KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-9910 Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil
- a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtla-Järve linna hagi T K vastu laste äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar
- a kell 10.00 Menetlusosalised Hageja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) (RK x; asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Hageja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse jurist Jelena Sala (volikirja alusel) Kostja: T K (IK x, elukoht: x) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Võtta T K’lt (IK X) ära alaealised lapsed J K (IK X) ja A K (IK X) T K’lt vanema õiguste äravõtmiseta. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud 1
- T K on alaealiste laste,
- juulil 1997.a sündinud J K ja 09.07.2001.a sündinud A K’i ema.
- Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja T K alaealise tütre J suhtes füüsilist vägivalda, kuritarvitab alkoholi ning tema korterisse kogunevad kambad, korteris lärmatakse ning on kuulda laste nuttu. Lastekaitseinspektori kutsetele lase ema ei reageerinud.
- 07.04.2006.a on Ida Politseiprefektuur alustanud kriminaalmenetlust kostja suhtes KarS § 121 alusel alaealise tütre suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja peksmisega kehavigastuse tekitamise kohta.
- 07.04.2006.a kodukülastusakti kohaselt on kostja korter antisanitaarses seisundis, kõikjal on mustus, puhtad ja mustad riided vedelevad laiali, põrandal vedelesid tühjad viina ja õllepudelid, köögis oli kõikjal mustad nõud.
- Kuna lapsi oli ohtlik jätta emaga suunati lapsed Kohtla-Järve Laste Varjupaika. Alates 17.04.2006.a on alaealised lapsed J ja A suunatud Kohtla-Järve Lastekodusse.
- Hageja palub kostjalt võtta ära vanemlikud õigused alaealiste laste J K ja A K’i suhtes. II Kostja vastus
- juunil
- a esitas vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud väidetega, et kodukülastuse ajal vedelesid toas tühjad viinapudelid ja kuna lastekaitseinspektorid saabusid söögi ajal siis oli köögis ka vastav olukord. Kostja vaidles vastu, et tema korterisse ei kogune kambad, vaid tema elab oma lastega väga vaikselt. Kostja väitis, et pole kunagi olnud ohtlik poja A’i elule ja tervisele. Kostja vastuse kohaselt võeti lapsed temalt ära pettusega ning lapsed igatsevad koju ning ei saa aru, miks neid koju ei lasta. Kostja arvab, et laste lastekodus viibimine on ohtlik nende elule ja tervisele ja lastekodus viibimine ei tule kasuks nende kasvatusele. III Hageja seisukoht kostja vastusele
- Hageja seisukoha kohaselt on kodukülastusaktis kirjeldatud olukord fikseeritud kodukülastuse momendil kahe politseitöötaja juuresolekul ning lärmakate kampade ja kostja alkoholi kuritarvitamise kohta on andnud seletusi kostja naabrid. Kostja oma käitumisega seadis ohtu oma alaealise lapse A’i elu, olles pidevalt tugevas alkoholijoobes. Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi oma alaealise tütre J suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta. Hagejale on laekunud informatsiooni ka Ahtme Gümnaasiumi töötajatelt tütre suhtes vägivalla kasutamise kohta, kuid hagejal polnud varem võimalik uurida perekonna olukorda, sest külastuste ajal keegi ust ei avanud. IV Kohtuistung 06.september 2006 kell 13.00
- Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et kostjal on 2 alaealist last. Juba 2005.a laekus hagejale informatsiooni, et kostja kasutab vägivalda oma alaealise tütre suhtes, kuid külastusel kostja ust ei avanud. Vesteldes naabritega selgus, et kostja korterisse kogunevad lärmakad kambad, kes tarbivad alkoholi. 2006.a pöördusid hageja poole Ahtme Gümnaasiumi töötajad alaealise J suhtes vägivalla tarvitamise kohta kostja poolt, mille suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus. 2
- Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et lapsed võeti ära pettusega. Tütar viidi ära koolist ning ta ei tea kuhu. Kui kostja sai teada kus lapsed on, keelati tal lastega kohtuda ja vanaema käis lapsi vaatamas. Kostja selgitas, et tarvitas paaril korral lapse suhtes vägivalda, kuna ei pidanud vastu lapse ülbele käitumisele ja laps pidas ennast väljakutsuvalt üleval. Kostja selgitas, et ei ilmunud lastekaitse spetsialisti juurde kuna käis pojaga hambaarstil. Kostja selgitas, et lõi last, andis talle laksu, et see pole tema arvates vägivald. V Kohtuistung 08.jaanuar 2007 kell 10.00
- Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde kostjalt vanema õiguste äravõtmise nõudes. Kostja ei ole lõpetanud alkoholi tarvitamist ja ei ole suuteline vastutama laste eest. Kostja ei püüagi oma probleeme lahendada. Hageja selgitas, et kostjaga on vesteldud kui ta on lapsi lastekodus külastamas käinud. Kostja soovib lapsi siiski koju viia.
- Kostja tunnistas, et tal on probleeme alkoholiga, et ta otsib tööd on võtnud ennast tööbörsil arvele ning võtab osa psühholoogilisest programmist. Kostja selgitas, et kavatseb alkoholi tarvitamise lõpetada. VI Kohtuistung 19.veebruar 2007 kell 10.00
- Hageja esindaja esitas kohtule Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna iseloomustuste kostja kohta ning taotles järelpäringu tegemist Ahtme Haiglale, et teada saada kas T K viibis võõrutusravil. Hageja muutis esitatud hagiavaldust ning taotles võtta T K ära lapsed ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
- Kostja selgitas kohtuistungil, et pole Ahtme Haiglas olnud, vaid lasi ennast kodeerida eraisiku juures ning pole peale kodeerimist pool aastat järjest alkoholi tarvitanud ning sellepärast ei pidanud vajalikuks haiglasse pöörduda. Kostja selgitas, et külastab lapsi 2 korda nädalas, lapsed tunnevad ennast hästi, kuid noorem laps tahab kogu aeg koju ning kui lapsed käivad kodus ei taha nad tagasi minna. Kostja selgitas, et kui vanaema võtab lapsed lastekodust, siis käib laste juures.
- Tunnistaja L B seletuste kohaselt oli ta tööl sellel hommikul kui koolist toodi J K tema juurde, et last näidata. Last oli vastu nägu löödud, ta nuttis. Laps ütles, et ema oli teda löönud sellepärast, et ta oli hilinenud kooli. Helistasin noorsoopolitseisse, kust öeldi, et tuleksime politseisse. Koos politseinikega läksime kostja korterisse. Kostja oli kodus koos alaealise pojaga, kes istus parajasti laua taga ja sõi suppi. Korter oli väga must, igal pool vedelesid tühjad pudelid, süüa polnud köögis midagi. Teel politseisse rääkis poeg A, et ema joob ja lõi õde kõvasti. Kostja pole teinud selleks midagi, et lapsi tagasi saada. Kostja on pöördunud 2 või 3 korral avaldusega tema poole, et lapsi koju viia, kuid lastel käib järgi vanaema. Tunnistaja selgituste kohaselt käib loa andmine lapsi külastada läbi tema ja tema laste emal lapsi külastada ei luba, kuna ema on alkoholijoobes.
- Tunnistaja M S, kes on kostja ema ja kellele on selgitatud keelduda lähedase vastu ütluste andmisest, seletuste kohaselt tahab ta, et lapselapsed oleksid temaga, sest nad on ainsad, kes tal on. Tütre käitumine pole küll tema arust ideaalne, aga ka halb mitte, sest üksi kahte last kasvatada on väga raske. Tunnistaja Marina Sergejeva seletuste kohaselt pole alkohol tema tütre jaoks probleemiks ning ta leidis, et kostja on võimeline ise lapsi kasvatama. VI Kohtu põhjendused 3 Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
- lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 53 lg 1 p 1, 4 kohaselt /---/ eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanemaõiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et T K on probleeme alkoholiga. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamise tõttu on T K olulisel määral täitmata oma kohustused laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Viru Maakohtu 21.11.2006 otsusega on T K karistatud KarS § 121 järgi oma tütre J K peksmise ja tervise kahjustamise eest ning tema on allutatud käitumiskontrollile. Lapsevanemana on õigustatud T K oodata, et ta teeks kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut, mis võimaldaks laste kohast ülalpidamist, ei tema kuritarvitaks alkoholi, tegeleks laste kasvatamisega ning looks neile tingimused eakohaseks arenguks. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks T K oma lapsevanema kohustuste ebakohast jätmist. Kooskõlas PKS § 53 lg 2 on T K lapsed ära võetud enne kohtuotsust ja nemad on paigutatud eestkosteasutusse. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 53 lg 4 laste äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada lapsed tagasi anda. Eeltoodust ja laste huvidest lähtudes ning juhindudes PKS § 50, § 53 rahuldab kohus hagi. Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Anu Ammer kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.