2-06-38891/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-38891 Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ hagi OÜ vastu õiguse tunnistamise nõudes. Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi OL (XXX); Kostja: OÜ (registrikood XXX; asukoht XXXX). RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata OÜ hagi OÜ vastu hageja õiguse mitte tunnistada kostja nõuet hageja vastu tunnistamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED XXX OÜ esitas Harju Maakohtule hagi OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ ja OÜ . XXX. a lammutustehnika rendilepingu nr XXX, mille alusel kohustus OÜ kui rendileandja andma OÜ-le kui rentnikule lammutus- ja purustustehnika koos operaatoritega XXXX asuvate hoonete ja rajatiste lammutamiseks. Kostja on hagejale esitanud rendilepingu alusel neli arvet, millest kolm on hageja tasunud, neljandast arvest summas 3 570 672 krooni on hageja tasunud 646 746,50 krooni. Ülejäänud osas summas 2 923 925,50 kr hageja kostja nõuet ei tunnista, sest kostja ei teostanud kõiki lammutustöid, töid ei teostatud tähtaegselt ning hageja volitatud XXX oli sunnitud rentima lisatehnikat summas 1 497 895,50 kr eest; lammutustööde teostamise käigus kaevetöid tehes kostja tekitas kahju telefonikaabli ja kanalisatsioonikaevu lõhkumisega, samuti tekitas kahju tööliste majutamiseks renditud korteris 8650 kr ning põhjendamatute telefoniarvete näol 2000 krooni. Hageja leiab, et täiendavate kulutuste ja kahjude eest on tal õigus jätta kostja poolt esitatud arvest tasumata 1 426 030 krooni. Hageja palun tunnistada hageja õigust mitte tunnistada kostja nõuet hageja vastu summas 2 923 925,50 krooni kostja arve nr XXX alusel tasumata osas. Kohus leiab, et hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sisuliselt hageja soovib hagiavalduses tunnustada tema õigust kostja vastu vähendada rendilepingus kokkulepitud hinda ja tasaarvestada kostja rendilepingust tulenev nõue hageja vastu hageja nõudega kostja vastu viimase poolt tekitatud kahju ja lisakulutuste hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg-st 2 ja §-st 198 tulenevalt toimuvad nii hinna alandamine, kui tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hinna alandamine ja tasaarvestuse tegemine on selleks õigust omava isiku kujundusõigus. Õiguse teostamiseks tuleb esitada vastav avaldus teisele poolele. Õiguslikud tagajärjed tekivad alates avalduse kättesaamisest teise poole poolt ning õiguse maksmapanekuks ei ole vajalik õiguse kohtulik tunnustamine. Seega hageja õigus mitte tunnistada kostja nõuet tuleneb seadusest ja selle üle ei saa olla vaidlust. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt hageja on seda õigust kasutanud ja edastatud tähtkirjaga OÜ-le XXX eelteate ja XXX teate lepingu nr XXX alusel makstava tasu vähendamisest. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja on XXX maksekorraldusega nr XXX tasunud riigilõivu 72 750 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX ja makse selgitusega „Riigilõiv hagi esitamisel OÜ poolt OÜ“. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Heli Käpp Kohtunik