lg 1) ning vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustustest. Kohtus teistkordsel ärakuulamisel ei suutnud TS kohtule tõendada, et tal puudub vajadus narkootilise aine järele ning on omandanud oskused lapse hooldamiseks, samuti asjaolu, et tal selleks tahe oleks, samas selgitas eestkosteasutuse esindaja, et laps paraneb, lastekodus on TS käinud kord kuus vaatamas, aprillis kolmel korral, kuigi võiks seda tihedamini teha.
lg 1 kohaselt võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 näeb ette , et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
kohaselt kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja lapsele elatise kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib.
Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1800 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista Vastavalt
§ - le 61 lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, eestkosteasutus on palunud kohaldada miinimummäära. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud asjas tuleb jätta täielikult TS kanda. Liili Lauri Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.