3-07-741/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2007, Jõhvi 3-07-741 I. K kaebus Lüganuse Vallavolikogu 14.03.2007 otsuste nr. 102, 103, 104 ja 105 tühistamiseks
2. juuni 2007 I. K esindaja Kalle Kekki, Lüganuse Vallavolikogu esindajad Maarika Kutser ja Evald Männiksaar ning kolmandad isikud Janek Lainjärv, Anne Liinak ja Kristel Kütt Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 14.03.2007 toimunud Lüganuse Vallavolikogu istungil võeti vastu otsused nr. 102, 103, 104 ja 105 (t.l. 7-10), milledega otsustati avaldada umbusaldust vallavanem Indrek Saluveele ja revisjonikomisjoni esimees Kristel Kütile, vabastati nad ametikohustustest ning kinnitati uueks vallavanemaks Anne Liinak ja revisjonikomisjoni esimeheks Janek Lainjärv. 12.04.2007 esitas I. K nende otsuste tühistamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-3). Kaebuses ja sellele 03.05.2007 esitatud täienduses (t.l. 14-17) ta leidis, et vaidlustatud otsused on õigusvastased ja rikuvad seetõttu tema kui volikogu liikme subjektiivseid põhiseaduse § 10, 14 ja 160 tulenevaid õigusi ning samuti õigust arutada ja otsustada üksnes neid küsimusi, mis on talle vähemalt neli päeva enne istungit teatavaks tehtud. Oma seisukohta põhjendas ta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 lg. 1, § 43 lg. 3, § 44 lg. 5, § 45 lg. 3 Lüganuse valla põhimääruse § 36 lg. 7 ja § 39 lg. 3 tuginedes väidetega, et volikogu istungil muudeti päevakorda asendades vallavanema kohusetäitja määramise tema valimisega, otsuste nr. 102 ja 104 1 avalikustamist ei toimunud, mistõttu ei saanud need jõustuda ega olla otsuste nr. 103 ja 105 vastuvõtmise aluseks, samuti ei olnud hääletamine oma toimingult salajane. Lüganuse Vallavolikogu kirjalikus vastuses (t.l. 41-43) ei peetud kaebust põhjendatuks, paluti seda mitte rahuldada ning leiti Riigikohtu lahenditele nr. 3-3-1-15-01 ja nr. 3-3-1-9-02 tuginedes, et kaebajal puudub õigus halduskohtusse pöördumiseks ja ükski vaidlustatud otsustest ei riku tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse väidetele vastuseks märgiti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg. 4, Lüganuse valla põhimääruse § 29 p. 4 ja § 35 p. 6 sätestatule viidates, et volikogu istungi päevakorra muutmine ning uue vallavanema valimine samal istungil, kus endisele umbusaldust avaldatakse on lubatud. Vastuses ei nõustutud ka otsuste jõustumise ja salajase hääletuse korra rikkumise kohta esitatud seisukohtadega ning juhiti tähelepanu asjaoludele, et Lüganuse valla põhimääruse § 39 p. 7 kohaselt jõustuvad volikogu otsused nende teatavakstegemisest ja salajase hääletamise kohta täpsem kord üldse puudub. Asja arutamisele kaasatud isikutest Kristel Kütt ja Indrek Saluvee toetasid oma vastustes (t.l. 33-35 ja 79) kaebust, Anne Liinak aga vaidles sellele vastu (t.l. 39). Kohtuistungil jäi I. K esindaja Kalle Kekki kirjaliku kaebuse väidete ja nõude juurde, esitas 3500 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 89) ja selgitas, et kui kaebaja oleks teadnud tegelikku päevakorda, oleks ta saanud uue vallavanema suhtes muid ettepanekuid teha. Lüganuse Vallavolikogu esindajad jäi samuti kirjaliku vastuse juurde ja esitasid 4800 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude (t.l. 90-91). Ka kolmandate isikutena kaasatud Kristel Kütt ja Anne Liinak jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Janek Lainjärv pidas kaebust põhjendamatuks ja leidis, et I. K pole kaebeõigust, kuna otsustatu ei puuduta teda. Indrek Saluvee kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht oli talle ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning teda oli teavitatud ka sellest, et asi võidakse läbi vaadata tema osavõtuta (t.l.23 ja 28). KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kohaselt võib kaebuse halduskohtusse esitada üksnes selline isik, kes leiab, et avaliku võimu kandja haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Üldjuhul ei ole võimalik esitada kaebust kolmanda isiku huvides või avalikes huvides. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas vaidlustatud haldusakt või toiming üldse puutub kaebaja subjektiivsetesse õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada ainult siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevad ja konkreetselt määratletavad subjektiivsed õigused on vaidlustatud haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu rikutud ja neid saab kaebuse nõude rahuldamisega taastada. I. K kirjalikus kaebuses pole nimetatud ühtegi kaebaja põhiseadusest, seadusest või muust õigusaktist tulenevat isiklikku ja subjektiivset õigust, mida vaidlustatud Lüganuse Vallavolikogu otsused rikuvad. Põhiseaduse § 10, § 14 ja 160 ei ole asjakohased, sest neist esimene näitab, et põhiõigustel on arenev iseloom, teine sätestab põhiõiguste kohustatud poole ning kolmas kehtestab küll kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve seaduse alusel, kuid ei sisalda ühtegi isiklikku põhiõigust või vabadust. Kohtuistungil tunnistas kaebaja esindaja ka ise, et kõik vaidlustatud otsused on antud teiste isikute kohta ja tema esindajal pole nendega isiklikku seost (t.l. 93). Samas jäi ta aga selle juurde, et volikogu istungil toimus protseduurireeglite rikkumine ja seeläbi ka tema volitaja kui vallavolikogu liikme õiguste rikkumine. See väide pole samuti asjakohane, sest volikogu liikmel ei ole otsustamisel isiklikke subjektiivseid õigusi, ta on avalikes huvides tegutsev rahvaesindaja ja kõik tema menetluslikesse õigustesse puutuv kuulub halduskohtu kontrollile mittealluvasse volikogu sisemisse töökorraldusse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea halduskohus kontrollima vaidlustatud haldusakti või toimingu vastavust seadusele ega käsitlema kohtuotsuses kõiki vastavaid väiteid või neile esitatud 2 vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei puutu kaebaja õigustesse. Ehkki seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesolevas kaebuses, toob kohus järgnevalt mõned oma seisukohad siiski ära. I. K on oma kaebuse esitamise üheks põhjuseks märkinud asjaolu, et istungil muudeti varem teatavaks tehtud päevakorda ja seetõttu tuli tal otsustada uue vallavanema valimise üle ilma, et selle küsimuse arutamine oleks talle olnud neli päeva varem teada. Nimetatud reegel tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lg. 3 ning peab tagama selle, et volikogu liikmed saaksid planeerida oma aega ja volikogus arutataks ainult neid küsimusi, mille suhtes on liikmed ette valmistatud. Käesolevas asjas kohtule esitatud dokumendid (t.l. 4) ja väited (t.l. 1) tõendavad, et Lüganuse Vallavolikogu 14.03.2007 toimunud istungi nõuetekohaselt ette teatatud päevakorras oli vallavanemale ja revisjonikomisjoni esimehele umbusalduse avaldamine, vallavanema kohusetäitja määramine ning uue revisjonikomisjoni esimehe valimine. Istungil muudeti päevakorra ühte punkti ja asendati vallavanema kohusetäitja määramine vallavanema valimisega (t.l. 5-6). Lüganuse valla põhimääruse § 35 pi 6 kehtestatu võimaldab volikogu istungi varem väljakuulutatud päevakorda poolthäälte enamusega muuta (t.l. 45-78) ning istungi protokollist nähtuvalt oligi muudatuse hääletamisel poolthääli enam kui vastu hääletanuid ja erapooletuks jäänuid (t.l. 5-6). Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg. 4 kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine vallavanema ametist ja tekitab volikogule kohustuse valida juba samal istungil uus vallavanem või määrata talle asendaja, ei saanud muudetud päevakorra puhul olla tegemist volikogu liikmetele täiesti ootamatu küsimusega. Ka juhul kui asuda seisukohale, et volikogu liikme menetluslikud õigused on halduskohtus kaitstavad isiklikud subjektiivsed õigused ning vallavanema kohusetäitja määramine ja uue vallavanema valimine on sisult niivõrd erinevad otsustused, et nende arutamiseks on vaja ennast erinevalt ette valmistada, poleks alust kaebuse rahuldamiseks, sest halduse üldistest põhimõtetest tulenevalt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes sel põhjendusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid. Halduskohtupraktikas juba ammu kehtivate seisukohtade järgi toob menetlusnõuete rikkumine kaasa haldusakti tühistamise üksnes siis, kui need rikkumised mõjutasid või võisid mõjutada asja otsustamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg. 5 kohaselt tehakse volikogu otsused üldreeglina poolthäälte enamusega ning sama seaduse § 22 lg. 1 p. 15 ja 18 kehtestatu kohustab vallavanema valimise ning talle ja volikogu komisjoni esimehele umbusalduse avaldamise otsustama volikogu koosseisu häälteenamusega. Lüganuse Vallavolikogu 14.03.2007 istungi protokolli (t.l 5-6) kohaselt võtsid sellest istungist osa kõik volikogu üksteist liiget ja kuus neist hääletasid vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise poolt. Kuna kuus volikogu liiget moodustavad nii poolthäälteenamuse kui ka volikogu koosseisu häälteenamuse, pole kohtul mingit alust arvata, et kaebaja puudulik ettevalmistatus vallavanema valimise küsimuses võis kuidagi mõjutada istungil arutlusel olnud küsimuste otsustamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 lg. 3 kohaselt jõustub volikogu otsus teatavakstegemisest. Haldusakti teatavakstegemise täpsem kord on reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 62, mille esimeses lõikes on kehtestatud, et üldreeglina toimub see vabas vormis ja üksnes menetlusosalise suhtes. Janek Lainjärv Anne Liinat ja Kristel Kütt viibisid 14.03.2007 isiklikult volikogu istungil (t.l.5), mistõttu said neid puudutavad otsused neile samal päeval ka teatavaks. Indrek Saluveele on tema kohta vastu võetud otsuse kätte saanud küll alles 16.03.2007 (t.l. 44), kuid eelnevalt juba viidatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg. 4 kohaselt ei pea volikogu vallavanemale umbusalduse avaldamisel ootama vastava oma otsuse jõustumist ja võib juba samal istungil valida uue vallavanema. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg. 2 ja 3 kehtestatu kohaselt on hääletamine volikogus üldjuhul avalik, vaid isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.03.2007 toimunud Lüganuse Vallavolikogu istungi protokolli (t.l. 6) kohaselt toimus nii uue vallavanema kui ka revisjonikomisjoni esimehe valimine salajase hääletuse teel. Kuna kohaliku omavalitsuse 3 korralduse seadus ega ükski teine õigusakt ei kehtesta volikogus toimuva salajase hääletamise täpset korda, pole kohtul alust arvata, et volikogu liikmete laua ümber istumine, vaheaja väljakuulutamata jätmine ja sedelite käest kätte andmine on õigusvastane ja tegelikult polnudki tegemist salajase hääletamisega. Seega tuleb I. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel kõigi vaidlustatud otsuste osas täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Lüganuse Vallavolikogu esindajad kulude kohta nende tegelikku kandmist tõendavaid dokumente ei esitanud (t.l. 91 ja 95), jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 3 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 4