kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) hagi on aegunud. Hageja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest teada XXX. Hagi aluseks oleval laenulepingul põhinev nõue tulnuks esitada hiljemalt XXX. Põhinõude aegumisega aegus ka kõrvalnõue. 2) Hagiavalduse väited korduvatest pöördumistest kostja poole ei ole õiged. Esimene pöördumine oli XXX, milliseks ajaks oli nõue juba aegunud. 3) hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostjal olid kokkulepetest HPi ja H S ’iga rahalised vastunõuded, millega kostja on oma võla tasaarvestanud. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. kohtu hinnang Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte laenulepingust tuleneva täitmisnõude tuvastamisega seotud piirides. väiteid üksnes Vaidlust hageja nõudeõiguse üle ei ole. Hageja tugineb nõude esitamisel XXX võlakirjale, milles sisaldub laenaja lubadus tagastada laenatud raha kolme kuu möödumisel. Seega muutus võlg sissenõutavaks ning võlausaldaja omandas õiguse nõuda kohustuse täitmist alates XXX. Hageja on esitanud hagi kohtule XXX. Kostja väidab, et nõue on aegunud ning esitas TsÜS § 143 alusel aegumise vastuväite arvestamise taotluse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 järgi aegub võlausaldaja nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Võlasuhe on tekkinud XXX. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (TsÜS RS; VÕS RS) § 9 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 113 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. Seega ei olnud nõue XXX aegunud. TsÜS § 146 lg. 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. TsÜS RS § 9 lg. 2 järgi arvestatakse juhul kui XXX kehtestatud aegumistähtaeg on lühem kui enne XXX kehtinud seaduse kohaselt, aegumistähtaega alates XXX. 3 Eelnevast tulenevalt lõppes aegumistähtaeg XXX laenulepingust aegumistähtaeg TsÜS §-s 146 lg. 1 sätestatud üldise reegli järgi XXX. tuleneva nõude Hageja väidab, et kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, millest tulenevalt tuleb vaidluses kohaldada TsÜS §-s 146 lg. 4 ettenähtud erandlikku aegumistähtaega. Poolte vahel on vaidlus XXX laenulepingust tekkinud võlasuhte täitmisega seotud asjaolude üle. VÕS RS § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002 kohaldada enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kostja poolset kohustuse täitmist või kohustuse rikkumist hinnata kehtinud tsiviilkoodeksi (
) sätete alusel.
järgi kannab isik kohustuse rikkumise eest vastutust süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Kostja seletas kohtus vande all, et on laenu tagastamise kohustusest vabanenud seoses temale kuulunud vastunõuetega HPi ja viimase elukaaslase HS’i vastu. Laen oli sisuliselt ettemaks, mis pidanuks katma osaliselt nimetatud isikute huvides tehtud töö tasu. 2001 suvel toimunud kohtumise käigus tülitsesid nad H.P ja H.S ’iga ning sellega perekondade vahelised suhted katkesid. Ta on teatanud H.P ’ile, et loeb saadud raha töötasuks, mitte laenuks. Peale suhete katkemist on nad vaid korra XXX kohtunud. Sel korral hagi aluseks olevast laenulepingust juttu ei olnud. Tunnistaja, HS ja HP andsid kohtus ütlusi selles, et tülitsesid XXX suvel kostjaga. Tülitsemise kestel oli muu hulgas jutuks ka laenu tagastamine. Kostja väitis neile, et tal on saamata H.S ’i kinnistu müügiga tegelemisest ja mingist fondist H.P äri huvides toetuse hankimise eest kokkulepitud töötasu. Tunnistajad möönsid selliste suhete olemasolu, kuid ei pidanud nõudeid omavahel seotuks ega põhjendatuks. Peale märgitud kohtumist ei ole nad kostjalt raha tagastamist nõudnud. Kohus leiab, et kostja käitumine ei ole hinnatav kohustuse tahtliku rikkumisena. Süü vastutuse alusena on suhe isiku teadvuse (arusaama ja veendumuste) ning teo tagajärje vahel. Tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal lähtuti süü vormide määratlemisel õiguse, s.h. kriminaalõiguse üldisest mõttest. Tsiviilõiguses mõisteti tahtlusena teo negatiivsest iseloomust arusaamist ja sellega kaasnevate tagajärgede soovimist või nende saabumise teadlikku möönmist. Võlaõigusseaduse § 104 lg. 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja on jätnud võlakirjas näidatud raha tagastamata veendumuses, et nõue on laenutaja ja tema elukaaslase vastu suunatud nõuetega tasaarvestatud. Kohtule esitatud tõendite järgi on kostja oma arusaama ja veendumuse laenutajale hiljemalt XXX suvel teatavaks teinud. Kostja arusaama võis süvendada laenutaja poolt pärast vastastikuste seisukohtade esitamist nõuete esitamata jätmine. Hageja väide selles, et kostjale on korduvalt nõudeid esitatud, ei ole kooskõlas kostja vande alla antud seletuse ja tunnistajate ütlustega. Kostja vande all antud seletus ja tunnistajate ütlused on kooskõlas selles, et nende vahel oli lisaks laenusuhtele teisi rahalise iseloomuga kohustusi, mille põhjendatuse ja täitmise üle esinesid erimeelsused. Kostja on oma seiskoha vastastikuste suhete kompleksis laenuandjale teatavaks teinud. Kostja on väidetavalt oma kohustuse temale kuulunud nõuetega tasaarvestanud. Kohus ei hinda käesolevas asjas kostjal väidetava vastunõude või nõuete põhjendatust, kuid leiab, et kostja arusaam oma kohustuse mittetäitmise põhjustest (vastunõude olemasolu) ja sellega kaasnevast tagajärjest (kohustuste lõppemine tasaarvestusega) ei ole hinnatav kohustuse tahtliku rikkumisena. 4 Kohus leiab, et vaidluses ei oma määravat tähendust asjaolu, kas kostja ja tunnistajate vaheline vaidlus laenulepingu täitmise ja/või muude asjaolude üle toimus XXX või XXX aasta suvel. Seaduse kohaselt ei mõjuta see aegumise tähtaja kulgemise arvestamise algust. Õige on kostja väide selles, et laenutaja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest teada XXX aasta XXX. Ka juhul, kui õiguse rikkumise ajaks lugeda kostja poolt kohustuse täitmisest keeldumist XXX suvel toimunud diskussioonis, lõppes aegumistähtaeg XXX aastal. kohtukulud Hageja on XXX maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 500.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436; 441-442; 449;
§-st 227; TsÜS I §-st 113; TsÜS ja VÕS RS §-st 9 ja 11; TsÜS §-st 142; 143; 146 lg. 1 ja 4; 147 ja VÕS §-st 104 lg. 5 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata OÜ hagi PS’i vastu XXX laenulepingul põhineva täitmisnõude tuvastamises seoses nõude aegumisega. Jätta kohtukulud hageja kanda. Selgitada, et vaheotsus on pärast jõustumist käesolevas tsiviilasjas lõppotsuseks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada et, juhul kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.