lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on DBi ära kuulanud.
lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on loobunud laste ärakuulamisest põhjusel, et kuivõrd lapsed oma isa ei mäleta, ei ole nende ärakuulamine vajalik asjaolude selgitamiseks. Samuti lähtus kohus asjaolust, et laste esindaja ning eestkosteasutuse kinnitusel peavad lapsed oma isaks avaldaja abikaasat, kes neid lapsendada soovib ning laste teavitamine menetlusest viiks lapsed segadusse. DBi ja MBi määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud. DB ei ole kummagi lapse isa, kuigi on kantud sünniaktidesse. Ta ei ole osalenud laste eest hoolitsemises ega kasvatamises ega neid ülal pidanud. Avaldaja elab alates XXX koos abikaasaga, kes poisse kasvatab, nende eest hoolitseb ja neid ülal peab. Kodus on lastele tagatud stabiilne, turvaline ja nende eale vastav kasvukeskkond. Avaldaja abikaasa suhtumine poistesse on hoolitsev ja isalik. Poisid peavad oma isaks avaldaja abikaasat, DBi nad ei tunne ega tea. Kohtumenetlusest lapsed teadlikud ei ole. Esindaja sõnul on avaldajal ja tema abikaasal toimiv peresuhe, milles M ja D on täisväärtuslikud osalised. Lastele on sellises kasvukeskkonnas tagatud arenguks kõik vajalik ning kindlustatud on 2 nende julgeolek. Avaldaja abikaasa toetab avaldust ning soovib neid lapsendada. DB, olles poiste sünniakti kantud isa, ei ole vanema kohustusi täitnud. Kuna seaduse mõttes on ta laste isa, ei saa põhjendust laste kasvatamisest keeldumisel lugeda mõjuvaks. DBilt vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on luua õiguslik võimalus laste lapsendamiseks nende tegeliku kasvataja poolt. Esindaja arvates on laste huvides kindlustada olemasoleva reaalse olukorra seadustamine selle läbi, et luua lastele lapsendamiseks õiguslik võimalus. DBi poolt XXX notariaalselt kinnitatud avaldusest (t lk 9) nähtub, et ta soovib loobuda vanema õigustest ning ta ei pea end kummagi lapse bioloogiliseks isaks. K –J sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusest nähtub, et DB ei pea end M ja D bioloogiliseks isaks ning on XXX avaldanud notariaalselt soovi loobuda vanema õigustest nende suhtes. DB ei täida poegade suhtes vanema kohustusi. K –J sotsiaalhoolekandekeskus toetas avaldust. Eestkosteasutuse TL (M L V sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) XXX esitatud arvamusest nähtub, et avaldaja ei ela DBiga enam ammu koos, poiste vanemad läksid faktiliselt lahku siis, kui vanem poeg oli 6-kuune. Sellest ajast saadik ei ole DB poegi külastanud, toetanud ega nende vastu huvi üles näidanud. Alates XXX on avaldajal uus pere, alates XXX on ta abielus ning abielust on sündinud tütar. M ja D ei ole mäletamist mööda DBi näinud, avaldaja sõnade kohaselt hüüavad poisid avaldaja abikaasat isaks ja peavad teda oma pärisisaks. Vanema õiguste äravõtmist motiveeris avaldaja sellega, et tema abikaasa soovib poisid lapsendada. Kuna lapsed ei ole teadlikud sellest, et neil on teine bioloogiline isa, ei pidanud eestkosteasutus vajalikuks lastega vestelda, et neid mitte segadusse ajada. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja abikaasa kavatseb poisid lapsendada, toetab eestkosteasutus avaldust ning leiab, et DBilt vanema õiguste äravõtmine M ja D suhtes toimub laste huvides. Avaldaja seletusega (t lk 5-6), Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusega (t lk 37) ning M L V esitatud arvamusega (t lk 46) on leidnud kinnitust, et DB ei ole täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi poiste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. DB ei vaidle avaldusele vastu. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. DBilt tuleb võtta ära vanema õigused DBi ja MBi suhtes.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.