) § 423 lg.2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. XXX. sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusriskid liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, osade/lisavarustuse vargus, vargus, röövimine, omavoliline kasutamine, reisikatkestuskulud, salongiklaasid. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 5.5.1. järgi loetakse varguseks käesolevate tingimuste tähenduses sõiduki äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega saab kindlustusjuhtumi toimumiseks lugeda sõiduauto vargust, mille toimumisel ehk kindlustusjuhtumi saabumisel, tuleb üldjuhul kindlustushüvitis välja maksta. Sõiduauto varguse asjaolust teavitas hageja koheselt politseid ning varguse asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust. Nimetatud asjaolude tõendamiseks vajalike dokumentide saamiseks pöördus hageja järelepärimisega Kesklinna politseijaoskonna poole. Vastuse saamisel edastame selle koheselt kohtule. Politsei poole pöördumist ning sõiduauto vargust tõendab muuhulgas ka asjaolu, et sõiduauto on kantud tagaotsitavate sõidukite nimekirja alates XXXX.a.
sätestab alused, mil kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtja rikkumise korral. Nimetatud paragrahvi teise lõike punkti 2 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Riigikohus on oma XXX. lahendis nr. 3-2-1-59-05 juhtinud tähelepanu asjaolule, et
lg.2 ja § 452 lg.2 p.2 koostoimes kohaldades vabaneb kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud
lg.2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Viimati mainitust kõrvalekalduvatele kokkulepetele ei või kindlustusandja tugineda. Sõidukikindlustuse üldtingimuste p. 5.5.
lg.2 p.2 tähenduses saab kindlustusjuhtumi toimumisele mõjuda eelkõige kindlustusvõtja käitumine enne kindlustusjuhtumi toimumist, k.a. see, kas kindlustusvõtja on rikkunud mõnda kohustust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Nimetatust tulenevalt ei mõjuta nimetatud sätte tähenduses võtmete vargus või kaotsiminek kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja on täitnud oma kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ega ole hoidnud sõiduauto võtmeid selliselt, mis võimaldaksid nende vargust. 2 Samuti ei ole tuvastatud, et sõiduauto varastati võtmeid kasutades. Võtmete vargus võis toimuda ka alles peale sõiduauto vargust. 2.2. Sõidukikindlustuse üldtingimused on
tähenduses tüüptingimused,
lg.3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine pool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.
lg.1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tavapärane ja ülimalt levinud on sõiduautode vargus kasutades selleks eelnevalt varastatud võtmeid. Seetõttu on tavapärane ja mõistlik, et kindlustuslepingu sõlmija eeldab, et tal on kindlustuskaitse ka taolise juhtumi korral. Mõistlik isik ei saa kuidagi eeldada, et sellisel moel sõiduauto varguse korral kindlustushüvitise maksmine on välistatud. Hageja ei osanud arvata, et tüüptingimustes võib sisalduda säte, mille kohaselt tal puudub igasugune kindlustuskaitse olukorras, kus sõiduauto võtmed võidakse varastada. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktide 5.5.4. ja 5.5.9. kontekstis jääb mõistetamatuks, miks on peetud vajalikuks panna kindlustusvõtjale punktis 23.8. kohustus mitte hoida võtmeid sellises kohas või sellisel viisil, mis võimaldavad nende vargust, kui olenemata nimetatud sätte järgimisest kindlustushüvitist ei maksta. Leian, et
lg.1 tähenduses tuleb tõlgendada tüüptingimusi selliselt, nagu neid mõistis hagejaga sarnane mõistlik isik, s.o. kindlustushüvitis kuulub välja maksmisele ka juhul, kui sõiduauto vargusele eelnes võtmete vargus. Eeltoodut arvestades on kindlustusjuhtum toimunud ja kostjal on tekkinud kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus.
1 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Kokkuleppe puudumisel viivise kohta kohaldatakse viivise määraks seaduses sätestatud intressimäär (2%), millele lisandub 7% aastas. Kostja on alusetult keeldunud kindlustushüvitise maksmisest ja hageja on õigustatud nõudma viivist. Viivise arvutamist alustab hageja XXX Seisuga XXX. 4. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. 3 on kostja viivitanud oma kohustuste täitmisega 364 päeva ning on kohustatud tasuma viivist kokku summas 9 133 krooni ja 50 senti. Riigilõivuseaduse § 16 lg.1 p.4 alusel vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja kuriteoga või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõuetes. Hagejale tekitati kuriteoga kahju. Vargus on kuritegu Karistusseadustiku § 199 tähenduses. Sõiduauto on kantud tagaotsitavate sõidukite registrisse alates XXX. Riigikohus on oma 14.veebruari 2000.a. lahendis nr. 2-1-10-00 leidnud, et Riigilõivuseaduse § 16 lg.1 p.4 eesmärgiks on võimaldada nõuda isikul, kes on kandnud teo läbi, millel on kuriteo tunnused, kahju, selle hüvitamist riigilõivu tasumata. Eeltoodust tulenevalt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 60 lg.1, 61 lg.1p.1 ning
1; 423 lg. 2; 452 lg. 2 p. 1; 35; 37 lg. 3; 39 lg. 1 ning 113 lg. 1 palus hageja välja mõista AS-ilt kindlustushüvitisena 278 800 krooni ja viivistena 9 133 krooni ja 50 senti; välja mõista AS-ilt kõik OÜ poolt kantud kohtukulud. Hageja on haginõuet täpsustanud, kuna hagiavalduses on märkinud hageja, et kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks AS . Hagi nõudes jäi ekslikult märkimata, kelle kasuks taotleb kindlustushüvitise ja viiviste väljamõistmist. Seetõttu palub hageja mõista AS-ilt kindlustushüvitisena 278 800 krooni ja viivistena 9 133,50 krooni AS kasuks. Hageja on veel nõuet suurendanud viiviste võrra ja hageja lõplik nõue on kostja AS vastu kindlustushüvitis 278 000 krooni ja viivis 18 059, 27 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu. I Faktilised asjaolud, millised on kostja poolt esile toodud. 1.1 Sõiduki XXX reg. märk XXX kindlustamiseks oli sõlmitud AS-ga sõidukikindlustuse leping nr XXX, mille sõlmimist tõendab sõidukikindlustuse poliis. Kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustusvõtjaks OÜ, soodustatud isikuks AS . Kindlustamise tingimusteks olid AS-i Sõidukikindlustuse Üldtingimused SÜ-03 (edaspidi: Sõidukikindlustuse tingimused) ja AS-i Kindlustuse Üldtingimused KÜ-03 (edaspidi: Üldtingimused). 1.2 XXX teatas kindlustusvõtja esindaja AS-le kahjujuhtumist, mis leidis aset XXX ajavahemikul kell 11:00 kuni 16:00, mille käigus varastati XXX AS-le kuuluv sõiduk XXX reg. märk XXX. Sõidukit kasutanud isiku RN kirjaliku seletuse kohaselt (hagi lisa 8) avastas ta sõiduki kadumisel, et ka auto võtmeid enam jope taskus ei olnud. Kuna ta vahepeal tööruumidest väljas ei käinud, oli ta veendunud, et auto varastati originaalvõtmete abil, mis olid eelnevalt varastatud OÜ ruumidest XXX ajavahemikul kell 11.00-16.00. 1.3 Kahjujuhtumi toimumise järgselt on kindlustusvõtja volitatud esindaja hr RN andnud AS-le üle sõiduki registreerimistunnistuse B osa ja sõiduki ühe võtmekomplekti. 1.4 XXX keeldus kostja hagejale kahju hüvitamisest, kuna asus seisukohale, et nimetatud kahjujuhtumi korral ei olnud tegemist sõidukikindlustuse lepingule vastava kindlustusjuhtumiga ja sellist riski i ei ole kindlustuslepinguga kindlustatud. II Kostja vastuväited 4 2.1 Hagiavaldusest jääb ebaselgeks, kelle kasuks nõuab hageja sõidukikindlustuse lepingu täitmist summas 278 800 krooni ja viivitusintressi summas 9133,50 krooni. Ebaselgest nõudest võib järeldada, et hageja nõuab täitmist endale. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt sõidukikindlustuse poliisile oli sõiduki omanikuks ja soodustatud isikuks AS . Vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 1.4 on soodustatud isik füüsiline või juriidiline isik, kellele kindlustusjuhtumi saabumisel makstakse välja kindlustushüvitis, kui kindlustuslepingus on nii ette nähtud. Antud juhul puudub hagejal nõudeõigus kindlustushüvitisele ja viivitusintressile, kuna tema ei ole soodustatud isik, ehk isik, kellel on kindlustusjuhtumi saabumisel õigus kindlustushüvitisele. Hagi, milles hageja nõuab kindlustushüvitise ja viivise tasumist enesele, tuleb jätta rahuldama. 2.2 Antud vaidluses on hageja ekslikult käsitlenud kindlustusjuhtumi ja kindlustatavate riskide määratlust lepingupoole kohustusena. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktis 5 ja selle alapunktides on määratletud kindlustusjuhtum
lg 1 mõttes ja kindlustatavad riskid
Nimetatud tingimused sätestavad selgelt ja korduvalt (p.5.5.9 ja 5.5.4) et, kahjud, mis tekivad seoses sõiduki võtmete väljumisega seaduslikust valdusest, ei ole kindlustusjuhtumid. Seega on üheselt määratletud piir kindlustatud ja kindlustamata riskide vahel. Antud juhul on kindlustuslepingust välistatud sõiduki varguse ja sõiduki omavolilise kasutamise kahjujuhtumid, mis on toimunud seaduslikust valdusest väljunud sõiduki võtmega. Sõiduki võtme seaduslikust valdusest väljumise asjaolud ei oma antud juhul tähtsust, kuna vastav risk on kindlustusriskide hulgast välistatud. Eeltoodud väidet kinnitab ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-59-05 (lahendi punkt 12, kolmas lõik). Nimetatud Riigikohtu lahendis viidatakse, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud § 423 lg 2 tähenduses. Antud juhul ei ole kindlustusvõtja end kindlustanud riski vastu kui sõiduk varastatakse selliselt, et sõiduki kasutamist võimaldav võti väljub sõiduki seadusliku valdaja käest ning sellega pannakse toime sõiduki vargus. Juhtumi asjaoludest tuleneb, et sõiduk varastati eelnevalt varastatud võtmeid kasutades. Teistsugused varguse toimumise asjaolud ei ole antud juhul kinnitust leidnud. Võlaõigusseaduse (edaspidi:
) § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustuse üldtingimuste punkti 1.8 kohaselt on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu, kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus. Kokkulepe selle kohta, milline sündmus on käsitletav kindlustusjuhtumina, sisaldub kindlustuslepingus. Vastavalt Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 5 on kindlustusjuhtumiks sõidukikindlustuses kindlustusobjekti kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskaitse kehtimise ajal kindlustuslepingus määratletud tingimustel, mille põhjuseks oli ühe kindlustuspoliisil märgitud kindlustusriski realiseerumine. Tulenevalt Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktist 5.5.1 loetakse varguseks sõiduki äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktis 5.5.9 sätestatakse, et kindlustusjuhtumiks ei loeta mistahes kahjujuhtumit, mis on tingitud sõiduki võtmete, immobilisaatori-pultide või signalisatsioonipultide vargusest või kaotsiminekust. 5 Vastavalt Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 5.5.4 loetakse sõiduki vargusega või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, k.a alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses. Seega on sõidukikindlustuse lepingus sätestatud varguse risk (
lg 2 mõttes) määratletud Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktides 5.5.1, 5.5.4 ja 5.5.9. Nimetatud punkte koostoimes tõlgendades nähtub, et varguse riskiks sõidukikindlustuse lepingus on sõiduki äravõtmine selliselt, et selleks ei kasutata sõiduki enese juurde kuuluvaid süütevõtmeid ja immobilisaatori pulte. Kuivõrd vastavalt Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktidele 5.5.4 ja 5.5.9 sellist kindlustusjuhtumit, ei ole toimunud, ei kuulu kindlustushüvitis väljamaksmisele. Juhtumi asjaoludest nähtub, et sõiduki XXX reg. märk XXX ja selle käivitamiseks kasutati eelnevalt varastatud originaalvõtmeid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse määras 12.09.2005 (tõend lisatud hageja 13.10.2005 taotlusele dokumentaalse tõendi lisamiseks). Seega on ilmne, et kahjujuhtumi toimumise hetkel ei olnud kõik võtmed omaniku ega seadusliku valdaja valduses. 2.3 Hagiavalduses on viidatud, et
lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kasuks. Kostja selgitab, et kostja tüüptingimused sõidukikindlustuse punktide 5.5.4 ja 5.5.9 osas on selged ja üheselt mõistetavad. Nimetatud kindlustusriski määratlust on raske selgemalt väljendada ja erinevalt tõlgendada. Hagiavalduses esitatud seletusest, et hageja ei osanud arvata, et tüüptingimustes võib sisalduda säte, mille kohaselt tal puudub igasugune kindlustuskaitse olukorras, kus sõiduauto võtmed võidakse varastada,. võib järeldada, et sõiduki kasutaja ei vaevunud lepingu tingimustega piisavalt põhjalikult tutvuda. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga seda, et mingisugust faktilist asjaolu või olukorda reguleeriv tüüptingimus jääb kohaldamata, kui kindlustusvõtja ei ole lepingu poolena olnud tähelepanelik lepingu tingimustega tutvumisel. Antud juhul on vaidlusalusel tüüptingimused üheselt mõistetavad ja arusaadavad ning kuuluvad kohaldamisele. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktis 23.8 on tõepoolest sätestatud kohustus mitte hoida võtmeid sellises kohas või viisil, mis võimaldavad nende vargust. Antud sätte eesmärgiks on teavitada isikuid, et sõiduki võtmeid tuleb hoida hoolikalt heaperemehelikult. Nimetatud säte ei muuda kuidagi Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktides 5.5.1, 5.5.4 ja 5.5.9 sätestatud riski – vargus olemust ja kindlustusjuhtumi määratlust. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus kuulanud ära pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et XXX ajavahemikul kella 11.00-st kuni kella 16.00-ni varastati XXXX AS-le kuuluv sõiduauto XXX reg nrXXX. Seda fakti kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri 12.09.2005.a. määrus kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta, millest nähtuvalt oli tegemist auto vargusega ja eeluurimise käigus on selgitatud välja, et auto varastati originaalvõtmetega, mis hõivati RN töökoha kabinetist. Isikuid, 6 kes panid toime kuriteo ei olnud võimalik tuvastada ja seetõttu on kriminaalasja menetlus lõpetatud. (tl. 42). XXX on sõlminud hageja ja kostja AS sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu kindlustusperioodiga XXX. kuni XXX. Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis nr. XXX ( tl. nr. 10-20). Kindlustuspoliisi p. 6 kohaselt oli kindlustatud riskiks ka vargus. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud kindlustuslepingut. Kindlustuse üldtingimuste p. 23.8 kohaselt ei tohtinud sõiduki võtmeid hoida sellises kohas või sellisel viisil, mis võimaldavad nende vargust . (tl. 13). Sellele asjaolule kostja tuginebki. Nagu nähtub Põhja Politseiprefektuuri 12.09.2005.a. kriminaalasja lõpetamise määrusest, et auto võtmed hõivati RN töökoha kabinetist. (tl 42). AS sõidukindlustuse p. 5.5.4 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum loetakse kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk on kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud ja et kõik võtmed on omaniku või seadusliku valdaja valduses (tl. 12). Õige on ka hageja väide selles, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud kindlustuslepingut. Liisingulepingust XXX. ,sõlmitud OÜ ja AS vahel nähtuvalt ja selle vastuvõtmise aktist nähtuvalt on antud asjas soodustatud isikuks AS . (tl. 28-34). Kohus asub seisukohale, et kindlustusjuhtum on toimunud, sest auto valdaja ei võinud ette näha, et temalt auto võtmed varastatakse ning auto oli varguse puhuks kindlustatud AS-is Hageja on oma nõuet tõendanud liisingulepingu maksegraafikuga tl. 26-27 ja teistes asjas lisatud tõenditega . Hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses tuginetud seaduslikel alustel. Kuna kindlustuslepingu järgi, mida on märkinud ka hagiavalduses hageja, oli AS soodustatud isikuks, siis on põhjendatud ka hageja taotlus mõista AS-lt välja põhivõlgnevus 278 800 krooni ja viivised seisuga XXX kokku 18 059,26 krooni. Kohus ei pea otstarbekaks kohaldada TsMS §367 alusel veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb kostjalt välja mõista ka hageja õigusabikulud . Kuna hagi on esitatud enne 01. jaanuari 2006.a., siis mõistab kohus kostjalt väljahageja õigusabikulud 5% ulatuses hagihinnast, s.o. 14 802 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 422 lg. 1; 423 lg. 2; 452 lg. 2 p. 1; 35; 37 lg. 3; 39 lg. 1 ning 113 lg., TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, kohus o t s u s t a s: OÜ hagi rahuldada. Välja mõista XXXkasuks. AS-lt kindlustushüvitis 278 000 krooni ja viivis 18 059, 27 krooni AS Õigusabikulud 14 802 krooni mõista välja AS-lt OÜ kasuks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. päeva jooksul Tallinna 7 KOHTU OTSUS ON OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.09.2006.A.OTSUSEGA NR.2-05-17012 Arne Kolnes kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.