tagama, et tema asi ei kahjustaks teisi isikuid, sama kehtib ka isikule kuuluvate loomade suhtes. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumiseks ei saa pidada kostja tegevust, mis johtub otseselt hageja enda tegemata jätmisest. Asjaolu, et kostja kasutuses on elamus rohkem ruutmeetreid kui hageja kasutuses, ei ole otseselt hageja õiguste rikkumine. Poolte kaasomandi osad on võrdsed ja AÕS § 71 lg 3 järgi tuleb eeldada, et ka elamus kasutatava pinna suurus peaks olema võrdne, kuid siinkohal tuleb arvestada ka elamu reaalset ruumide asetust. Hageja nõuab elamu II korruse koridori ümberehituse lammutamist, kuid ei ole põhjendanud , kuidas see hageja õigusi rikub. Hageja väited selle kohta, et kostja poolt ehitatud trepp ei vasta ehitusnõuetele, sest on talvekülmadele ohtlik, ei tulene kostjast. Elamu välisosade nagu trepp jäätumine talvel Eesti kliimas on Lk 4
lg 1 alusel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kai Härmand Kohtunik Lk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.