HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-3032 Määruse kuupäev 30.aprill 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TL (esindaja LLV, XXX) avaldus AP (isikukood XXX, reg. XXX, tegelik elukoht XXX) eestkostja määramiseks ja elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.aprill 2007 Istungil osalenud isikud avaldaja esindaja UU, puudutatud isikud MK ja OP ning A P esindaja vandeadvokaat HLT Resolutsioon
- Rahuldada TL avaldus.
- Määrata alaealistele AP (isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks MK (isikukood XXX, XXX).
- Eestkostja MK ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise AP kasvatamise ja ülalpidamise eest.
- Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale MK eestkostetava AP esindamise õiguse.
- AP võib teha alates 7-aastaseks saamisest ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid 100 krooni ulatuses.
- Välja mõista OP poja AP (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 30.aprillist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni MK kasuks.
- Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Menetluse käik TL esitas kohtule avalduse, milles palus määrata alaealistele AP(isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks tema vanaema MK. Avalduse kohaselt on lapse ema MK surnud XXX. Lapse isa OP ei ole lapse kasvatamisel kunagi erilist aktiivsust üles näidanud. Oma eluajal lapse ema isegi kartis alaealist poega jätta isa hoolde, sest oli teadlik viimase uimastisõltuvusest. Ema äraolekul hoolitsesid lapse eest kas vanaema M K või naabrinaine AB. Sotsiaalhoolekande osakonna töötajad on püüdnud pärast lapse ema surma teada saada isa O P kavatsusest lapse edaspidisel hooldamisel ja kasvatamisel, kuid viimane sotsiaalhoolekande töötajate kutsetele ei reageerinud. Praktiliselt ema surmast alates elab AP emapoolse vanaema MK ja vanaisa AK juures XXX, kes hoolitsevad tütrepoja eest ning tegelevad tema kasvatamisega. XXX esitas MK avalduse LLV sotsiaalhoolekande osakonnale palvega enda määramiseks tütrepojale eestkostjaks. AK toetab oma abikaasa soovi. M ja A K on mõlemal kindel töökoht. MK töötab alates XXX koolis eesti keele õpetajana. Kooli juhtkond iseloomustab teda taktitundelise ning kohusetundliku inimesena. A ja MK on üles kasvatanud kolm last, kellest noorim poeg A elab koos vanematega. Perekond on majanduslikult hästi kindlustatud ning neil on lapse normaalseks arenguks kõik vajalik olemas. Avaldaja arvates ei ole OP suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust AP suhtes ning leiab, et MK on lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanema kohustusi ja soovib seda seadustada. Eelkõige on vajalik alaealise elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks. Seega palub avaldaja määrata alaealise AP eestkostjaks MK ning tuginedes PkS § 61 välja mõista OP elatis 1 800 krooni MK kasuks. Kohtuistungil ära kuulatud: TL esindaja UU jääb avalduses esitatu juurde, leiab, et MK tuleb toime eestkostja ülesannetega. MK palus määrata teda alaealise AP eestkostjaks. Laps elab käesoleval ajal tema ja abikaasa AK juures. Pärast tütre surma on lapselaps neile suureks lohutuseks. Lapse isa on pärast MK surma käinud last kahel korral vaatamas. Rahaliselt isa last toetanud ei ole. OP nõustub MKmääramisega poeg Arturi eestkostjaks. Ta ise lapse kasvatamisega ei ole tegelenud, viimati nägi poega tema sünnipäeval XXX. Samuti on ta nõus elatise väljamõistmisega. AP esindaja vandeadvokaat HT leiab, et avaldus on põhjendatud, see on esitatud lapse huvides. AP elab koos oma emapoolsete vanavanematega ema surmast alates. OP ei ole lapse kasvatamisega tegelenud, ta on narkosõltlasena tarvitanud pikema aja vältel kangeid narkootikume, on korduvalt karistatud ning viibib ka käesoleval ajal kinnipidamiskohas. MK töötab õpetajana XXXX, vanaisa AK AS-s . Vanavanemad on hästi toimetulevad ja nende sissetulekud on regulaarsed. Käesoleval ajal on laps 2,5-aastane ega või esindaja hinnangul teha tehinguid, kuid alates 7aastaseks saamisest võiks laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas 100 krooni. Ka on põhjendatud lapse eestkostja kasuks elatise väljamõistmine. Kohtumääruse põhjendus 2 Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel, kui lõikes 2 jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealisele AP eestkoste seadmine on vajalik tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. AP ema on surnud ning isa OP kannab karistust kinnipidamiskohas. Lapsega on alates XXX pidevalt tegelenud vanavanemad ning on tema hooldamise ja kasvatamisega toime tulnud, mistõttu on otstarbekas lapse eestkostjaks määrata tema vanaema MK. TsMS § 557 lg 2 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Põhjendatud on lapse esindaja arvamus, et alates 7-aastaselt võiks laps teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas 100 krooni. Kuigi elatusraha nõue kuulub menetlemisele hagiasjana, peab kohus otstarbekaks lahendada elatise nõue koos eestkoste seadmisega hagita menetluses. Asja lahendamine hagita menetluses ei riku oluliselt menetlusosaliste õigusi, kuna asjas puudub vaidlus, OP võtab elatisenõude õigeks. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamisel võttis OP elatise nõude õigeks ning kinnitas, et kohtus lapsega viimati XXX, lapse ülalpidamiseks ei ole ta rahalisi vahendeid andnud. Eelnevaga on põhjendatud ka OP elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks MK kasuks. Koidula Laurisaar kohtunik 3