2-06-12878/1

2-06-12878 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembrist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-12878 Tsiviilasi KJi (J) (isikukood XXX, elukoht XXX) ja VH(K) (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi KÜ, (registrikood XXX, asukoht XXX. ) vastu KÜ liikmete XXX erakorralise üldkoosoleku otsuse tühiseks tnnnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KJ; hageja VH; kostja KÜ 6 juhatuse esimees SV ning lepinguline esindaja vandeadvokaat AO. Kohtuistungi toimumise aeg
4. septembril
5. a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata KJi ja VH hagi KÜvastu KÜ liikmete XXX erakorralise üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hagejate endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest XXX. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue Harju Maakohtule XXX esitatud hagiavalduse kohaselt otsustati KÜ liikmete XXX toimunud erakorralisel üldkoosolekul tõsta maksemäära elamufondi 21 krooni võrra 9 kroonilt 30 kroonile ruutmeetri kohta kuus. Avaldajad olid selle otsuse vastu ning nõudsid kehtiva korra kohaselt oma eriarvamuse koosoleku protokolli kandmist, mida ka tehti. XXX jooksul teostati majas rida töid, mille rahastamiseks võeti pangalaenu. Vastavalt panga poolt esitatavale nõudele laenu tagasimakse ning remondifondi määrade matemaatilise suhte kohta kujunes remondifondi kuumakse suuruseks 9 krooni ruutmeetri kohta. Ülalmainitud maksega olid nõus kõik korteriomanikud, kuid juhatuse ettepanek tõsta remondifondi makse 30-le krronile ruutmeetrilt kuus tuli kõigile üllatuseks. Juhatusele tehtud vastavale järelepärimisele vastust ei saadud. Hagejad on seisukohal, et kõik maja korrashoiuks vajalikud tööd on juba teostatud võetud pangalaenude abil. Majaelanike arvates plaanib juhatus korterite turuhindade tõstmiseks ehitada elanikelt saadud rahadega varikatusega parkla, osta juurde maad, viimistleda keldripindu rentimise eesmärgil, millised ettevõtmised ei ole hagejate arvates otseselt seotud maja korrashoiu vajadusega. Praegu tegev juhatuse liige Saale VESKE on avaldajatele korduvalt öelnud, et saab hagejatest lahti reomondifondi makse tõstmise teel. Hagejad on pensionärid ning nende ainsaks tuluallikaks on riigilt saadav pension, mistõttu sellise makse tasumine oleks neile ülejõukäiv ning muudaks nende eksisteerimise üliraskeks kui mitte võimatuks. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Korteriühistuseaduse § 15 lg. 1 p. 2 ning Mittetulundusühingute seaduse §-dest 24 ja 24.
6. paluvad hagejad kohtul tunnistada tühiseks KÜ liikmete XXX erakorralise üldkoosoleku otsus remondifondi makse suurendamisest 21 krooni võrra ruutmeetri kohta kuus. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja võtab oma kirjalikus vastuse õigeks asjaolu, et vaidlustatud üldkoosoleku otsusega tõsteti korteriühistu remondifondi ja olemasoleva laenu teenindamiseks kogutava makse suurust 30 kroonini korteri ruutmeetri kohta kuus. Kostja kirjalikus vastuses antud seletuse kohta oli XXX toimunud üldkoosolek erakorraline üldkoosolek, millel osales 12 korteriühistu liiget. Otsus võeti vastu 8 poolthäälega ning vastu oli 3 ühistu liiget ning üks ühistu liige jäi erapooletuks. Üldkoosoleku otsuse tulemusel suurenes vastav makse 21 krooni võrra. Kostja on oma kirjalikus vastuses seisukohal, et hagi tuleks kohtul jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole oma hagis selgitanud, millist hagejate seadusega kaitstud õigust on nimetatud üldkoosoleku otsusega rikutud, milles rikkumine seisneb või kuidas on nende seadusega kaitstud huve kahjustatud. Kostja on seisukohal, et ei ole rikutud hagejate õigust ning puudub ka hagejate huvide kahjustamine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud korteriomanike enamuse otsusel korteriomanike huvides, et suurendada remondifondi ja kuua seeläbi paremaid võimalusi korteriomandi eseme majandamiseks, s.h remondiks, hooldamiseks ja parendamiseks. Hagejate mittenõustumine üldkoosoleku otsusega ning rahaliste kohustuste kandmise väidetav raskendatus, millisele asjaolule on hagejad esmakordselt viidanud alles oma hagiavalduses, ei ole seadusega kaitstud huviks ja õiguseks, mis annaks hagejatele alust esitada hagi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Seadus ei keela korteriomanike enamusel otsustada kaasomandieseme majandamiseks vajalike rahaliste kohustuste kehtestamist või suurendamist, kui mõni korteriühistu liige on selle vastu. Kaasomandieset majandatakse enamuse otsuse alusel. Seega, kuna hagejate seadusega kaitstud õigusi ja huve pole rikutud ega kahjustatud, puudub hagejail ka alus kohtusse pöördumiseks ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Hagejad on oma hagis osundanud Mittetulundusühingute seaduse §-le 24.1., mis käsitleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisust. Hagis pole aga esitatud põhjendust ega ole tõendatud ka asjaolusid, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse. Neid asjaolusid kostja arvates ka asjas ei esine, kuna rikutud pole üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus ei riku mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seadust, puudub vastuolu heade kommetega ning ei esine muid seaduses sätestatud tühisuse aluseid. Üldkoosoleku otsus ei saa ka olla samaaegselt tühine ja tühistatav. Taoline vastuoluline ja asjakohaste põhjendusteta hagi on perspektiivitu ning hagi eesmärk pole saavutatav. Õiguslikult on XXX. toimunud üldkoosoleku otsus formaalselt õiguspärane. Otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Vaidlust pole selles, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oli järgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolek oli otsust tehes otsustusvõimeline. Üldkoosolekul osales 12 ühistu liiget 13-st. Samuti pole vaidlust selles, et üldkoosoleku otsus on üldkoosolekul osalenud ühistuliikmete häälteenamusega (8 poolthäält) vastu võetud kooskõlas põhikirja p.-de 6.
7. – 6.
8. sätetega ning seadusega. Remondifondi maksete kehtestamine ja kogumine, samuti kaasomandieseme remondi ja parendamise finantseerimiseks võetud laenu tagasimaksmiseks kogutavate maksete suuruse kehtestamine ja kogumine on kaasomandieseme majandamisse ja hooldusse puutuvad küsimused KÜS §-i 15.
9. mõttes. Hagejate väide, et remondifondi makse suurendamise eesmärgiks on hagejatest lahti saamine, on ebatõene väljamõeldis. Remondifondi makse suurendamise eesmärgiks on XXX KÜ asuva elamu seisukorra ja korteriomanike heaolu parandamine. Tänaseks päevaks on teostatud vaid osa vajalikest töödest ning korteriomanikud on üldkoosoleku otsusega otsustanud täiendavate rahaliste vahendite kogumise vajaduse kõigi kaasomanike huvides eesmärgiga ühiselt majandada elamut ja seda korras hoida. Tegemist on XXX ehitatud elamuga, mille korrashoid nõuab korteriomanike poolt olulises ulatuses rahaliste vahendite panustamist. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Asja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et vaidlusalune XXX toimunud erakorralise üldkoosoleku otsus on vastu võetud 8 poolthäälega, otsuse vastu oli 3 ühistu liiget, nende seas ka hagejad ning üks ühitu liige jäi erapooletuks. Samuti puudub vaidlus selles, et ühistu liikmeid teavitati eelnevalt errakorralise üldkoosoleku päevakorrast – remondifondi- ja olemasoleva laenu teenindamiseks kogutava makse tõstmine 30 kroonini kuus korteri 1 m2 kohta. Koosoleku prototollist (vt. tlk. 4) nähtub, et sama ettepanek päevakorra punktina pandi XXX. toimunud erakorralisel üldkoosolekul ka hääletusele. Hagejad ei ole asjas täheldanud ja ka tõstatanud üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuse vastuvõtmisel seadusega sätestatud vorminõuete rikkumisi kostja poolt, seega oli selle otsuse vastuvõtmisel ning vormistamisel kostja poolt järgitud kõiki seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud nõudeid ning vaidlusaluse erakorralise üldkoosoleku otsuse puhul on tegemist formaalselt õiguspärase otsusega. Hagejate põhiargument asjas on asjaolu, et nende jaoks on remondifondi ja olemasoleva laenu teenindamiseks kogutav makse 30 kr/m2 kohta liiga suur ning pole neile kui pensionäridele maksmiseks jõukohane ning selle makse kehtestamisega soovib ühistu juhatuse esimees neist (hagejaist) vabaneda. Kostja juhatuse liige SV seletuse kohaselt kohtule on elamu aadressil KÜ ehitatud XXX Ainuüksi korstnaid on majal 8, mis kõik vajavad remonti. Planeeritavate tööde maksumuseks võib kujuneda 1 100 000 krooni. Seega on selle elamu korrashoiuks vajalik veel ka tulevikus suuremahuliste tööde teostamine, mis aga rahaliste vahendite eelneva kogumiseta korteriomanikelt remondifondi pole võimalik ja teostatav. Remondifondi maksete kehtestamine ja kogumine, samuti kaasomandi eseme remondi ja parendamise finantseerimiseks võetud laenu tagasimaksmiseks kogutavate maksete suuruse kehtestamine ja kogumine on otseselt kaasomandi eseme majandamisse ja hooldusse puutuvad küsimused KÜS § 15.
10. mõttes. Viidatud paragrahvi
11. lõikes sätestatu kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti. Vastavalt KÜS § 15.
12. lg. 2 sättele loetakse eluruumi hoolduseks tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse osundatud seaduse tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondifondi maksete kehtestamine ja kogumine on üks osa korteriomanike huvidele vastavast kaasomandi eseme valitsemisest KoS § 15 lg. 6 p. 4 tähenduses. Kohus leiab, et vaidlusalune korteriühistu liikmete erakorralise üldkoosoleku otsus on eelviidatud õigusnormidega ja kaasomandi eseme valitsemise põhimõtetega kooskõlas, seega on antud otsus seaduslik ning selle tühistamiseks puudub kohtul õiguslik alus. Hagejate hagis märgitud väited hagi alusena ei ole kohtu arvates õiguslikku laadi ning ei saa seetõttu tuua kaasa ka korteriühistu liikmete enamuse poolt vastu võetud erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisust. Kohtu küsimusele, kas hagejad on pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajate poole eluaseme toetuse taotlemiseks seoses nende kui väidetavalt vähekindlustatud isikute materiaalset laadi raskustega eluasemekulude kandmisel, teatas hageja VH kohtule, et tal pole selleks tervist ning pole olnud ka aega. Seega pole probleem kohtu arvates mitte hagejate maksejõuetuses, vaid nagu asja ärakuulamisel kohtuistungil võis kohus veenduda, on pigem tegemist korteriühistu juhatuse esimehe SV ja hagejate K.J i ja V. H vastasseisuga emotsionaalsel tasandil ning tekkinud olukorra lahendamine ei ole kohtu võimuses ja ka pädevuses. Ka poolte lepitamine kohtuistungil soovitud tulemust ei andnud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväiteid hindab kohus kui asjakohaseid ning põhinevaid seadusel. Kostja juhatuse liikme S. V seletuse kohaselt pole ega saagi olla ühistu juhatuse tegevuse eesmärgiks ühistu liikmetest vabanemine. Hagejate kantud menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta hagejate endi kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.11.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik