KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-340 Haldusasi Leo Aadeli kaebus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 207 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 26.06.2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Leo Aadeli apellatsioonkaebus
- mai 2007 Kaebaja Leo Aadel Vastustaja Tallinna Linnavolikogu Kolmas isik OÜ Fletmar RESOLUTSIOON Jätta Leo Aadeli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2006 otsus nr 3-04-340 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 207 kehtestati XX tn x ja xX kruntide detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud 2 osaliselt elamumaa-, osaliselt ärimaakrunti ja 1 elamumaakrunt kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks. Kaebuses palus L. Aadel (eluk XX xX) linnavolikogu otsuse tühistada järgmistel motiividel: Rikutud on kaebaja menetlusõigusi, kuna planeeringu menetlemisel ei arvestatud tema vastuväidete ja ettepanekutega. 4-korruselise korterelamu ehitamine ei ole kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega, mis näevad XX xX õuealale ette
- a. lammutatud elamu asemele uue hoone projekteerimist, mille maht ei ole lammutatud hoone omast suurem. Arhiividokumentidest nähtuvalt oli lammutatud hoone alune pind maksimaalselt 210 m2, kavandatava hoone alune pind on 250 m
- Fotomaterjaliga on tuvastatav, et lammutatud hoone oli kuni 2-korruseline. 3-04-340 Kavandatav hoone kahjustab riikliku kaitse all olevaid arhitektuurimälestisi ja halvendab naabermaja XX xX elanike elamistingimusi, jättes nad ilma päevavalgusest, päikesest, väljavaatest jne. Kõrgelt hinnatud piirkonna eripära vähenemisel või kadumisel langeb ka huvi sealse elukeskkonna ja investeerimisobjekti vastu. Vaidlusaluse haldusakti motivatsioon on ebapiisav. Kehtestatud detailplaneeringust jääb ebaselgeks tuletõrje- ja pääste- ning muude transpordivahendite juurdepääs krundile. Tallinna Linnavolikogu kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on Riigi Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastanud detailplaneeringu, mis näitab, et nimetatud asutuste seatud tingimused on täidetud. Alusetud ja paljasõnalised on kaebaja väited, et detailplaneeringuga kavandatav hoone kahjustab riikliku kaitse all olevaid arhitektuurimälestisi ja halvendab XX xX elanike elamistingimusi. Kaebaja väited tuletõrje-, pääste- ning muude transpordivahendite juurdepääsu puudumisest krundile on ümber lükatud Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti 10.03.2004 kirjaga nr 5-5-1/04/749-2 ja TSAPA 10.03.2004 kirjaga nr 2-1/04/
- Kaebaja on planeeringu menetlemisest aktiiivselt osa võtnud ning kohalik omavalitsus on detailplaneeringu menetlemise käigus piisavalt põhjendanud oma kaalutlusotsuse tagamaid. Detailplaneeringut on menetletud õiguspäraselt, mida kinnitab riiklikku järelevalvet teostanud Harju maavanema poolt planeeringule antud heakskiit. Tallinna Halduskohtu 26.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vaidlusalune haldusakt on piisavalt motiveeritud ja võimaldab selle kohtulikku kontrolli. Põhjendatud pole kaebaja väide kehtestatud detailplaneeringuga muinsuskaitse eritingimuste mittejärgimisest. Vaidlust ei ole selle üle, et XX x ja xX elu- ja ärihooned on riikliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised ning et planeeritav ala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Tegemist on väljakujunenud linnaruumiga. Planeeringu materjalidest nähtuvalt oli tellija algne soov taastada hoovipoolsel krundil kunagi olnud ehitusõigus. Arhitektuuriajaloolase L. Künnapuu koostatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt on lubatud XX xX õuealale projekteerida
- aastatel lammutatud elamu asemele uus hoone, mille maht ei tohi ületada lammutatud ajaloolise hoone mahtu, hoone gabariidid peaksid olema liigendatud, hoone kõrgus ei tohi ületada tänavaäärse elamu kõrgust, arhitektuurne lahendus peaks haakuma ümbritsevate funktsionalistlike kivimajade arhitektuuriga. Õuealal varem paiknenud hoone gabariitide kohta puuduvad arhiivides materjalid, informatsioon on olemas vaid ehitisealuse pinna suuruse kohta. L. Künnapu selgitas 03.11.2003, et tema poolt 18.11.2002 koostatud muinsuskaitse eritngimustes märgitud mahu all on silmas peetud hoone põhiplaani ehk perimeetrit, et muinsuskaitse praktikas nõutakse hävinud hoonete algse arhitektuuri taastamist vaid üksikutel erandjuhtudel, kui tegemist on ajalooliselt või arhitektuurselt eriti väärtuslike hoonetega ning et XX xX kinnistul muinsuskaitse eritingimustega sellist vajadust silmas ei peetud. Riigi Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on planeeringu kooskõlastanud ning seega muinsuskaitse eritingimuste lisas antud selgitust aktsepteerinud. Hoovipoolne krunt on olnud ajalooliselt hoonestatud, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtusliku eripära vähenemisest ja kinnisasja väärtuse langemisest õuehoone asemele uushoone rajamisega. Kavandatava hoone maksimaalseks kõrguseks on 15 m ning see ei mõjuta arhitektuurimälestiste vaadeldavust. Kõnealusel alal ei kehti ehituskeeld, tegemist ei ole haljasalaga ning asjaomased asutused on leidnud, et eluhoone rajamine arhitektuurimälestisi ei kahjusta. Väiteid, et kavandatav hoone jääb olemasolevate majade akendele liiga lähedale, pole esitatud. Kavandatav hoone jääb XX xX kinnistust põhja ja kirde suunda, mistõttu on alusetud kaebaja väited päikesevalguse vähendamisest. Kaebaja korteri aknad jäävad Hariduse tänava, mitte planeeritud kruntide ja kavandatava ehitise poole. Planeeritava ala poole avaneb üksnes kaebaja koridori aken. Kaebaja huvi koridori aknast 2
(5)3-04-340 avaneva vaate säilitamiseks ei saa pidada kaalukamaks kinnistu omaniku huvist taastada krundi ehitusõigus. Asja arutamise käigus loobus kaebaja oma vastuväidetest puudutavalt operatiivsõidukite juurdepääsu. Seega puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et detailplaneeringus ettenähtud lahendustega operatiivsõidukite juurdepääsu osas ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi. Põhjendatud pole kaebaja väited, et planeeringu menetlemisel rikuti menetlusnorme. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on kaebaja saanud esitada oma seisukohti planeeringu kohta ning tema vastuväiteid on menetletud. Tallinna Linnavalitsus on käsitlenud kaebaja väiteid planeeringu osas lahendamata planeeringuvaidlustena ja on need edastanud maavanemale, kes on kaebaja vastuväidete arvestamata jätmist käsitlenud ka järelevalvemenetluses. Planeerimisseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene, et huvitatud isikul oleks õigus nõuda teatud planeeringulahendust või kasutada planeeringulahenduse suhtes vetoõigust. Kaebaja on esitanud vastuväited juba eskiislahendusele, mitte nõustudes lahendusega operatiivsõidukite pääsuks XX xX krundile. Kehtestatud detailplaneeringuga on nende vastuväidetega arvestatud ning avariiväljapääsu osas esialgselt kavandatut muudetud. Korduvalt on käsitletud ka kaebaja väiteid seonduvalt haljastusega, aknast avaneva vaatega ja valgusega ning muinsuskaitse eritingimustega. Planeeringu menetleja ei ole esitatud ettepanekutesse suhtunud formaalselt, neid on kaalutud ning võimaluse korral ka arvestatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES L. Aadeli apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse väiteid ning apellant on jätkuvalt seisukohal, et planeeringu menetlemine toimus minetustega ning vaidlusalune otsus on õigusvastane. Riigi Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastasid detailplaneeringu 10.10.2003, arhitektuuriajaloolane L. Künnapuu on lisanud täiendava selgituse 03.11.2003. Seega pole asjaomased ametid saanud hinnata eritingimuste lisas antud selgitust, seda aktsepteerida ega kooskõlastada. Ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtuslik eripära väheneb ja kinnisasja väärtus langeb mitte seetõttu, et sinna uushoone rajatakse, vaid seetõttu, et rajatav ehitis on kavandatud 4korruselisena. Naaberkinnisasjade omanike vahelise huvide konflikti ilmnemisel ei saa kaitsta ühe omaniku huve ühepoolselt, vaid seda tuleb teha kompromisslahenduse leidmisega. Sellist kompromisslahendust pole planeeringu tellija ega menetleja esitanud. Kompromissiks ei saa lugeda olukorda, kus arhitekt pärast planeeringu avalikku arutelu kõrvaldab joonisel ekslikult kajastatud operatiivautode ja XX xX elanike ligipääsu oma kinnisasjale läbi XX xX kinnisasja sisehoovi ja seal asuva parkimisplatsi. Arhitekti ja planeeringu menetleja „suuremeelne“ vastutulek näpuvea kõrvaldamisel pole kompromisslahendus. Kaebaja seadis kahtluse alla arhitektuuriajalooliste eritingimuste sõltumatuse ning soovis uute eritingimuste koostamist. Selle ettepanekuga pole planeeringu menetlemisel arvestatud. Kohus ei hinnanud planeerimisdiskretsiooni teostamise õiguspärasust ega seda, kas vastustaja on järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tallinna Linnavolikogu vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kohtuotsus on selles esitatud motiividel seaduslik ja põhjendatud. Muinsuskaitse eritingimused on planeeringus antud mälestise kaitsmiseks ja selle vaadeldavuse tagamiseks. Pädevad muinsuskaitseorganid on leidnud, et kavandatav hoone olemasolevat mälestist ei kahjusta. Seetõttu pole ka oluline, et planeering kooskõlastati Muinsuskaitseameti ja Kultuuriväärtuste Ameti poolt enne kultuuriajaloolase L. Künnapuu täiendava selgituse andmist. Ka täiendava selgituseta on teada, et lammutatud hoone näol polnud tegemist ajalooliselt või arhitektuuriliselt eriti väärtusliku hoonega. 3
(5)3-04-340 Paljasõnalised ja tõendamata on apellandi väited, nagu väheneks planeeringu tulemusel ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtuslik eripära ja kaebaja kinnisasja väärtus. Kui see nõnda oleks, ei oleks sellist eripära kaitsma volitatud isikud vaidlusalust detailplaneeringut kooskõlastanud. Alusetud on ka kaebaja väited, nagu ei oleks ta saanud planeeringu menetlemise käigus realiseerida oma protsessiõigusi. Kaebaja vastuväidetega puudutavalt juurdepääsu ja liikluse rajamist läbi XX xX krundi on arvestatud ja see probleemistik lahendatud enne planeeringu kehtestamist. Hinnatud ja kaalutud on kaebaja väiteid ilusa vaate ja valguse vähenemisest ning seda lisaks vastustajale ka maavanema poolt. Kaebaja ei ole täpsustanud, kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud ja milles ebavõrdne kohtlemine seisneb. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ Fletmar palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustus halduskohtu otsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Vaidluse esemeks on Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta. Riigikohtu praktika kohaselt puudub kohtul pädevus õiguspäraste planeerimisotsuste otstarbekuse kontrollimiseks, seda on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kohus saab hinnata vaid seda, kas kohalik omavalitsus kasutas oma diskretsiooniõigust nõuetekohaselt ja kaalus esitatud ettepanekute mittearvestamisel osapoolte põhjendatud huve, ning kas kohalik omavalitsus oli kogunud kaalumiseks piisavalt informatsiooni. Halduskohus on nimetatud asjaolusid uurinud ja hinnanud ning leidnud, et planeeringumenetluses olulisi menetlusvigu ei tehtud, planeerimisdiskretsiooni on teostatud õiguspäraselt ning vaidlusalune haldusakt on sisuliselt õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga. Kaebaja osales vaidlusaluse planeeringu menetluses ning sai oma seisukohti avaldada ja ettepanekuid teha. Planeeringu materjalidest nähtuvalt ei muuda planeeringu lahendus XX xX kinnistu piire, senist ehitusõigust ja maakasutust; lahendatud on ka operatiivsõidukite juurdepääs moodustatavale krundile kavandatud korterelamule ning seda mitte XX xX kaudu. Tuletõrjele vajalik juurdepääs on ette nähtud Tallinna Prantsuse Lütseumi territooriumi kaudu. Detailplaneeringu projekt on Lütseumi ning Tuletõrje- ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Seega arvestati planeeringu menetlemisel kaebaja (ja teiste vaidlustajate) vastuväidetega puudutavalt liikluse rajamist läbi XX xX krundi ja operatiivsõidukite/tuletõrjeautode juurdepääsu siseõue hoonetele. Asjaolu, et pole arvestatud kaebaja vastuväidetega kavandatava hoone ehitusmahu kohta ja ettepanekuga uute eritingimuste koostamiseks, ei tähenda, et ta ei saanud oma protsessiõigusi realiseerida. Ettepanekuid on menetletud ning nendega mittearvestamist asjakohaselt põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et kõnealused arhitektuuriajaloolised eritingimused on koostatud erapooletu ja sõltumatu spetsialisti poolt. Vastustaja märgib õigesti, et muinsuskaitse eritingimuste seadmist ja nende täitmise kohustuslikkust on pädevad hindama Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Käesoleval juhul on nimetatud ametid 10.10.2003 kooskõlastanud 4-korruselise, maksimaalselt 15 m kõrguse ja 250 m2 suuruse hoonealuse pinnaga elamu ehitamise. Sellest saab järeldada, et pädevad muinsuskaitseorganid ei pidanud lammutatud hoonet ajalooliselt või arhitektuuriliselt eriti väärtuslikuks ning leidsid, et detailplaneeringuga kavandatud hoone olemasolevat mälestist ei kahjusta. Tõendatud ei ole Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukohtade õigusvastasus. Planeeringu üle teostas järelevalvet Harju maavanem, kes märkis 14.07.2004 kirjas Tallinna Linnavalitsusele, et XX xX kavandatud korterelamu mahu ja kõrguse kohta selgitasid 4
(5)3-04-340 Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 05.03.2004 vastuskirjas A. Ratasele (XX xX elanik ja teine planeeringu vaidlustaja), et muinsuskaitse eritingimustega on selle koostaja ühelt poolt nõudnud selles kohas olnud hoone mahu taastamist, teiselt poolt seadnud nõude, et kavandatav hoone ei tohi ületada mälestise (XX x elu- ja ärihoone) kõrgust ning et muinsuskaitse seisukohalt on mõlemad võimalused vastuvõetavad, kuna detailplaneeringuga ette nähtud hoone ei kahjusta mälestist. Seega pole põhjendatud kaebaja väide, et planeeringulahendus on muinsuskaitse eritingimustega vastuolus ning et Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet pole saanud hinnata.L. Künnapu selgitust eritingimuste kohta. Isikule kuuluva vara turuväärtuse vähenemine naabruses toimuva ehitustegevuse tagajärjel riivab isiku omandiõigust, kuid käesoleval juhul on kaebaja väited kavandatava uusehituse mahu tõttu tema kinnisasja turuväärtuse langemisest jäänud üldsõnalisteks ning selle väite kinnitamiseks pole esitatud ühtegi tõendit. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(5)