HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-34089 Otsuse kuupäev 02.mai 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi EG(isikukood XXX, XXX) hagi VG(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.aprill 2007 Istungil osalenud isikud hageja EGja kostja VG Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista VGlt poja MG, isikukood XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus alates XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni EG kasuks. Menetluskulud jätta täielikult kostja VG kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte abielust on sündinud XXX poeg MG. Abielusuhted ei laabunud ja XXX poolte abielu lahutati. Pärast abielu lahutamist ei ole kostja lapse vastu huvi tundnud ega materiaalselt last aidanud, kõik lapse ülalpidamiskulud kannab hageja. Võttes arvesse, et laps on haige (vaimse arengu peetus), kulub tema ülalpidamiseks täiendavalt vahendeid. Hageja palub kostjalt välja mõista MG ülalpidamiseks elatis summas 2 000 krooni kuus alates avalduse esitamisest kohtusse. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Käesoleval ajal on kostja töötu ja otsib aktiivselt tööd. Kostjal puudub vara, mille arvelt maksta elatist. Teda ennast abistab materiaalselt ema. Ka leiab kostja, et hageja on lapse ülalpidamiskulud näidanud ülemäära suurena. Tema arvates kulub lapsele kuus umbes 2 500 krooni, millest tulenevalt elatise suurus juhul kui kostja töötaks võiks olla 1 250 krooni kuus. Hetkel on kostja võimeline maksma lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus, kuid seda raha võib poeg ka mitte saada, sest hageja raiskab selle lõbustustele. Kostjale ei ole teada lapse haigus. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte seletustest järeldub, et kostja ei ole pikemal ajal lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud, umbes aasta tagasi andis ta kahel korral 500 krooni, mistõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Kostja seletuse kohaselt on ta töötu umbes aasta, aeg-ajalt vaatab töökuulutusi, kuid ei leia sobivat tööd. Vastavalt Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna otsusele on VG töötuna arvele võetud XXX, so pärast elatisenõude materjalide kättesaamist. Kohus leiab, et kostja on täies elujõus meesterahvas, kes tulenevalt lapse ülalpidamiskohustusest, peab oma elu korraldama nii, et seda kohustust oleks võimalik täita. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et tal oleksid mõjuvad põhjused, so terviserike või muud takistused töö mitteleidmiseks. Kostja väide aktiivsest tegevusest töö otsimisel ei ole millegagi tõendatud. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et MGl on keskmine puue ning ta vajab lisakulutusi. Kohus, arvestades elatise suuruse määramisel lapse minimaalsete vajadustega ning kostja hetke varalise seisuga, leiab et kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis 1 800 krooni, so pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega kuulub elatis hageja kasuks väljamõistmisele alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse saabumisest, so 14.novembrist 2006. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.