§ -dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Harju Maakohtus kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-06-29055 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
sisust, et poolet kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.“ II Lõpetada tsiviilasjas menetlus. III Menetlusosaliste menetluskulud (v.a. hageja õigusabikulud 1180 kr ja pool tasutud riigilõivust 125 kr, mille vastavalt kokkuleppele tasub kostja) jäävad menetlusosaliste endi kanda. IV Tagastada OÜ-le (registrikood 10746479) 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni, s.o. pool maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastatav riigilõiv kanda OÜ arveldusarvele nr XXX Sampo Pangas. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on OÜ hagi AS vastu 5899 krooni saamiseks. 21.03.2007 kohtumäärusega kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks ja määras kohtulahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise ajaks XXX. XXX määrusega kohus pikendas poolte taotlusel kompromissi sõlmimise tähtaega. XXX pooled esitasid kohtule kirjaliku, mõlema poole esindajate poolt allkirjastatud kompromisslepingu, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Vastavalt
lg 1 p-le 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti; lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud, et kostja kannab hageja õigusabikulud ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromisslepingus sisaldub ka hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliselt tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 ja § 15 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu tasunud isiku taotlusel tagastatakse tasutud riigilõiv muudel seaduses sätestatud alustel.
lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus käesoleva määrusega kinnitab pooltevahelise kompromissi, on OÜ taotlus põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 200 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses Viru Maakohus ja täiendavalt 50 krooni 07.12.2006 Rahandusministeeriumi arvele nr XXX, viitenumbriga XXX ja makse selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt OÜ vs A AN“. Seega tuleb hagejale tagastada 125 krooni. Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.