2-06-12663/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.12.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-06-12663 Tsiviilasi MG(XXX, XXX) hagi AS (XXX, XXX) vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosaliste ja nende esindajate Hageja MG(XXX, XXX), esindaja advokaat T K andmed Kostja AS (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat EK Meneltuse liik Kirjalik menetlus poolte nõusolekul RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista AS-lt MG kasuks perioodi XXX - XXX eest tervisekahju hüvitist 3519,83 krooni ja alates XXX igakuulist hüvitist 1073,04 krooni ja kohustada AS –i igakuulist hüvitist 1073,04 krooni indekseerima igal aastal XXX Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Igakuuline hüvitis kuulub AS-lt tasumisele MG XXX (incl.). Jätta MG poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud AS kanda, arvestades lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Vaidlustamata asjaolud XXX tuvastas KK hagejal kutsehaiguse füüsilise ülekoormuse tõttu kombineeritud vibratsiooni toime nähtudega ning esialgselt tuvastas T II VEK hagejal 30% töövõimekaotuse ja alates XXX töövõimekaotuse 40%. Tallinna Ringkonnakohus mõistis otsusega nr XXX XXX kostjalt ja riigilt välja tervisekahju hüvitise, kuivõrd nad olid süüdi hagejale tervisekahju tekitamises. Kostja osavastutus oli 52,88%, riigi osavastutus oli 47,12%. Kohus mõistis kostjalt välja hüvitise ühekordses summas 37265,45 krooni ning igakuuliselt alates XXX 781,37 krooni ning riigilt vastavalt 33206,28 krooni ja igakuistel 696,26 krooni. Riik ja kostja asusid täitma kohtuotsust. AS maksis ühekordse hüvitise ja maksab igakuiselt 781,35 krooni. XXX tuvastas arstliku ekspertiisi otsus nr XXX, et MGon 30% töövõimekaotust seoses kutsehaigusega. Hagejal ei ole õigust töövõimetuspensionile. Hüvitise suurus on 1949,27 krooni, millest AS osa on 1030,77 krooni (1949,27*52,88%). Alates XXX on igakuuline hüvitis, mida kostja peab tasuma 1073,04 krooni ning kostja võlg on perioodi eest XXX- XXX 3519,83 krooni. Hüvitist tuleb indekseerida igal aastal

1. märtsil Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, mida kostja teinud ei ole. Nõue, põhjendused. XXX tuvastas arstiliku ekspertiisi otsus nr XXX, et MG on 30% töövõimekaotust seoses kutsehaigusega ning tulevalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 ei ole hagejalt õigus töövõimetuspensionile, sest selle õigus on vaid isikul, kelle töövõime kaotus on 40%. Hageja esitas oma ekspertiisi otsuse kohustatud isikutele, et nad jätkaksid kahju hüvitamist suuruses, mis lähtub tuvastatud uuest töövõimakaotuse astmest, arvestades asjaolu, et hagejal puudub õigus töövõimetuspensionit saada. Alates XXX on maksmisele kuuluv igakuuline hüvitis 1949,27 krooni, millest kostja osavastutuse osas on 1030,77 krooni (1949,27*52,88%) ja riigi osa on 918,50 krooni (1949,27*47,12%). Riik on hageja taotluse rahuldanud. AS ei ole. Kostja ei ole iga aasta indekseerinud hüvitist eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga. Perioodil XXX- XXX maksis kostja hagejale selle tõttu vähem hüvitist kogusummas 3519,83 krooni. Alates XXX on igakuulise hüvitise suurus 1073,04 krooni, kostja on maksnud hüvitist vähem igakuiselt 291,69 krooni (1073,04-781,35 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista ühekordselt perioodi eest XXX- XXX 3519,83 krooni ja alates XXX igakuiselt 1073,04 krooni ning kohustada kostjat indekseerima igakuulist hüvitist 1073,04 krooni iga aasta XXX Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hageja palub igakuise hüvitise välja mõista kuni töövõime kaotuse protsendi muutumiseni või kuni XXX. Hüvitise suurus muutub hagejal olevast haigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi muutumiseni, mis on muutuv asjaolu ning tingib ka selle väljamõistmise vastavalt. Seni kuni ekspertiis tuvastab hagejal töövõime kaotuse seoses eelmärgitud tervisekahjuga, on kostjal kohustus tasuda ka töövõime kaotusest tingitud kahju. Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatud ja määratud aeg (XXX) hüvitise maksmiseks kohtulahendis märgitud suuruses on seotud varasema ekspertiisotsusega, mille järgi oli kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsent 40% tähtajaga kuni XXX, mis on mõlemad muutunud. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Hageja esitatud tõendid: Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsus tsiviilasjas 2-2/91/05 XXX, pangakonto väljavõte, arstiliku ekspertiisitus 179975 XXX koos sisuliste põhjendustega, pretensioon kostjale, sotsiaalkindlustusameti vastus, kostja vastus. Kostja vastuväited. Kostja tunnistas hagi välja arvatud selles osas kui kaua peab kostja maksma hagejale hüvitist. Kostja arvates on hagejal õigus hüvitisele igakuises ulatuses kuni XXX, mille on tuvastanud Tallinna Ringkonnakohus. Terviskahju on tuvastatud kohtulahendiga ning selle maksmise tähtaeg on samuti kohtuotsusega tuvastatud. Hageja oli hüvitise suuruse taotlemise seotud ekspertiisi otsusega summaliselt ,mitte tähtajaga ning seega ei ole pärast eelmise asja läbivaatamist ilmnenud maksete kestust mõjutavad asjaolud. Hageja on teadlik, et ekspertotsus antakse välja tähtajaliselt ning dokumendi kehtivusaeg ei ole otseselt seotud isiku fakliliste tervisliku seisundiga. Kostja kohustus maksta hüvitist tuleneb kohtuotsusest, mitte ekspertiisiaktist. Hagejal oli võimalus nõuda hüvitist kauemaks kui XXX, kuid ei teinud seda. Märgitud tähtaeg XXX ei ole veel saabunud, hageja õiguste rikkumine ei ole alanud. Kostja tugines hageja tõendile. Kohtu põhjendused 2 Kuivõrd pooltel puudus vaidlus selle üle, et kostja on hagejale põhjustanud tervisekahju, samuti selles, et ta ei ole igal aastal indekseerinud terviskahju hüvitist
2. märtsil avaldatud tarbijahinna indeksiga, mille tõttu on ta vähem maksnud hagejale vastavat hüvitist aga ka selles, et alates 08.03.2005 on hageja kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 30%. Pooltel puudus ka vaidlus selle üle, et kostja võlg hageja ees perioodi eest XXX- XXX on 3519,83 krooni ja et alates XXX on igakuuline hüvitis, mida kostja peab hagejale tasuma vastavalt 1073,04 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest XXX- XXX 3519,83 krooni ja alates XXX igakuulist hüvitist 1073,04 krooni ning kohustada kostjat indekseerima igal aastal hüvitist XXX Statistikaameti poolt eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Kuivõrd kahju tekkis hagejale enne XXX, siis kohalduvad vaidluses kooskõlas VÕS RakS § 22 varemkehtinud Tsiviilkoodeksi vastavad sätted, mille § 448 lg 1 järgi tuleb kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju selle tekitaja poolt hüvitada ning 464 lg 1 järgi peab tööandja, kes on kohustatud töötaja eest maksma riikliku sotsiaalkindlustuse makseid, töötajale, kes on seoses töö või teenistusekohustuste täitmisega saanud terviskahjustuse, hüvitama kannatanule kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tema tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. Vastavalt TsK § 470 on osaliselt töövõime kaotanul igal ajal õigus nõuda temalt vigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest vastutavalt organisatsioonilt hüvitise vastavat suurendamist kui tema töövõime edaspidi seoses terviskahjustusega vähenes võrreldes sellega, mis tal oli säilinud momendil kui talle määrati hüvis kahju eest, või kui vähendati riikliku sotsiaalkindlustuse korras saadava pensioni suurust. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud pärast ekspertiisi tegemist, millega tuvastati temal töövõime kaotuse protsent 30% õigus nõuda kostjalt vastavalt ka makstavat hüvitist ja selle suuruse muutmist. Kohus ei nõustu kostja väitega, et makstav periood on tuvastatud vaid kohtuotsusega ning ainult sellega on määratletud ka kostja kohustus hüvitist maksta. Nimetatu ei ole kooskõlas TsK § 470 sätestatuga, sest märgitud sättest tulenevalt on kannatanul just igal ajal nõuda hüvitise suurendamist kui selle suurus peaks muutuma tingituna terviskahju ulatusest e. teisisõnu see saab muutuda ajas. Seega saab hüvitis, mida kostja peab tasuma, muutuda ajas ning selle hüvitise maksmise lõppemine saab olla tingitud vaid sellest, kui isikul tervisekahju enam ei ole, vastaselt korral ei oleks ka kostjal võimalik end kaitsta juhuks, kui isiku töövõime on paranenud või taastunud ning hüvitis väheneks või selle maksmise alus langeks ära. Viimane on kooskõlas TsK § 471 sätestatuga, mille kohaselt isikul, kellelt on välja mõistetud kannatanule hüvitis, on õigus igal ajal nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui kannatanu töövõime suurenes võrreldes sellega, mis tal säilis kahju eest hüvitise väljamõistmise momendiks, või kui riikliku sotsiaalkindlustuse korras saadav pension suurenes. Eeltoodu tõttu ei oma tähtsust kostja poolt väidetud asjaolu, mis ajani nõudis hageja eelmises kohtuvaidluses hüvise väljamõistmist ning et hageja õiguste rikkumine justkui pole veel saabunud (31.03.08). TsK § 471 ja 470 mõttest tulenevalt ei ole kohus käesolevas asjas ringkonnakohtu otsuses määratud hüvise maksmise tähtajaga seotud, vaid on seotud asjaoluga, kas tegelikult on hageja töövõime kaotus muutunud ja kui kauaks see on muutnud. Kostja kohustus maksta hüvitist tuleneb eelkõige sellest, et ta on põhjustanud hagejale on tervisekahju, mitte kohtuotsusest; kohtuotsusega on hageja saavutanud oma õiguste kaitse selle tõttu, et kostja ei ole oma seadusest tulenevalt kohustust vabatahtlikult täitnud. Vabariigi Valitsuse määrus 14.02.2002 nr 13 § 1 järgi reguleerib määrus püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist arstliku töövõimetuse ekspertiisiga. Seega saab isiku töövõime, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastada ekspertiis. Hageja poolt kohtule esitatud ekspertiisi otsusega nr XXX XXXX on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus on 30% ja sellega on tuvastatud töövõime kaotus alates XXX kuni XXX ja seega tuleb hüvitis välja mõista ka vastavalt kuni XXX (incl.). Kohtukulud Kooskõlas TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on kandnud õigusabikulusid ja tasunud hagi esitamisel riigilõiv, mis tuleb jätta kostja kanda. 3 Kohtunik 4