2-06-38640/4

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-06-38640 Otsuse kuupäev 14.mai 2007.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi RK( isikukood XXX XXX) hagi MK’e (isikukood XXX, XXX) ja PK`e (isikukood XXX, XXX) vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.aprill 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat HL Kostja MK ja tema nõustaja IT Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnistada RV KK ( isikukood XXX) sünni registreerimisel XXX koostatud sünniaktis nr lapse isa kohta tehtud kanne - MK XXX- ebaõigeks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt otsustati RV XXX korraldusega nr XXX muuta KK sünniaktis kanne isa MK kohta ja kanda sünniakti isana RK, muuta KK perekonnanime ja lugeda tema uueks perekonnanimeks K ja väljastada uus sünnitunnistus KK nimele. MK (lapse sünniaktis märgitud lapse isana), PK (lapse ema) ja RK(lapse /bioloogiline/ isa) korraldust ei vaidlustanud ning soovisid lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande muutmist. XXX pöördus RK perekonnaseisuasutuse poole taotlusega algatada haldusmenetlus sünniaktis muudatuse tegemiseks ning muudetud andemetega uue sünniakt väljastamiseks KK nimele. Suulised pöördumised ja kohtumised Harju Maavalitsuses andsid tulemuseks selle, et XXX teavitas Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond RK esindajat sellest, et lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande muutmine on võimalik vaid kohtu vahendusel. Teatele oli lisatud Siseministeeriumi Rahvatiku Toimingute osakonna 13.juuni 2006 seisukoht. KK sündis XXX aastal. Lapse sünni kohta on RV poolt välja antud sünnitunnistus nr XXX XXX Sünnitunnistusel on lapse isana märgitud MK, kes oli lapse sünni hetkel lapse emaga abielus. MK ja PK abielu on lahutatud XXX (abielulahutuse tunnistus nr XXX). Abielulised suhted ning kooselu lõppes MK ja PK vahel XXX. Ligikaudu samal ajal, s.o XXX, sai RK teada ning veendus, et tema on lapse tegelik, bioloogiline isa. Hagi esitamise ajaks on RK ja PK koos elanud ning ühiselt ühist last – KK´t, kasvatanud ligi kaks aastat. RK soovib oma lapsega koos elada, teda kasvatada, tema eest hoolitseda ning vastutada. Lapse sünniaktis kande muutmise eesmärgiks on pakkuda lapsele täisväärtuslikku ja turvalist elu- ja kasvukeskkonda, kus laps kasvaks ühtses perekonnas oma isa ja ema hoole all, kannaks oma isa nime ning oleks isa poolt kaitstud ka olukordades, mis nõuavad lapse eest seismiseks sugulussidemete tuvastamist. Samuti peab laps olema õiguslikult turvatud õnnetusjuhtumite korral, mis võivad tabada nii lapse ema, kui lapse isa – et laps ei jääks sellistest olukordades vanemliku hoole ja kaitseta ning omaks ka varalisi õigusi. Lapse kande muutmisega nõustus nii lapse ema PK, kui ka MK. Ühiselt koostati ning allkirjastati avaldus RV sünniaktis muudatuse tegemiseks. Hageja palub tunnistada KK´e sünniaktis isa – MK, isikukood XXX – kohta tehtud kanne ebaõigeks ja menetluskulud jätta hageja kanda. KOSTJATE SEISUKOHAD Kostja MK kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista, kuna lapse sünnihetkel oli tema lapse emaga abielus ja ka abielulistes suhetes. Kostja möönab, et laps võib põlvneda Reigo Kalast. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja PK kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab hagi. KK sünniakti on kantud isana MK, kuna PK oli lapse sünnihetkel temaga abielus. KK ei põlvne MKest. Lapse isa on RK. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostjad võtsid hagi õigeks. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud KK nr XXX (tlk 9) nähtub, et KKKsündis XXX. KKKsünniakti on sünni registreerimisel lapse emana sisse kantud PK ja lapse isana MK, kes oli lapse ema PKega abielus. PKe ja MKe abielu on lahutatud XXX vastavalt abielulahutuse tunnistusele nr XXX . PKS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 2 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet vaidlustada kohtus isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik. PKS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi molekulaargeneetilise uuringu akti nr XXX kohaselt viidi Kohtukeemia ja –bioloogia Laboratooriumi Tartu filiaalis läbi molekulaargeneetiline uuring põlvnemise tuvastamiseks vastavalt PKe ja RK pöördumisele. Nimetatud aktiga on tõendatud, et KK K põlvneb R K kuivõrd eksperdi arvamuse kohaselt ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada RK bioloogilist isadust KK K suhtes. Antud uurimistulemuste tõenäosus, mille kohaselt RK saab olla KKK bioloogiline isa on 99,999998 %. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Eeltoodu alusel ja hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja MK ei saa olla KK K bioloogiline isa, mistõttu KK K sünni registreerimisel koostatud sünniaktis tehtud sellekohane vanema kanne tuleb tunnistada ebaõigeks. Asjas on tõendamist leidnud, et KK Kpõlvneb RK. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tiia Mõtsnik Kohtunik