Menetluskulude jaotus PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub (so XXX). Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue 1 XXX kohtusse esitatud avalduse kohaselt avaldaja JK taotleb EKlt vanema õiguste äravõtmist. Avalduse kohaselt JK ja EK abielust on sündinud XXX tütar JK. XXX Abielu lahutamisel kohus määras elatusrahaks 1000.- krooni kuus. EK ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seisuga XXX moodustab elatise maksmata summa 66 354.- krooni. Avaldaja on EKt kohtunud juhuslikult tänaval, kuid nendel kordadel on EK olnud alkoholi või narkojoobes. Avaldaja on seisukohal, et kuna EK ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning kohtumine lapsega narkootilises või alkoholijoobes avaldab lapsele kahjulikku mõju, taotleb avaldaja EKlt vanema õiguste äravõtmist. XXX toimunud kohtuistungil avaldaja taotleb menetluskulu so riigilõivu enda kanda jätmist. Puudutatud isik EK`le on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuid XXX toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja kohtuga ühendust ei ole võtnud. Puudutatud isiku eestkosteasutuse Tallinna linna seisukoht Puudutatud isik on nõus vanema õiguste äravõtmisega EK`lt JK suhtes. Kuna JK`l puudub varasest lapsepõlvest igasugune kontakt isaga tema hoolimatuse ja osavõtmatuse tõttu lapse kasvatamisel, leiab eestkosteasutus, et on põhjendatud EK`lt vanema õigused ära võtta. Avaldaja soovib vanema õigused ära võtta, et oleks võimalik takistusteta korraldada edaspidi oma tütre elu, vormistada dokumente ning vältida olukorda, kus EK tütre täisealiseks saamisel saaks tütrele esitada seadusest tulenevaid nõudmisi vanema ülalpidamisel. Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik EK juba aastaid mingil moel huvi tundnud tütre elu-olu vastu, ei ole osalenud tütre kasvatamisel ei materiaalselt ega moraalselt. Eestkosteasutus toetab JK avaldust vanema õiguste äravõtmiseks EKlt tema tütre JK suhtes. Eestkosteasutus on seisukohal, et avalduse rahuldamine vastab ka lapse huvidele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja eestkosteasutuse esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.
lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Nimetatud kohustuse rikkumise korral vanema õigusi ei kaitsta ja seadusest tuleneval alusel võib vanemalt vanema õigused lapse suhtes ära võtta. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest tütre kasvatamisel, jättes lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Avaldaja arvamusest selgub, et EK ei ole 6 aasta jooksul lapse vastu huvi tundnud ega teda majanduslikult toetanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. 2
lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Eestkosteasutus on lapsega vestelnud. Kuna eestkosteasutus on puudutatud isiku JKüle kuulanud, on kohus seisukohal, et eestkosteasutuse arvamusega on tõendatud, et EK`lt on põhjendatud vanema õigused JKsuhtes ära võtta. PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Avaldaja palus jätta menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt
lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vanema õiguste äravõtmise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.