3-04-340/2

3-04-340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-04-340 Haldusasi L. A. (A.) kaebus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004.a otsuse nr 207 „XX tn x ja xX kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.06.2006.a Menetlusosalised Kaebaja L. A. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu, esindaja Raul Keba RESOLUTSIOON Jätta L. A. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004.a otsusega nr 207 „XX tn x ja xX kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ kehtestati XX tn x ja xX kruntide detailplaneering, osaühingu R-KONSULT töö nr xx/xxxx, millega on Kesklinnas asuvale 0,3 ha suurusele maaalale kavandatud 3 krunti. Planeeringuga on kavandatud 2 osaliselt elamumaa-, osaliselt ärimaakrunti ja 1 elamumaakrunt kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks.
3. 28.10.2004.a esitas XX tn xX elanik ja korteriomandi omanik L. A. kohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004.a otsuse nr 207 tühistamiseks.
4. Kaebuse kohaselt näevad XX x ja xX muinsuskaitse eritingimused ette XX xX õuealale
5. aastatel lammutatud elamu asemele uue hoone projekteerimist, mille maht ei tohi ületada lammutatud ajaloolise hoone mahtu. Planeeritava hoone maht ei vasta muinsuskaitse eritingimustele ning tegemist ei ole varasema hoone taastamisega. Detailplaneeringule lisatud arhiividokumentidest nähtuvalt ei olnud lammutatud hoone alune pind rohkem kui 210 m
6. Detailplaneeringus on XX xX kinnistule plaanitava hoone alune pind 250 m
8. Kaebaja leiab, et detailplaneeringuga kavandatav hoone kahjustab riikliku kaitse all olevaid arhitektruurimälestisi ja halvendab XX xX elanike elamistingimusi. XX xX jääb ilma valgusest, päikesest, väljavaatest jne. Kõrgelt hinnatud piirkonna eripära vähenemisel või kadumisel langeb ka huvi sealse elukeskkonna ja investeerimisobjekti vastu
9. Tuletõrje- ja pääste- ning muu transpordivahendite lahenduste juurdepääs krundile on kaebajale ebaselge.
10. Kaebaja leiab, et ta on vaidlustatud planeeringu menetlemise käigus kompromissi tegemisest ühepoolselt välja jäetud. Samuti leiab kaebaja, et Tallinna Linnavolikogu poolt tehtav otsus peab olema motiveeritud ja selles ei saa tugineda ainuüksi erinevate ametite arvamusele.
11. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ning palub jätta see rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
12. Riigi Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seatud tingimused on täidetud, mida tõendab ka asjaolu, et nimetatud ametid on detailplaneeringu 10.10.2003.a kooskõlastanud.
13. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et detailplaneeringuga kavandatav hoone kahjustab riikliku kaitse all olevaid arhitektuurimälestisi ja halvendab XX xX elanike elamistingimusi on alusetud ja paljasõnalised.
14. Kaebuse esitaja väited tuletõrje-, pääste- ning muude transpordivahendite juurdepääsu puudumisest krundile on ümber lükatud Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti 10.03.2004.a kirjaga nr 5-5-1/04/749-2, TSAPA 10.03.2004.a kirjaga nr 2-1/04/793, millest nähtub, et Eesti Projekteerimisnormid ei nõua tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks tuletõrjevahendite ligipääsu hoone vahetusse lähendusse, täiendava võimalusena on ette nähtud lähenemine Tallinna linnale kuuluva Prantsuse Lütseumi maa kaudu.
15. Kaebaja väited, nagu ei oleks detailplaneeringu menetlemisel kaebuse esitaja seisukohti ja nõudmisi arvesse võetud, alusetud. Kaebaja on olnud teadlik detailplaneeringu erinevatest lahendustest ja saanud selle koostamise käigus realiseerida oma protsessiõigusi (sh kaebeõigust), mille tõendiks on planeeringu avalikul väljapanekul vaidlustamine. Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu menetlemise käigus piisavalt põhjendanud oma kaalutlusotsuse tagamaid. Detailplaneeringut on menetletud õiguspäraselt, mida kinnitab ka planeerimisseaduse alusel riiklikku järelevalvet teostanud Harju maavanem. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 12.1 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XX x ja xX elu- ja ärihooned on riikliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised, mis pärinevad
17. aastast, planeeritav ala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Vabariigi Valitsuse 20.05.2003.a. määrusega nr 155 kehtestatud 2 Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on sätestatud kaitse eesmärgid, millest muinsuskaitsealal juhindutakse. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et muinsuskaitse eritingimuste väljastamisega oleks eiratud viidatud põhimääruse § 6 sätestatud eesmärke. Põhimääruse § 10, mis käsitleb ehitise püstitamist muinsuskaitsealal, on toodud peamised faktorid, millest Muinsuskaitseamet ehitise püstitamise loa andmisel lähtub, muu hulgas on nimetatud ajalooliste kinnistute õuehoonestusse sõjapurustuste või lammutuste tagajärjel tekkinud tühimike taashoonestamise ning risustavate õuehoonete lammutamisel vabanevatesse kohtadesse uushoonete püstitamise vajadust, kui seal olid hooned olemas 1944.a. Detailplaneerimisprojekti koostamiseks on eelnevalt koostatud muinsuskaitse eritingimused, mille sisuks on muinsuskaitse piirangud ja nõuded projektlahendusele. Muinsuskaitseseaduse § 9 lg 1 p 2 kohaselt on linnavalitsusel kohustus arvestada territoriaalplaneerimise, maakasutuse ja muid projekte koostades ja kooskõlastades ning liikluskorraldust kehtestades kinnismälestistest ning muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest tulenevaid muinsuskaitselisi nõudeid. Nähtuvalt muinsuskaitse eritingimustest XX x ja xX kinnistute detailplaneeringu koostamiseks on arvestatud tellija sooviga, millena on muu hulgas märgitud täiendava hoonestusõiguse määramine elumaja ehitamiseks XX xX hoovialale. Muinsuskaitse eritingimuste ajaloolisest ülevaatest nähtub, et XX xX õuealale soovitakse taastada hoovimaja. Arhitektuuriajalooliste tingimuste kohaselt on lubatud XX xX õuealale projekteerida
18. aastatel lammutatud elamu asemele uus hoone. Samas on ette nähtud, et projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peaks haakuma ümbritsevate funktsionalistlike kivimajade arhitektuuriga. Ülaltoodust järelduvalt ei ole silmas peetud lammutatud hoone taastamist, vaid hoovimaja taastamise all tuleb toodud kontekstis mõista uushoone ( korterelamu) rajamist. Nähtuvalt detailplaneeringust on XX xX krundile, mille sihtotstarbeks on elamumaa, planeeritud 4-korruseline 8 korteriga elamu. Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt oli detailplaneeringu tellija algne soov taastada hoovipoolsel krundil kunagi olnud ehitusõigus. Nimetatu on olnud aluseks detailplaneeringu lähteülesande ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisel. Detailplaneeringu menetluse käigus on ilmnenud, et ajalooliselt õuealal paiknenud hoone gabariitide kohta arhiivides materjalid puuduvad, informatsioon on olemas ainult ehitusaluse pinna ja mitte mahu osas. Arhitektuuriajaloolane L. K. on 03.11.2003.a selgituses tema poolt 18.11.2002.a muinsuskaitse eritngimuste kohta märkinud, et eritingimuste tekstis pidas ta mahu all silmas hoone põhiplaani. Samuti on nimetatud selgituses L. K. leidnud:” XX x ja xX detailplaneerimise projekti koostamisel on projekteerija lähtunud muinsuskaitse eritngimuste nõuetest ning on täitnud tingimusi uushoone kavandamisel lammutatud õuehoone asemele XX xX kinnistule.” Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt ei või kavandatava hoone kõrgus ületada tänavaäärse elamu kõrgust, millist nõuet on järgitud. Seonduvalt hoone mahuga on antud selgituste kohaselt tegemist hoone põhiplaaniga, hoone gabariitide osas on esitatud nõue liigendatusest. Riigi Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on aktsepteerinud detailplaneeringule kooskõlastuse andmisega muinsuskaitse eritingimuste lisas antud selgitust ning kohtu hinnangul asjaolu, et detailplaneeringus on kavandatud uushoone alune pind mõnevõrra suurem varasema hoone omast, ei saa iseenesest olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele selle muinsuskaitse eritingimustele mittevastavuse motiivil. Selleks pädevate ametite hinnangut riikliku kaitse all olevate arhitekuurimälestiste kaitstusest ja vaadeldavuse tagamisest kaebuse väide detailplaneeringuga muinsuskaitse eritingimuste mittejärgmisest on põhjendamatu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et vastvalt muinsuskaitseseaduse § 4 on kinnismälestiste kaitseks muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste 3 püstitamiseks kehtestatud kaitsevööndid, kus kehtivad muinsuskaitseala nõuded ja kitsendused. Käesoleval juhul ei mõjuta hoovipoolsele krundile ehitatav hoone arhitektuurimälestiste vaadeldavust, hooned on vaadeldavad tänava poolt, samuti ei ole tegemist läbikäiguga õuega. Vaidlust ei ole selles, et ajalooliselt on hoovipoolne krunt olnud hoonestatud, mistõttu väide ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtusliku eripära vähendamisest ja kinnisasja väärtuse langemisest lammutatud õuehoone asemele uushoone rajamisega on põhjendamatu. 12.2 Asja arutamisel loobus kaebaja oma vastuväidetest operatiivsõidukite juurdepääsu osas. Seega puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et detailplaneeringus ettenähtud lahendustega operatiivsõidukite juurdepääsu osas ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ega piiratud tema vabadusi. 12.3 Riigikohus on 14.05.2002.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 leidnud:”Aknast avanev vaade on eluruumi väärtust mõjutavaid tegureid. Eluruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses hoonestada. Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ja et tema vaadet aknast üldse ei piirata.” Detailplaneeringuga on, arvestades muinsuskaitselisi eritngimusi, taastatud hoovipoolse krundi ehitusõigus, kusjuures on arvestatud endist ehitusala. Kavandatava hoone maksimaalseks kõrguseks maapinnast on ette nähtud 15 m. Kõnealusel alal ei kehti ehituskeeld, asjaomased asutused on leidnud, et eluhoone rajamine arhitektuurimälestisi ei kahjusta, ka ei ole kaebaja väitnud kavandatava hoone teise maja akendele liiga lähedale planeerimist. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kõnealusel alal väljakujunenud linnaruum, nähtuvalt esitatud dokumentidest ei ole tegemist haljasalaga. Käesoleval juhul ei saa detailplaneeringu alusel asuda seisukohale kõnealuse hoovipoolse krundi võimalikult suures ulatuses hoonestamist. Asja arutamisel on tuvastatud, et planeeritav hoone jääb XX xX kinnistust põhja ja kirde suunda, mistõttu väited ehitatava hoonega XX xX kinnistu päikesevalguse vähendamisest on alusetud. Kaebaja aknad jäävad XXX tänava, mitte XX x ja xX kruntide poole. Planeeritava ala poole avaneb üksnes kaebaja koridori aken. Käesoleval juhul ei saa pidada kaebuse esitaja huvi koridori aknast avaneva vaate säilitamiseks kaalukamaks kinnistu omaniku huvist taastada krundi ehitusõigus. 12.4 Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahendi leidmine. Planeerimisseaduses on ette nähtud planeerimismenetluse käigus võimalused puudutatud isikutele ja avalikkusele oma seisukohtade väljendamiseks ja planeeringu menetlejale on pandud kohutus nende arvessevõtmist kaaluda. Kaebuse väide kaebaja kompromissi tegemisest ühepoolselt väljajätmisest on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Nähtuvalt kaebusest ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest on kaebaja saanud esitada oma seisukohti planeeringu kohta ning tema vastuväiteid on menetletud, sealjuures on Tallinna Linnavalitsus käsitlenud kaebaja seisukohti planeeringu osas lahendamata planeeringuvaidlustena ja on need edastanud maavanemale, kes on kaebaja vastuväidete arvestamata jätmist käsitlenud ka järelevalvemenetluses. Kaebusest järelduv kaebaja seisukoht planeerimismenetlusse kaasamata jätmisest või planeerimismenetluse õigusvastasusest ainuüksi põhjusel, et kaebaja soovide alusel ei leidnud tegelikkuses täies ulatuses aset planeeringulahenduste muutmata jätmine kaebaja tahte ja soovide järgi, on ekslik. 4 Planeerimisseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene, et asjast huvitatud isikul oleks õigus nõuda teatud planeeringulahendust või kasutada planeeringulahenduse suhtes vetoõigust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud koos teiste isikutega vastuväited juba eskiislahendusele. Nende vastuväidete kohaselt ei nõustunud kaebaja opratiivsõidukite pääsuks XX xX aeda piirdeaeda 3,5 m laiuse sõiduvärava rajamisega; liikluse rajamisega läbi XX xX krundi, samuti juurdepääsu rajamisega XX xX piirdeaeda, kuna elanikud kasutavad maja esist platsi oma sõidukite parkimiseks. Kehtestatud detailplaneeringuga on nimetatud vastuolud lahendatud. Detailplaneeringu eskiisprojekti avalikul arutelul Tallinna Kesklinna Valitsuses 26.09.2003.a. on olnud arutusel ka kavandatud avariiväljapääs XX xX kaudu ning arutelu tulemusena on otsustatud avariiväljapääsu osas esialgselt kavandatu muutmine. Samuti nähtub detailplaneeringu kehtestamisele eelnenud menetlusest, et kaebuse esitaja väiteid seonduvalt haljastusega, aknast avaneva vaatega ja valgusega, planeeritava hoone vastavusega muinsuskaitse nõuetele on korduvalt käsitletud ja planeeringu menetleja ei ole esitatud ettepanekutesse suhtunud formaalselt. Kaebuse esitaja ei saa väita, et tema ettepanekutega arvestatud ei ole, neid on kaalutud ja optimaalsema lahenduse saavutamiseks võimaluse korral kaebaja huvidega arvestatud. 12.5 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Tallinna Linnavolikogu on otsustanud detailplaneeringu kehtestada tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust. Detailplaneering kui dokument koosneb tekstilisest osast ja kaartidest. Kaalutlused, millest on lähtutud detailplaneeringus, on toodud detailplaneeringu seletuskirjas, samuti on detailplaneeringu kehtestamise põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Kuna volikogu nõustus linnavalitsuse ettepanekuga, on ta heaks kiitnud ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu seisukohad. Kuigi Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatuslikemate aktide kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas, ei too käesoleval juhul ebapiisav motiveering haldusaktis endas kaasa haldusakti tühistamist. Kohtu hinnangul on haldusakt motiveeritud määral, mis võimaldab tema kohtulikku kontrolli, samuti on kaebuse esitajal olnud võimalik seda vaidlustada ja esitada sisulisi vastuväiteid, seda ka kogu eelneva planeerimismenetluse käigus. 12.6 Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004.a otsus nr 207 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
19. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 5