2-06-10839/1

Tsiviilasi nr.2-06-10839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2006.a. Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koosseisus: kohtunik Arne Kolnes sekretär Erlike Karjus juuresolekul, hageja esindajate AS ja vandeadvokaat SS , kostja esindaja vandeadvokaadi abi ML osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
2. novembril 2006.a. ( kohtuotsuse teatavakstegemise aeg Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
3. detsembril 2006.a.) OÜ (registrikood XXX, XXXX) hagi OÜ vastu ( registrikood XXX, XXX) 62 769, 65 krooni nõudes, I FAKTILISED ASJAOLUD l e i d i s: XXX – XXX toimus SS XX- ja XXX, mille korraldajaks oli Kostja. Hageja ja Kostja leppisid kokku, et Hageja osutab sellel üritusel heli- ja valgustehnilist teenindamist. XXX esitas Hageja Kostjale osutatud teenuste eest arve nr XXX summas 62 760,65 (vt. Lisa 4). Maksetähtajad olid järgmised: XXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole tänaseni osutatud teenuse eest esitatud arvet tasunud, kuid esitas XXX. Hagejale kirjaliku pretensiooni (vt. Lisa 5), milles ei eitatud teenuse osutamist OÜ poolt, küll aga esitati arve mittetasumise õigustusena järgmised põhjendused: - OÜ ei ole üldse sõlminud OÜ-ga lepingut XXX- ja XXX helitehniliseks ja valgustehniliseks teenindamiseks ega sellist teenust tellinud. OÜ puudub igasugune õiguslik alus OÜ poolt esitatud arve aktsepteerimiseks ja tasumiseks. - OÜ-le teadaolevalt on OÜ teinud XXX- ja XXX raames tehnika pakkumised eraisik AT’ il, kellel puudub igasugune esindus-, töö- või muu võlaõiguslik suhe OÜ-ga . - AT’ il puudub esindusõigus OÜ nimel tehingute tegemiseks. Pretensiooni palutakse lugeda arve nr XXX tasumiseks kohustatud isikuks AT ning teha vastavad parandused oma raamatupidamises. II ÕIGUSLIK KÄSITLUS 2.1 Kostja ja Hageja vahel oli sõlmitud leping teenuse osutamiseks. Kostja väidab, et tema ja Hageja vahel ei olnud sõlmitud lepingut XXX- ja XXX heli- ja valgustehniliseks teenindamiseks ning Kostja pole sellist teenust Hagejalt ka kunagi tellinud. Kostja positsioonist võib järeldada, et hageja tegi tööd Kostja poolt korraldatud messil oma algalustuslikult ning omal initsiatiivil. Samas on fakt, et Hageja on Kostjale teenuse osutanud ning Kostja peab saadud teenuse tasuma. Kostja juhatuse liige TT kinnitas XXX OÜ esindajale ASle saadetud meilis (vt Lisa 3), et tänab selle eest, et OÜ võimaldab osutatud teenuse eest esitatud arve tasuda kolmes osas ning kinnitas, et maksetingimused on Kostjat rahuldavad. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul on kokkuleppe saavutamine teenuse osutamiseks ja selle teenuse maksumuse osas tuvastatav pooltevahelisest meilivahetusest. Kostja jutt sellest, et Hageja osutas teenust Kostja juhatuse liikme TT tahte vastaselt on ainetu ning ei vasta tegelikkusele. XXX TT poolt ASle saadetud meilist tuleneb üheselt arusaadavalt, et TT oli teadlik Hageja poolt tehtud tööst ning oli nõus selle töö eest maksma, vastavalt Hageja poolt saadetud arvel näidatud tähtaegadeks. 2.2 AT tegutses Kostja teadmisel ja juhendamisel. Kostja väidab XXX esitatud pretensioonis, et temal puudub igasugune esindus-, töö- või muu võlaõiguslik suhe AT’iga ning AT’il ei olnud Kostja volitust esindamiseks messi korraldamisega seotud toimingute tegemisel. Väidetavalt ei suhelnud Hageja ATiga mitte kui Kostja töötajaga, vaid kui asjasse puutumatu eraisikuga. Tegemist on oma olemuselt ja õiguslikult absurdse väitega. Esiteks juba seetõttu, et messi korraldas mitte eraisik AT, vaid juriidiliselt isikust Kostja. Seega ei saanud ka eraisik omal vastutusel sõlmida lepinguid juriidilise isiku ürituse korraldamiseks. Teiseks, ilmneb AS ja AT’i kirjavahetuse vastamismaneerist, et AT tegutses mitte eraisikuna, vaid juriidilise isiku esindajana. Hagejale saadetud meilidest ei jää kahtlustki, et AT tegutses Kostja korraldusel ja ülesandel. Samas ei ole vähetähtis ka see, et ATi meiliaadressi, domeen „XXX” on samane Kostja poolt kasutatava domeeniga (vt. Lisa 6). Sellise lõpuga aadressid on ka bii TT’il, kui ka teistel isikutel, kes on märgitud XXX- ja XXX korraldustoimkonnaks (vt Lisa 6). Kolmandaks, TTise oma viimases vastuses kinnitab, et on täiesti teadlik Hageja poolt osutatud teenustest ning arve nr XXX maksetingimustest. Sellest võib järeldada, et AT tegutses Kostja huvides ning Kostja oli sellest teadlik. III KOKKUVÕTTE Kostja ja Hageja olid saavutanud omavahelise kokkuleppe, mille alusel Hageja osutas Kostjale XXX- ja XXXl SS XXX - XXXa. heli- ja valgustehnilist teenust. Kostja jättis pahatahtlikult ja otsitud põhjusega tasumata hageja poolt osutatud teenuste eest, mistõttu on hageja sunnitud esitama Kostja vastu hagiavalduse kohtusse. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 palub hageja välja mõista OÜ-lt 62 769,65 OÜ kasuks ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnista ning esitab hagile alljärgnevad vastuväited. 2 Hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis hagejalt heli- ja valgustehnilist teenindamist ega seda, et hageja ka tegelikult nimetatud teenust osutas. Hageja esitas XXX.a OÜ-le tõepoolest arve nr XXX summas 62 760,65 krooni tasumise tähtajaga XXX.a. Arve kirjeldusse oli märgitud ,,Helitehniline ja valgustehniline teenindamine XXX-ja pulmamess XXX.-XXX. Kostja leiab, et hageja on arve esitanud alusetult, kuna kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut XXX- ja XXX helitehniliseks ja valgustehniliseks teenindamiseks ega sellist teenust tellinud. Kostja ei ole XXX- ja XXX raames kohtunud ühegi hageja esindaja ega töötajaga, kostjal puudus hagejaga igasugune kontakt ka XXX- ja XXXl kohapeal. Kostja ei ole andud hagejale juhiseid teenuse osutamise koha, aja, mahu, tasu ega muus osas, mis viitaks poolte vahel lepingu olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamisele. Arve esitamine iseenesest ei tõenda poolte vahel kokkuleppe saavutamist teenuse osutamiseks. Samuti ei oma õiguslikku tähendust hilisem arve nn aktsepteerimine, mis oli põhjustatud kostja eksimusest, kuna kostja leppis paljude tema poolt tellitud teenuse osutajatega kokku arvete mitmes osas tasumises. Hagejaga aga kokkulepe teenuse osutamiseks puudus. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud muuhulgas meilivahetuse AT’iga, mis ainult kinnitab kostja varasemalt ka hagejale väljendatud seisukohta, et tegelik teenuse tellija (kui teenust üldse telliti) oli mitte kostja vaid AT. Hageja ei ole esitanud kostja poolset tellimust, kostja allkirjastatud lepingut teenuse osutamiseks ega muid tõendeid, millest nähtuks just kostja poolt teenuse tellimine või kokkuleppe saavutamine lepingu olulistes tingimustes. Hagejat ei seo AT’iga töö- ega esindussuhe. Alusetu on hageja väide, et XXX- ja XXX korraldas ainuisikuliselt kostja ning AT tegutses kostja teadmisel ja juhendamisel kostja esindajana. AT’iga ei seo kostjat töö- ega esindussuhe. Nimetatud asjaolu on tuvastanud ka Töövaidluskomisjon oma XXX a otsuses (lisa nr 1). Kostjale pole teada, millistel asjaoludel hageja ning AT teenuse osutamises kokkuleppe saavutasid. Kostja pöörab tähelepanu ka asjaolule, et AT on OÜ XXX vabrik juhatuse liige (lisa nr 2), mistõttu võis AT hagejaga teenuse osutamiseks lepingu sõlmida ka juriidilise isiku seadusliku esindajana. Samuti on AT tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostjaga samasuguse meiliaadressi kasutamine (domeen ,,XXX’’) ei tõenda esindussuhet AT’i ja kostja vahel. Asjaolu, et AT esines hagejaga lepingu sõlmimisel kostja esindajana ning selline esindus oli kehtiv, peab tõendama hageja. Hageja ei ole seda teinud. Õiguslik hinnang. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel kokkuleppe saavutamist XXX- ja XXXl teenuse osutamiseks. Arvestades, et XXX- ja pulmamess toimus XXX-XXX.a, siis ei tõenda pärast nimetatud kuupäevi toimunud meilivahetus teenuse osutamise osas kokkuleppe saavutamist XXX.-XXX.a toimunud ürituseks. Kokkuleppe teenuse osutamise olulistes tingimustes oleks pidanud saavutama enne ürituse toimumist kas pakkumise esitamise ning sellele nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, mis ei ole aga tõendatud. Nagu juba öeldud, puudus kostjal enne XXX- ja XXX ning ka selle ajal igasugune kontakt hageja esindajaga. 3 Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-le 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes ainult juhul, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. AT’il puudus ning puudub ka praegu esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks. Juhul, kui AT on esitanud kostja nimel hagejale tellimuse teenuse osutamiseks, on selline esindusõiguseta tehing TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. TsÜS §-le 130 kohaselt omab hageja sellisel juhul kahju tekkimisel nõuet esindusõiguseta tehingu teinud isiku, s.o antud juhul AT’i vastu. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS § 9, TsÜS § 115 lg-le 1, § 129 lg-le 1 ja § 130, TsMS § 146, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ära kuulanud poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses tuginetud VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Hageja on saatnud kostjale XXX.a. arve 62 760, 65 krooni nõudes XXX-XXX.a. toimunud XXX-ja XXX helitehnilise ja valgustehnilise teenindamise eest. (tl. 7). Kostja vastuväiteid hagile ei pea kohus põhjendatuks. Poolte vahel oli suheldud messi korraldamise teemadel, mida kinnitavad kirjad (tl. 4-6). Asjaolu, et läbirääkimisi pidas AT, kes ei olnud hagejaga töösuhetes, ei oma asjas tähtsust. Nähtuvalt XXX –ja XXXX prospektist kuulus AT korralduskomisjoni ja seetõttu võis ta ka omal nimel teenust tellida olenemata sellest, et ta ei olnud hagejaga töösuhetes.(tl. 9-10). Asjas ei oma tähtsust Töövaidluskomisjoni otsus , millele kostja on tuginenud (tl. 21-22), sest on tõendatud, et AT oli messi korraldustoimkonna liige ( tl. 10). Lisaks tuleb arvestada sellega, et kostja juhatuse liige TT on nõustunud esitatud arve maksmisega , kus ta on nõustunud arve maksmisega kolme kuu jooksul. (tl.4). Seega kostja vastuväited, et hageja neile üldse teenust ei osutanud on tõendamata. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 3500 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-st 101 lg 1 p 1 , TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, ,441 ja 442, kohus o t s u s t a s: Välja mõista OÜ-lt OÜ kasuks võlgnevus 62 769, 65 (kuuskümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa) krooni ja 65 senti ja riigilõiv 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Arne Kolnes kohtunik 4