← Eesti

3-07-592/9

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-592 Haldusasi Svetlana Pajupuu

§ 10

lg 1 p 3 kohaselt peab kaebuses olema märgitud kaebaja selgelt väljendatud taotlus. Kaebuses vaidlustatakse Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 istungil vastuvõetud otsuseid, kuid nimetatud otsuste osas taotlusi ei ole esitatud. Kaebuse taotlust tuleb täpsustada. Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsusega nr 11 avaldati umbusaldust linnapea A. Kaarmannile. Seega puudutab otsus mitte kaebaja, vaid A. Kaarmanni õigussuhet kohaliku omavalitsusüksusega, mistõttu tuleks kaebajal kaaluda selle otsuse vaidlustamise vajadust. Kui kaebaja siiski soovib otsust vaidlustada, tuleb esitada

§-le 6 vastav taotlus ja märkida, milliseid kaebaja õigusi otsus rikub või milliseid vabadusi piirab (

§ 10

lg 2 p 4) ja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks (

§ 10lg 3).

Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsusest nr 21 kaebajat puudutavas osas vabanemiseks tuleks taotleda selle otsuse punkti 5 tühistamist; 2)

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebuse täpsustuses tuleb märkida, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi või vabadusi on kaebaja linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamise otsusega rikutud; 3) kaebaja taotleb teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist. Riigikohtu halduskolleegium on 6.novembri 2003 otsuses nr 3-3-1-72-03 (p 23) asunud seisukohale, et linnapea või vallavanema teenistussuhte iseärasuste tõttu ei teki endisel linnapeal või vallavanemal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus on leidnud, et tema ametisse valimise otsus oli õiguspärane. Kaebuse täpsustuses tuleb põhjendada, millisest õigusaktist tuleneb kaebaja subjektiivne õigus naasta linnavalitsuse liikme ametisse või sellest loobumisel nõuda kuue kuu ametipalga suurust hüvitist. Samuti tuleb märkida, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi aitab kaitsta linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamise seadusevastaseks tunnistamine, seda eriti olukorras, kus linnavolikogu on 9.veebruari 2007 otsusega nr 21 kinnitanud ametisse ka uued linnavalitsuse liikmed. Kaebuses tuleb viidata ka õigusaktile, mis annaks kohtule õiguse sekkuda linnavolikogu poliitilisse valikusse linnavalitsuse liikme ametikoha täitmisel. Õigusteaduse erialal bakalaureuse kraadi omamist arvestades ei tohiks kaebajale kaebuse täpsustamine raskusi valmistada. Svetlana Pajupuu sai Tallinna Halduskohtu 21.mai 2007 määruse kätte 24.mail 2007 ning esitas 5.juunil 2007 halduskohtule taotluse pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 12.juunini seoses kaebaja suure töökoormusega. 4. Tallinna Halduskohtu 6.juuni 2007 määrusega tagastati kaebus

§ 11lg 3 alusel tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

Kohtu põhjendused: 1) kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 5.juuniks 2007. Samal päeval saabus kohtule faksiga kaebaja taotlus tähtaja pikendamiseks suure töökoormuse tõttu. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal 2

(5)3-07-592 algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Väite põhistamise mõiste on avatud ja seda selgitatud TsMS §-s 235 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.märtsi 2007 määruses nr 3-2-1-14-
  1. Taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ei ole põhistatud ega seetõttu usutav. Taotlusest ei nähtu, kus ja kellena kaebaja hetkel töötab ning millega seoses on tal suur töökoormus. Ka ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit väidete tõendamiseks. Seetõttu jätab kohus taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata; 2) kaebaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ja seetõttu tuleb kaebus tagastada.
  2. Tallinna Halduskohtu 12.juuni 2007 määrusega võeti Svetlana Pajupuu määruskaebus menetlusse, jäeti rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Svetlana Pajupuu määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 6.juuni 2007 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) kaebaja taotles 5.juunil 2007 puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist seoses suure töökoormusega. Kohus ei nõudnud kaebajalt taotluse põhistamist, vaid tagastas kaebuse, võttes kaebajalt võimaluse end kaitsta ja oma väiteid tõendada.

§ 16

lg 2 kohaselt teeb kohus ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub neid omal algatusel. Kohus ei nõudnud kaebajalt tõendeid ega selgitusi ning tegi määruse väidete kontrollimise ja kaalumiseta; 2) enne vaidlustatud määruse tegemist kaebajalt nõudmata jäetud väited ja põhjendused suure töökoormuse kohta on järgmised. 25.maist kuni 30.maini 2007 oli kaebajal mädane kurgupõletik. Kohtu nõudmisel võib ta nimetada isikud, kes seda väidet kinnitavad. Arsti poole ei pidanud kaebaja vajalikuks pöörduda, sest ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana geodeesia alal, reguleerib oma tööaega ise ja haigekassalt hüvitist ei soovi. Kaebaja on sõlminud suuliselt klientidega lepingud, millest tulenevate kohustuste täitmiseks peab ta esitama ammu enne kohtumääruse saamist kokkulepitud tähtajaks, 19.juuniks 2007 seitse mahukat tööd.

  1. kuni 17.juunini 2007 viibib kaebaja koolitusreisil Ungaris ega saa sel ajal plaanistamistöid teostada. Topo-geodeetiliste alusplaanide Eesti Energiaga kooskõlastamine, milleks on ca 1-kuuline järjekord, on kokku lepitud 18.juuniks
  2. Kaebaja ei saa jätta kõnealuseid töid tegemata, kuna see on tema ainuke sissetulekuallikas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda esimese astme kohtust erinevale seisukohale osas, milles kohus jättis menetlustähtaja pikendamata. Kaebaja poolt tähtaja viimasel päeval esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks ei olnud põhistatud ja tähtaja pikendamise põhjus ei ole mõjuv. Mõjuv põhjus tähendab seda, et tähtaja pikendamiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kaebaja väide, et ta pidi pooleteise kuu jooksul füüsilisest isikust ettevõtjana teostama seitse mahukat tööd enne kaebuse käiguta jätmise määruse saamist kokkulepitud tähtajaks 19.juuniks 2007, kusjuures sellesse aega langesid ka koolitusreis ja probleemid tervisega, ei ole sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saanud kaebaja mõjutada. Kaebaja pöördus kohtusse 20.märtsil 2007 ning sai ja pidi lepingute sõlmimisel ja oma tööde korraldamisel arvestama võimalusega, et tal tuleb menetluses täita kohtu nõudeid. Kohtu poolt määratud menetlustähtaeg ei olnud ebamõistlikult lühike. 3

(5)3-07-592 8. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 11lõikeid 2 ja 3.

Viidatud sätetes peetakse silmas puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral pole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kaebaja poolt 20.märtsil 2007 kohtule esitatud kaebus selliseid puudusi, mille tõttu poleks halduskohtul võimalik menetlust jätkata.

  1. Tallinna Halduskohtu 21.mai 2007 määruses on kaebusele ette heidetud taotluste ebaselgust, õiguste rikkumise ja põhjendatud huvi näitamata jätmist, samuti osutamata jätmist õigusaktile, mis annaks kohtule õiguse sekkuda linnavolikogu poliitilisse valikusse linnavalitsuse liikme ametikoha täitmisel.
  2. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja väidetavalt alates 6.juulist 2006 Loksa Linnavalitsuse palgaline liige abilinnapea ametikohal kuni linnapea volituste lõppemiseni. Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsusega nr 11 avaldati linnapeale umbusaldust, mis vabastab linnapea tema kohustustest ja ametist. Samal istungil võeti vastu ka otsus nr 21, mille punktiga 5 vabastati teiste hulgas kaebaja linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega. Kaebaja väitel on need linnavolikogu otsused õigusvastased ja ta on teenistusest vabastatud ebaseaduslikult. On ilmne, et kaebaja on soovinud algatada teenistusvaidluse ning kaebuse nõuded on ta formuleerinud kooskõlas ATS § 135 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning teenistusse ennistamisest loobumise korral hüvitusena kuue kuu ametipalga maksmist. Tuleb märkida, et kaebuse taotluste formuleerimisel on järgitud halduskohtu juhiseid, mis on kaebajale antud tema teenistusvaidluses haldusasjas nr 3-06-1982, milles tehtud Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 otsusele kaebuses viidatakse ja kus vaieldi Loksa Linnavolikogu 1.septembri 2006 otsusega kaebaja teenistusest vabastamise üle.
  3. Kaebaja taotlused ja kaebaja eesmärk ei ole selgusetud. Teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise taotlus hõlmab haldusakti, millega isik teenistusest vabastati, õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebuses on see haldusakt ära näidatud – Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsus nr 21 p
  4. Lisaks on kaebaja pidanud oluliseks oma kaebuse lahendamisel kontrollida volikogu otsust, millega avaldati umbusaldust linnapeale (otsus nr 11), põhjendades seda asjaoluga, et linnapea volitustest sõltub kaebaja abilinnapeaks olemise aeg. Eeskätt tugineb kaebus väitele, et volikogu liikmed kogunesid omaalgatuslikult ja omavoliliselt ega saanud kõnealuseid otsuseid vastu võtta. Kaebus tugineb ka väidetele ärakuulamisõiguse rikkumisest, kuna linnapead, kellele umbusaldust avaldati, ega kaebajat, kelle õigusi tema arvates mõlemad haldusaktid puudutavad, istungile ei kutsutud ning enne otsuse tegemist neile arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust ei antud. Kaebuse eesmärgi – teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamisega kaasneva kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise – saamiseks ei ole vaja ebaseaduslikust haldusaktist vabaneda. Kaebaja on selgelt näidanud, et ta ei soovi teenistust jätkata.
  5. Kaebuses on osutatud KOKS, ATS ja HMS normidele, millele kaebaja tugineb. Õigusaktile viitamata jätmist, mille alusel oleks kohtul õigus sekkuda linnavolikogu poliitilisse valikusse, ei saa pidada kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. Kui kohus on seisukohal, et teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust silmas pidades (vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 17 ja p 18 kohaselt on volikogu ainupädevuses valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, samuti umbusalduse 4

(5)3-07-592 avaldamine teiste hulgas linnapeale või valitsuse liikmele) pole kohtul õiguslikku võimalust valitsuse palgalist liiget teenistusse ennistada, seega ka valitsuse liikmel ennistamisest loobuda ja saada loobumise korral ettenähtud kuue kuu ametipalga suurust hüvitist ATS § 135 alusel ka siis, kui kohus tuvastaks valitsuse palgalise liikme teenistusest vabastamise õigusvastasuse, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Välistatud pole ka

§ 11

lg 31 p 5 või § 23 lg 3 p 1 kohaldamine asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamisel või pärast asja menetlusse võtmise määruse tegemist, kui kohus jõuab sellekohasele veendumusele enne kaebuse sisulist lahendamist. Viidatud alustel tagastab kohus kaebuse või jätab selle läbi vaatamata, kui kaebajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Kaebuse käiguta jätmise määrusest nähtuvalt on kohus seadnud kahtluse alla võimaluse, et kaebajal on subjektiivne õigus, mida kaitsta ning et kaebuse rahuldamiseks on olemas õiguslik alus. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.