Obsah (10)

§ 189§ 635§ 636§ 638§ 645§ 114§ 188§ 655§ 113§ 158

2-05-23808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2380

§ 189lg 1 alusel 13 000 kr tagastamist.

Samuti soovib hageja kostjale viiviste (0.5% lepingusummast päevas) välja mõistmist 01.06.2005 kuni 01.12.2005 eest summas 14 400 kr. Hageja seletas kohus, et tema kostjaga täiendava tähtaja andmisel viivistest ei rääkinud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja Viigi Saksakulm vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei kuulu kostja pädevusse kooskõlastuste andmine või nende taotlemine. Kooskõlastuste hankimine oli hageja kui kinnistu omaniku õigus. Kostja funktsioon sai olla vaid abistav ning kostja on seda ka teinud. Kostja ei täitnud töid esialgselt kokku lepitud ajaks 30.05.2005, sest asus tööle Rae valda. Peale 30.05.2005 kohtus ta hagejaga ja pooled leppisid tööde üleandmiseks kokku lisatähtaja novembri alguseks. Seega muutsid pooled töö valmimise tähtaega ning kostja ei ole lepingut rikkunud. Pooled muutsid lepingu tingimust, hageja ei andnud täiendavat tähtaega. Lepingutähtaja muutmine oli tingitud projekteerimistingimuste muutmisest kolmel korral. Kostja läks vallavalitsusse eskiisiga, mis oli tellijaga kooskõlastatud. Kuna vahepeal oli vana maja ära lammutatud, nõudis vald uusi projekteerimistingimusi. Kostja lähtus projekteerimisel vanast majast. Teistes projekteerimistingimustes oli muudetud krundi hoonestusala. Kostja protesteeris projekteerimistingimused ja palus anda välja kolmandad projekteerimistingimused, mille sai kätte 13.10.2005 a. Probleemiks oli hageja isetegevus, kuna hageja teostas kinnistul ilma lammutusloata lammutustöid ning ehitas vale kaldega katuse. Hageja ei olnud seadustanud kinnistul asuvat purskkaevu, ei olnud liitunud elektrivarustuse saamiseks ning projektil puudusid naabrite allkirjad. Pooled leppisid kokku, et kuna kostja ületas lepingus ettenähtud tähtaja, siis projekteerib ta abihoone ilma rahata. Hageja pole kostjale volitust andnud, millega kostja saaks minna vallavalitsusse kooskõlastuste saamiseks. Tervisekaitse talitusest ei olnud kooskõlastust vaja ja vallavalitsus ei andnud kooskõlastust enne, kui hageja on puurkaevu seadistanud, esitanud lammutusprojekti suvila kohta, esitanud elektrivarustuse liitumislepingu koopia ning naabrite allkirjad projektile ja nende kooskõlastused. Kostja seletas hagejale, milliseid dokumente on vaja. Kostja püüdis hagejale projekti üle anda 03. ja 04.11.2005, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast. Lepingust taganemist ei ole toimunud, hageja pole kostjale selle kohta avaldust esitanud. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja lõpetas lepingu 18.11.2005. KOHTU SEISUKOHAD Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2005 lepingu suvila ümberehituseks arhitektuurse eelprojekti koostamiseks. Tegemist on töövõtulepinguga.

§ 635

2 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja kohustus koostama hagejale projekti ning hageja kohustus tasuma selle eest. Nimetatud asjaolu tõendab ka kohtule esitatud leping (tl 5). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on kostjale tasunud kokku 13 000 kr (tl 6-8) ning vaidlusalune leping lõppes

1. a novembris. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, millised olid töövõtulepingu järgi kostja ülesanded ja kas kostja on lepingu täitnud, milline oli lepingu täitmise tähtaeg, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu järgi saadu tagastamist ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ülesanded ja lepingu täitmine Kohtule esitatud lepingu p 1 kohaselt on lepingu objektiks hagejale kuuluva suvila ümberehitus elamuks. Lepingu p 2.1 määratleb tehtava töö järgnevalt: koostatakse arhitektuurne eelprojekt koos tuletõrje, tervisekaitse ja vallavalitsuse kooskõlastustega ehitusloa saamiseks. Kostja on väitnud, et lepingujärgne eelprojekt on tal valmis. Hageja ei ole kostja seda väidet ümber lükanud ega ka vastupidist väitnud. Seega ei ole poolte vahel selles osas vaidlust, vaidlus on vaid kooskõlastuste osas. Hageja leiab, et kostja pidi lepingust tulenevalt võtma projektile ka kooskõlastused. Kostja leiab, et kuna tal hageja volitust ei olnud, ei saanud ta kooskõlastusi ka võtta. Lisaks seletas kostja, et tuletõrje kooskõlastuse oli ta võtnud ning tervisekaitse kooskõlastust ei olnud vaja võtta. Kohus leiab, et lepingut grammatiliselt tõlgendades pidi kostja koostama hagejale eelprojekti ning võtma sellele ka lepingus nimetatud ja vajalikud kooskõlastused. Kostja ei ole tõendanud, et poolte tegelik tahe oli teistsugune, kui lepingust nähtub. Lisaks sellele arvestab kohus ka asjaoluga, et hageja ütlustest nähtuvalt on kostja ise lepingu koostanud ning seega ka lepingu sõnastuse valinud. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid vaidlustanud. Asjaolu, et poolte arusaama järgi oli kooskõlastuste võtmine kostja kohustus, tuleneb ka kostja käitumisest – kostja on võtnud projektile tuletõrje kooskõlastuse. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud vallavalitsuse 08.02.2005 korralduse nr 93 p 1.11 määrati, et ehitusprojekti peavad koostama ja/või kontrollima ehitusseaduse (edaspidi ES) 47 nimetatud spetsialistid, kes vastutavad projekti koostamisel arvestatavate keskkonna nõuete ning tuletõrje ja tervisekaitse eeskirjade täitmise eest. Korralduse p 1.12 kohaselt tuleb ehitusprojekt enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Harjumaa Päästeteenistusega ja tehnovõrkude valdajatega (tl 46-47). Seega ei nähtu lepingu sõlmimise ajal kehtinud projekteerimistingimustest, et projekti oleks pidanud kooskõlastama eraldi veel vallavalitsusega. Nimetatud nõuet ei tulene ka ehitusseadusest. ES § 23 lg 2 sätestab ehitusloa saamise eeldusena, et tuleb esitada ehitusloa taotlus, esitada ehitusprojekt (mis on koostatud või kontrollitud §-s 47 nimetatud spetsialisti poolt) ning tasuda riigilõiv. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hoolimata poolte vahel sõlmitud lepingu sõnastusest ei olnud kostjal kohustust võtta vallavalitsuselt projektile eraldi kooskõlastust. Lepingust ei nähtu ka kostja kohustust esitada vallavalitsusele ehitusloa taotlus. Kostja ütluste kohaselt on ta projektile tuletõrje (ehk siis projekteerimistingimuste järgi Harjumaa Päästeteenistuse) kooskõlastuse võtnud. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Lisaks eelnevale pidi kostja lepingu kohaselt võtma ka tervisekaitse kooskõlastuse. Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusest nähtuvalt tuli ehitusprojekti lasta kontrollida ES § 47 nimetatud spetsialistil, kuid tervisekaitse kooskõlastuse vajadust polnud välja toodud. Kuna kontrollimine ja kooskõlastus on oma olemuselt erinevad tegevused, ei saa väita, et projektile oleks pidanud võtma tervisekaitse kooskõlastuse. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks pidanud laskma projekti kellelgi kontrollida. Lisaks poolte poolt kokkulepitule on vallavalitsuse tingimustes nõue kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajatega. Kuna pooled ei ole sellise kooskõlastuse võtmist omavahelises lepingus kokku leppinud, ei tekkinud kostjal ka vastavat kohustust. Ei saa väita, et hageja kinnistule minevad tehnovõrgud kuuluvad Saue vallale ning järelikult on tegemist vallavalitsuse kooskõlastusega. 3 Saue vallavalitsus on määranud 09.08.2005 ja 04.10.2005 hagejale kuuluvale kinnistule uued projekteerimistingimused (tl 48-50). Nimetatud tingimustesse on kooskõlastuste osas lisandunud nõue kooskõlastada projekt piirinaabritega. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole sellises tingimuses kokku leppinud ning neid projekteerimistingimusi töövõtulepingu sõlmimise ajal ei eksisteerinud, ei saanud kostjalt oodata ka projekti piirinaabritega kooskõlastamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on täitnud oma lepingujärgsed kohustused – s.t koostas eelprojekti ning võttis sinna kooskõlastused. Mõlemad pooled seletasid, et kostja andis hagejale nimekirja nendest toimingustest ja kooskõlastustest, mida hageja peab ise tegema – näiteks naabritelt nõusoleku saamine, puurkaevu seadustamine, liitumislepingute sõlmimine. Nimetatud nõuded tulenesid Saue vallavalitsuse 09.08.2005 korraldusest nr 586 (kehtetuks tunnistatud järgneva korraldusega) ning 04.10.2005 korraldusest nr
2. Kuna kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepinguga võtnud endale kohustusi nende toimingute tegemiseks, ei saanud hageja temalt seda ka nõuda.

§ 636

lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

1. ja
2. novembril
3. a proovis kostja hagejale lepingut puudutavaid pabereid üle anda. Hageja ei võtnud pabereid vastu. Hageja on kohtus seletanud, et ta ei vaadanud, kas kostja soovis talle üle anda projekti ning ei tea, mis paberid need olid. Kuna kostja oli hagejale seletanud, et ta ei saa ise kõiki kooskõlastusi võtta, leidis hageja, et töö ei olnud valmis ning keeldus selle vastuvõtmisest. Hageja viitas

§ 645

lg-le 1, mille kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:

1. lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu;
2. töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Hageja leidis, et ei teostanud töö ülevaatamist, sest ta teadis töö puudustest. Kuna kohus on juba eelpool asunud seisukohale, et kostja ei pidanud kõiki vajalikke kooskõlastusi võtma ning oli hagejale selgitanud, millised toimingud peab hageja ise tegema, ei saa väita, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Tulenevalt

§–st 638 tuleb lugeda töö 04.11.2005 vastuvõetuks. Lepingu täitmise tähtaeg Esialgses poolte vahe sõlmitud lepingus oli töö täitmise tähtajaks 30.05.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et selleks tähtajaks projekt ei valminud. Hageja selgitas, et ta andis kostjale suuliselt lepingu täitmiseks lisatähtaja
2. a novembrikuu. Kostja leidis, et pooled leppisid kokku uues lepingu täitmise tähtajas
3. a november ning kostja lubas hilinemise eest projekteerida hagejale tasuta abihoone. Hageja tunnistaja Jevgeni Jepišini ütluste kohaselt leppisid pooled kokku, et töö peab valmima
4. a augustiks. Kohus leiab, et tulenevalt

§-st 13 lg 2 ei pea lepingut muutma samas vormis, kui see on poolte kokkuleppel sõlmitud, kui lepingust ei tulene teisiti. Seadus ei sätesta töövõtulepingute sõlmimisele kohustuslikku vormi, seega sõlmiti leping kirjalikult poolte kokkuleppel. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, et seda saaks muuta ainult kirjalikus vormis. Seega oli pooltel õigus lepingut muuta ka suuliselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostjaga kokku lepitud tähtaeg oli täiendav tähtaeg

§ 114mõttes.

Hageja selgitas kohtus, et pooled leppisid kokku, et töö täitmise tähtaeg on novembris

1. a (tl 32). Hageja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegelikult ei teadnud ta ka ise kostjaga 4 kokkulepet sõlmides, mis liiki tähtajas pooled kokku leppisid. Hageja ei suutnud ka tunnistaja ütlustega tõendada, et kostjale anti projekti tegemiseks just täiendav tähtaeg. Seega ei pidanud ka kostja aru saama, et pooled ei ole muutnud lepingus kokku lepitud töö valmimise tähtaega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et pooled muutsid vaidlusaluse lepingu p 4 kokku lepitud töö tähtaega ning määrasid uueks tähtajaks
2. a november. Kostja täitis oma lepingujärgsed kohustused tähtaegselt. Hagejale lepingu järgi saadu tagastamine Hageja on taotlenud kostjalt lepingu järgi saadu väljamõistmist. Mõlemad pooled on leidnud, et leping lõppes
3. a novembris. Hageja leidis hagis, et pooled jõudsid
4. a novembris kokkuleppele lepingu lõpetamiseks. Samas hagis viitas hageja ka

§ 189lg-le 1, kust tulenevad lepingust taganemise tagajärjed.

Kohtus jäi hageja selle juurde, et on lepingust taganenud. Kostja ei osanud kohtus öelda, kas ja mis alusel on leping lõppenud, kuid väitis, et hageja ei ole kostjale taganemisavaldust esitanud. Tulenevalt

§-st 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on kohtule esitanud kostja poolse projekteerimistöö lõpetamise variantide pakkumise 04.11.2005 (tl 9), hageja vastuse kostja pakkumisele 18.11.2005 (tl 10) ja kostja 23.11.2005 vastuse hagejale (tl 11). Kirjavahetusest nähtub mõlema poole valmisolek leping lõpetada kokkuleppel. Ühestki esitatud hageja kirjast ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjale taganemisavalduse. Kohus leiab, et taganemisavalduseks ei saa pidada kohtumenetluses võlaõigusseaduse taganemist reguleerivatele paragrahvidele viitamist. Hageja peaks vähemalt menetluse kestel teatama kostjale, et ta on lepingust taganenud. Hageja seda teinud ei ole. Kuna hageja ei ole esitanud taganemisavaldust, ei saa kohus hinnata ka selle põhjendatust. Samas juhib kohus hageja tähelepanu ka sellele, et

§ 188

lg 2 kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lisaks sellele on töövõtjal

§ 655

lg 1 kohaselt õigus nõuda töövõtulepingu tellijapoolsel ülesütlemisel kokkulepitud tasu. Seega ei esine asjaolusid, mis välistaksid tellijal tasu maksmise kohustuse tekkimise. Tulenevalt

§ 635lg 1 ning § 637 lg 3, 4 on hagejal tekkinud kohustus kostjale töötasu maksta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu järgi pidi hageja tasuma kostjale 16 000 ning on tasunud 13 000. Kuna kostja ei ole vastuhagi 3 000 krooni väljamõistmiseks esitanud, ei võta kohus ka selles osas seisukohta. Hageja nõue kostjale lepingu alusel tasutud 13 000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt viiviste väljamõistmine Hageja on taotlenud kostjalt lepingu p 4 alusel viiviste 14 400 krooni väljamõistmist alates 01.06.2005 kuni 01.12.2005.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi. Seega eeldab

§ 113lg 1, et tegemist oleks rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega.

Kuna kostjal ei ole tekkinud hagejale raha tasumise kohustust, võiks hageja nõutava summa puhul olla tegemist leppetrahviga kostja poolse lepingu rikkumise puhuks.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nii viivis kui leppetrahv eeldavad, et teine pool oleks lepingut rikkunud. Kuna kohus on juba asunud seisukohale, et kostja on täitnud oma lepingujärgsed kohustused ning teinud seda tähtaegselt, ei ole hagejal ka seadusest tulenevat õigust kasutada kohustuse rikkumisega kaasnevaid õiguskaitsevahendeid. Hagi kostjalt viiviste 14 400 kr väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud 5 Kohus jätab tulenevalt TsMS §-st 162 kõik kohtukulud ja kohtuvälised kulud hageja kanda. Gerty Pau Kohtunik 6