2-05-3810/3

1 Ärakiri 2-05-3810 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-3810 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Püssi linna hagi V K vastu 76 093,85 krooni võlgnevuse ja 13 696,02 krooni viivise, kokku 89 789,87 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 11 .juuni 2007.a. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Püssi linn (RK: xxx, Viru 3, 43222 Püssi) Hageja esindaja: S P (IK xxx, Bellum Õigusabi OÜ (RK:10045311, asukoht Sompa 3, 41533 Jõhvi) Kostja: VK elukoht: xxx) (IK xxx, Resolutsioon
2. Püssi linna hagi rahuldada.
3. Välja mõista V K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Püssi linna (registrikood: xxx, Viru 3, 43222 Püssi linn) kasuks võlgnevus 89 789 (kaheksakümmend üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa) krooni 87 senti, kohtukulud 5 500.(viis tuhat viissada) krooni.
4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult 2 teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
5. juunil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 05.12.1994 kuni 22.10.2003 sissekirjutatud aadressil xxx. Kostja kasutas hagejale kuulunud neljatoalist eluruumi asukohaga xxx, üürnikuna. Kostja üüris eluruumi koos kõigi sellel asuvate õiguste ja kohustustega, s.h, üüritasu ja kõrvalkulude tasumise kohustusega. Kostja on jätnud tasumata korteri hooldamisega seotud kommunaalteenuste eest ja kostjal on ajavahemiku jaanuar 1995 kuni oktoober 2003 tekkinud põhivõlgnevus summas 76 093,85 krooni ja viivise võlgnevus 13 696,02 krooni, kokku summas 89 789,87 krooni. Selles ajavahemikus on kostja oma arveid tasunud osaliselt. Hageja palub vastavalt Eluruumide erastamise seaduse § 15, KOS § 13, TsMS § 4 ja VÕS § 76, § 94, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 89 789,87 krooni ja riigilõiv 5 500.krooni. ASJA KÄIK Maakohus saatis
6. juunil 2005.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama ühe kuu jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte
7. juulil 2005.a. isiklikult, mis leiab kinnitamist allkirjaga. 28.07.2005.a. esitatud vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistas, et tal on võlgnevus hageja ees, kuid ei nõustunud tema vastu esitatud võlasummaga. Kostja selgituse kohaselt elas ta aadressil xxx, alates 05.12.1994 kuni 21.12.1999.a. 1999.a. detsembris teatas kostja hagejale, et vabastab korteri ja kolib elama oma poja V K juurde, kes ostis 01.12.1999 korteri Püssis aadressil xxx. Hageja oli sellest teadlik. Peale 21.12.1999 ei kasuta kostja korterit aadressil xxx , Püssi. Hageja aktsepteeris kostja avaldust ja 21.12.1999 sõlmisid pooled kokkuleppe üürivõlgnevuse kustutamiseks, kuna kostjal oli hageja ees võlgnevus 40 690,20 krooni. Seda võlgnevust ei saanud kostja kustutada seoses raske materiaalse olukorraga, seoses saadud invaliidsusega. Kostja tunnistab võlgnevust summas 40 690,20 krooni, viivist ja kohtukulusid ei tunnista. KOHTUISTUNG
8. juuni
9. aasta kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde, kostja kasutas hagejale kuuluvat 4-toalist korterit asukohaga xxx , alates 05.12.1994 kuni 22.10.
10. Pooled sõlmisid kokkuleppe 21.12.1999 üürivõlgnevuse tasumiseks 40 690,20 krooni ulatuses. Kahjuks kostja seda kohustust ei täitnud ja ei ole täitnud ka jooksvaid kohustusi. Kostja kasutas korterit suulise üürilepingu alusel, võtmed tagastas kostja 22.10.2003.a. ja siis esitas taotluse enda väljakirjutamiseks. Kostja võlgnevus hageja ees on 76 093,85 krooni ja viivisevõlgnevus 13 696,02 krooni. Kostja ei nõustunud esitatud haginõudega. Kostja väitel lahkus ta nimetatud korterist
11. aastal. Püssi linn andis talle korteri üürile, kuna ta töötas Püssi Vabrikus. Kui poeg ostis korteri, asus elama poja juurde seoses enda tervisega. Võtmed tagastas hagejale
12. aastal. Kostja väitel tasus ta kokkuleppe alusel võlgnevusest umbes 6 000.- krooni. Majavalitsuses lubati talle, et korter antakse üürile kellelegi teisele. Olen käinud võlgnevuse küsimust korduvalt arutama linnavalitsuses hr. S juures, olen nõus võlgnevusega summas 40 690,20 krooni. Kahjuks ei saanud seda küsimust lahendatud. Kostja sõnul ei saa ta aru, miks ta peab maksma korteri eest, kus ta ei elanud ja mida ta ei kasutanud. 3 KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Rahvastikuregistri väljatrükiga, mille kohaselt kostja oli sissekirjutatud aadressile xxx, Püssi, alates 05.12.1994 kuni 22.10.2003 (tl.6), Püssi Linnavalitsuse 12.12.1995 korraldusega nr. 93, 03.08.1997 käskkirjaga nr. 19, 20.01.1998 määrusega nr. 26, 28.01.1999 määrusega nr. 29, 20.12.2001 määrusega nr. 4, 31.01.2002 määrusega nr. 25, 27.09.2002 määrusega nr. 8, 27.03.2003 määrusega nr. 2, (tl.2330), Püssi Linnavalitsuse poolt esitatud üüriarvestustega (tl. 7-18), kostja 28.07.
13. vastusega (tl. 35), milles ta osaliselt tunnistas võlgnevust, 21.12.1999 kokkuleppega üürivõlgnevuse kustutamiseks (tl. 36). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse § 76, mille alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmiseks vastuvõetud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et V K, olles ajavahemikul 05.12.1994 kuni 22.10.2003 korteri, asukohaga xxx, Püssi linnas, üürnik, on kohustatud kandma nimetatud korteri kommunaalteenuste kulusid. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta alates
14. aastast ei elanud aadressil xxx, Püssi. Kostja on ka ise tõendanud, et tagastas hagejale korteri xxx, Püssi, võtmed 22.10.2003, siis esitas ka avalduse väljakirjutuseks. MENETLUSKULUD Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 5 500.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv. Hagi on esitatud kohtule
15. juunil
16. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
17. jaanuari
18. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.
19. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 5 500.- krooni. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik