HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtunik Jaanus Saaremõts Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27.oktoober 2006.a. Tallinnas 2-05-19571(endine number

) § 117 lg 2 tähenduses võlgniku lähikondne. OÜ ainuosanik kuni XXX. oli JS, kes on TS abikaasa. OÜ (pankrotis) oli kuni XXX. OÜ ainuosanik. XXX. omandas TS osa nimiväärtusega 90 000.- krooni muutudes seega OÜ ainuosanikuks. Kuna kinnistu võõrandamise leping kahjustab teiste võlausaldajate huve ja on tehtud lähikondsete poolt teadlikult pankrotipesa kahjustavana vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist, tuleb see tunnistada

§ 110

lg 1 p 2 alusel kehtetuks.

§ 110

lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

1. Kostja põhjendused 2.
2. Kostja seisukoht nõudes Kostja oma avastuses vaidles hagile vastu. 2.
3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt hagiavaldus sisaldab ekslikku väidet: „Haldurile teadaolevalt puudusid OÜ-l (pankrotis) kohustused, mis oleksid tagatud hüpoteegiga AS kasuks. Seega on müügitehinguga tahetud mööda hiilida kinnistu hinna tasumisest”. Vana pankrotiseadus andis tõlgendusvõimalusi, mille järgi sai tagasi võita ka tehinguid, mis tegelikult võlausaldajaid ei kahjustanud. Kuigi see oli majanduslikult absurdne (pankrotipesast tuleb tagasivõidetava tehingu teisele poolele tagastada tehinguga saadu), oli olukord käibes ebakindlust tekitav. XXX jõustunud pankrotiseaduse kohaselt on tagasivõitmise üks peamine eeldus see, et tagasivõidetav tehing on võlausaldajate huve objektiivselt kahjustav.

§ 110

§ 109

lg1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 110

lg1 p2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

§ 117

. lg2 nimetab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed kelleks on: p1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et tehingu teine pool oleks võlgnuku lähikondlane. Asjaolu, et tehingu tegemise ajal oli hageja nõukogu liige kostja juhatuse liige, ei muuda veel tehingut lähikondsete vahel toimunuks. Kohus on seisukohal, et tuvastamist poole leidnud, et tehinguga on võlausaldajate huve teadlikult kahjustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja korteriomandi XXX ostnud 1 200 000 krooni eest XXX (tl 64-73). As poolt XXX koostaud eksperthinnangu (tl 74-83) kohaselt on korter hinnatud 1 250 000 kroonile. Poolte vahel XXX sõlmitud ostumüügilepingu kohaselt müüdi hüpoteegiga koormatud korteriomand 1 300 000 krooni eest.(tl 3 11-14) Eksperthinnangust nähtuvalt on korter lõpuni valmis ehitamata. Hinnangu kohaselt on korteri hind antud eeldusel, et objektil ei lasu hüpoteeke, koormatisi, kitsendusi ega muid vara vabamüüki piiravaid tegureid. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte kinnisvaraportaali City 24.ee (tl 93), millega on hinnatud XXX korter 6 1 690 000 kroonile ja OÜ juhataja e-kirjaga saadetud arvamuse, mille kohaselt oli korteri ruutmeetri hind XXX XXX 28000 krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja esitatud tõendeid ei saa aluseks võtta hinna määramisel. City24.ee väljavõte ei käsitle mitte korterit 9, millise müüs kostjale hageja, vaid korterit 6. Väljavõttest nähtuvalt müüakse korterit koos tehnikaga. Kumastki tõendist ei selgu milline oli hindamismeetod. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid korterite hinna osas, kuid hageja seda teha ei soovinud. Kohus möönab, et kinnisvaraturg liigub valdavalt tõusujoones, kuid ei pea võimalikuks lugeda seda käesolevas asjas üldteada asjaoluks. Turu liikumine eri piirkondades on erinev. Kohtu jaoks ei ole üldteada asjaolu, palju võis muutuda korteriomandi XXX hind perioodil XXX- XXX. Kohus on seisukohal, et kostja XXX majandusaruannetes fikseeritud majanduslik seisund ei kajasta seda mitte seisuga XXX, mil sõlmiti poolte vahel leping, vaid teeb seda seisuga XXX. TsMS §386 lg4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. 3.4. Kohtukulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne uue TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni XXX kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Asjas on kohtukulu on postikuluna 167,4 krooni. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud hageja Jaanus Saaremõts Kohtunik 4