) § 27 lg 1 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus.
lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama sätte lõike 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei ole ilmunud abielu lahutama Perekonnaseisuametisse. Abielu jätkamine on võimatu, kuna poolte vahelised suhted on külmad. Hagejal on raske puue ning kostja ei abista teda igapäeva elus hakkama saamisel. Lisaks on hageja sunnitud oma kodunt lahkuma elama oma poja juurde, kuna kostja ei ole nõus vahetama 5. korrusel asuvat korterit esimesel korrusel asuva vastu. Hagejal on väga suured raskused viiendale korrusele kõndimisega, lisas 2 on toodud hageja puuet tõendavad dokumendid. Pooltel ei ole alaealisi lapsi. Pooled on omandanud abielu ajal korteriomandi aadressil XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX).
lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg 4 alusel, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Korter jagati vallasasjana XXX Tallinna Linnakohtu otsusega, mille kohaselt mõlemale poolele jäi ½ mõttelist osa korterist. Kohtulahend jäi täitmata ning kinnistusraamatus korteriomandi kohta osa avamisel kanti XXX korteriomandi omanikuna üksnes kostja, mis nähtub kinnistusraamatu väljavõttelt. Hageja taotleb ühisvara jagamist selliselt, et korter jääks kostjale ning hagejale mõistetakse kostjalt välja rahaline kompensatsioon. Hageja esindaja on selgitanud kostjale XXX, et kui ta ei ole nõus korterit võõrandama ja poolt raha hagejale andma, taotleb hageja ühisvara jagamist kohtus ning kostja kanda võivad jääda kohtukulud. Kostja oli nõus korteri võõrandama ning lepiti kokku aeg XXX maakleri J U juures XXX kell 15, et allkirjastada maaklerileping korteri müügi ning kostjale uue korteri ostmise kohta (poole müügist saadava summa eest). Tehing pidi tehtama selliselt, et kostjale on kogu aeg garanteeritud elamispind. Kostja ei ilmunud kokkusaamisele ning teatas, et ta ei ole siiski nõus korterit võõrandama. Hageja taotleb ühisvara jagamist rahalise kompensatsiooni väljamõistmise teel, kuna hagejal ei ole halva tervise tõttu võimalik elada viiendal korrusel ning ei saa seda korterit kasutada eluasemeks. Kostja sooviks aga on jätta korter endale. Hageja hindab korteri väärtuseks 770 000 krooni, lisatud on väljavõte sarnase korteri müügikuulutusest, kus 31 ruutmeetri üldpinnaga korteri hinnaks on 770 000 krooni ja 1 250 000 krooni. Kuna poolte korter ei ole remonditud (vahetatud on küll aknad) ning asub 5. korrusel, siis on korteri väärtuseks hageja hinnangul 770 000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kompensatsioon summas 385 000 krooni. Hagejale on määratud käesolevas asjas riigi õigusabi. Tsiviilasja hind koos abielulahtutuse nõude hinnaga kokku on 400 000 krooni ning riigilõivu määraks vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on 19 000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud taotlus menetlusabi saamiseks (lisa 7). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama sätte lg 2 kohaselt võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Palun kohtul määrata kohtukulude jaotus, mille kohaselt kõik kohtukulud kannab kostja. Tegemist on suures osas varavahekorral põhineva vaidlusega (ühisvara jagamise nõue). Samuti oleks ebaõiglane jätta abielulahutuse nõude kohtukulusid hageja kanda. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtuväliselt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 Ülaltoodu alusel ja juhindudes
MS §§ 162 lg 1, 164 lg 1 ja 2 palus hageja vabastada end riigilõivu tasumisest hagi esitamisel;
lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus tuvastab, et abielu jätkamine on võimatu. 3
lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vaidlust selles, et korteriomand asukohaga xxx on poolte ühisvara, ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara.
lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. § 17 lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.
lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.
lg 5 kehtestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.
lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
lg 3 alusel abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg 4 kehtestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kohus peab tuvastatud asjaolusid hinnates õigeks ja mõistlikuks jätta korter edaspidi kostja omandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara osa eest. Korteriomand on tekkinud ühisvaraks ja aastaid abikaasade kasutuses ja nende ühiseks koduks olnud korteri baasil. Kohus peab mõistlikuks jätta korter kostja omandusse ja kostjalt hagejale välja mõista rahalise hüvitise. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-15-06 juhtinud tähelepanu sellele, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus leiab, et valdusest loobumine (hageja lahkumine ühisvaraks olevast korterist ja seega abikaasa juurest) ei lõpetanud ju veel omandisuhet. Kostja ei ole kohtule vastanud, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik kostja seisukohta välja selgitada. Kohus leiab, et
lg 3 ja lg 4 alusel ongi põhistatud kostjalt hagejale rahalise hüvitise väljamõistmine, sest kostja on saanud ühisvarast suurema osa. Hagejal on õigus saada oma osa arvel rahalist hüvitist.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara maksumus aga määratakse ühisvara jagamise ajal kehtivates hindades. Antud juhul leiab kohus, et tuleb lahutada NYja MYi abielu, mis on sõlmitud XXX ning mille kohta on välja antud abielutunnistus nr XXX No XXX ja tehtud kanne nr XXX ning jagada NYja MYi ühisvara järgmiselt:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.