) § 184 lg 2 lõppesid tema volitused juhatuse liikmena XXX. Tema volitusi pikendatud ei ole. Seega oli HK kui juhatuse liikme volitused EK volituse andmisel, s.o. XXX lõppenud, mistõttu ei saanud ta hageja nimel EK volitada. Seega on tühine nii XXX hageja poolt E K väljastatud 2 volikiri kui ka hageja ning TK vahel XXX sõlmitud parkla müügileping. Eelnevast tulenevalt ei läinud TK parkla omand üle. TK ei tekkinud omandiõigust ka tulenevalt asjaolust, et XXX tühistas hageja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel XXX sõlmitud parkla müügilepingu. Hageja tegi seda alternatiivselt ja õigusselguse huvides esindaja kohustuste rikkumise tõttu, aktsepteerimata seejuures tehingu kehtivust. Seda eelkõige põhjusel, et tehing sõlmiti hagejale äärmiselt kahjulikel tingimustel (parkla müüdi ligi neli korda turuhinnast odavamalt) ning tehingu teine pool pidi sellisest asjaolust olema mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt teadlik. TKsõlmis XXX parkla müügilepingu kostjaga olemata parkla omanik. Kuna parkla läks hageja valdusest ja omandist välja hageja tahte vastaselt, siis ei saanud kostja seda heauskselt omandada. Seega ei ole kostja saanud parkla omanikuks. Parkla omanik on endiselt hageja. Eeltoodule tuginedes palus hageja tunnustada omandiõigust XXX asuvale sõiduautode parklale, ehitisregistri koodiga XXX ning mõista eelnimetatud parkla välja kostja ebaseaduslikust valdusest ning kohustada kostjat andma parkla valdus üle hagejale. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt äriregistri andmetele oli HK hageja juhatuse liige alates XXX kuni XXX
lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega oli HK kolmandate isikute jaoks juhatuse liige niikaua, kui ta oli kantud juhatuse liikmena äriregistrisse. Äriühingu sisemiste volituste ületamine on aluseks kahjunõude esitamiseks juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu, kuid ei ole piisav, et tehingut tühistada, kuna kolmandate isikute jaoks HK volitused kehtisid. Hageja on ka ise tunnistanud hilisemalt HK volitusi. Näiteks on HK XXX kirjutanud juhatuse liikmena alla XX majandusaasta aruandele. Ka AA on XXX majandusaasta aruandes kinnitanud, et HKon juhatuse liige. Samuti on hageja XXX ainuosaniku otsusega kutsutud HK tagasi juhatusest alates XXX Oma olemuselt on tagasikutsumine tegevus, mis omab ainult tulevikkusuunatud tähendust, kuna vastasel korral oleks see vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Äriregistri avalikku kannet juhatuse liikmeks olemise kohta tuleb võtta kui äriühingu tahteavaldust esindajale, isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse ja avalikkusele, millega väljendati juhatuse liikme volituste olemasolu. Hagejal oli võimalus nimetatud kannet muuta, kuid ta ei teinud seda. Kolmanda isiku seisukoht Tallinna Linnakohtu 30.12.2005.a määrusega kaasati TK protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. TK oma seisukohta käesolevas asjas ei esitanud. Kohtu põhjendused Hageja ning OÜ vahel XXXX sõlmitud ostu-müügi lepinguga on tõendatud, et hageja ostis Tallinnas Kadaka pst 114 asuva sõiduautode parkla. XXX on notar tõestanud volikirja, mille kohaselt hageja, kelle esindajana tegutses juhatuse liige HK, volitas EK muuhulgas tegema volitaja esemete käsutamiseks kõiki tehinguid ja toiminguid. XXX on hageja, keda esindas 3 EK ning TKsõlminud ehitise müügilepingu, millega hageja müüs TK XXX asuva sõiduautode parkla 150 000 krooni eest. XXX on TK ning kostja sõlminud ehitise müügilepingu, millega TK müüs kostjale XXX asuva sõiduautode parkla 1 500 000 krooni eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et EK volikirja andmise ajaks, s.o XXX, olid HK juhatuse liikme volitused lõppenud. Hagiavalduse kohaselt nimetati HK hageja juhatuse liikmeks XXX. Kuni XXX kehtinud
lg 2 redaktsiooni kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hageja põhikirja punkt 31 sätestab, et juhatus valitakse osanike koosolekul kolmeks aastaks. Seega lõppeb juhatuse liikme ametiaeg kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest, mistõttu HK volitused juhatuse liikmena lõppesid XXX. Kohtule ei ole esitatud hageja osanike otsust HK ametiaja pikendamise kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda HK juhatuse liikme ametiaja pikendamist ka hageja XXX majandusaasta aruanne. Hageja väidete kohaselt on HK allkiri XXX majandusaasta aruandel võltsitud. Võrreldes hageja XXX majandusaasta aruandega ilmneb, et XXX majandusaasta aruandel olev HK allkiri erineb tõepoolest XXX majandusaasta aruandel olevast allkirjast, mistõttu ei ole tõendatud, et XXX majandusaasta aruanne on HK poolt allkirjastatud. Samuti ei tõenda HK ametiaja pikendamist asjaolu, et HK on nimetatud XXX majandusaasta aruandes juhatuse liikmeks. Seadusel ei põhine kostja seisukoht, et äriregistri kannet juhatuse liikmeks olemise kohta saaks pidada äriühingu tahteavalduseks teistele. Hageja ainuosanik AA on XXX vastu võtnud küll otsuse, millega HK kutsuti tagasi hageja juhatuse liikme kohalt alates XXXa, kuid see ei anna alust siiski väita, et HK oli otsuse tegemiseni juhatuse liige. Tulenevalt
lg 2 (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) lõppes HK ametiaeg tähtaja möödumisega. Hoolimata sellest, et HK ametiaeg hageja juhatuse liikmena lõppes XXX, oli ta kantud hageja juhatuse liikmena äriregistrisse alates XXX.a kuni XXXa.
lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
lg 3 sätestab, et kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Seega kaitseb kanne äriregistris kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes
lg 2 ja lg 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kohtu hinnangul ei kaitse
lg 2 üksnes isikut, kes teeb tehingu äriühinguga, keda esindab isik, kes on kantud äriregistrisse selle äriühingu juhatuse liikmena, vaid ka isikut, kes teeb tehingu äriühinguga, keda esindab isik, kellele on antud volikiri äriühingu esindamiseks äriregistrisse juhatuse liikmena kantud isiku poolt. Ka sellisel juhul tugineb kolmas isik tehingut tehes äriregistri kandele, kuna registriandmetest nähtub kolmandale isikule, et edasivolituse on andnud selleks õigustatud isik - äriühingu juhatuse liige. Hageja asus seisukohale, et kuna HK kanti juhatuse liikmena äriregistrisse XXX, siis pidi TK äriregistri kande ja
Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
lg 2 esimese lause kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Asjaolu, et pärast kolme aasta möödumist ei olnud tehtud äriregistrisse kannet HK uuesti 4 juhatuse liikmeks nimetamise kohta, ei andnud kohtu hinnangul TK alust arvata, et HK ei ole enam juhatuse liige. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 7 redaktsiooni kohaselt esitab ettevõtja äriregistrisse kantud andmete muutumisel avalduse muudatuse kandmiseks äriregistrisse. Seega oli hageja kohustus teavitada äriregistrit, et HK ei ole enam juhatuse liige. Riski, mis tuleneb hageja tegemata jätmise tõttu tekkinud äriregistri kande ebaõigsusest, ei pea kandma kolmas isik, vaid hageja ise. Eeltoodu alusel tuleb hageja ning TK vahel XXX.a sõlmitud ehitise müügileping lugeda kehtivaks. XXX.a avaldusega on hageja tühistanud hageja ning TK vahel XXX sõlmitud ehitise müügilepingu TsÜS § 131 alusel esindaja kohustuste rikkumise tõttu, kuna ehitis müüdi selle väärtusest madalama hinnaga. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Selgusetuks jääb, miks peab hageja kohustuste rikkumise all silmas ehitise müüki alla turuhinna, kui tegelikult on hageja olnud järjekindlalt seisukohal, et hageja poolt ei ole esindajale üldse antud õigust parklat müüa. Esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumine EK poolt parkla alla turuhinna müümisel eeldab kohtu hinnangul seda, et EK oli antud volitus parkla võõrandamiseks turuhinnaga. Seda aga ei ole hageja käesoleva asja menetlemisel kunagi väitnud. Isegi, kui lähtuda tehingu tühistamise avalduses väidetust, et EK poolne kohustuste rikkumine seisnes parkla müümisel alla turuhinna, ei ole hageja tõendanud, et TK teadis või pidi teadma, et EK puudus volitus müüa parkla 150 000 krooni eest. Ainuüksi asjaolu, et kinnistu müüdi alla turuhinna, ei tähenda, et TK pidi olema teadlik, et EK puudus volitus parklat sellise hinnaga võõrandada. TsMS § 131 lg 3 kohaselt võib esindatav tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. Kohtu arvates oli hageja väidetavatest tühistamise asjaoludest teadlik hiljemalt XXX, kuna sellel päeval esitas hageja avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks seoses parkla müümisega. Tühistamise avaldus tehti aga XXX.a, seega peale kuue kuu möödumist nendest asjaoludest teadasaamisest. Kuna hagejal puudus tehingu tühistamise alus ning tehingu tühistamise avaldus on tehtud peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist on hageja poolt tehtud tehingu tühistamise avaldus TsÜS § 87 alusel tühine. Kuna hageja ning TK vahel XXX.a sõlmitud ehitise müügileping kehtib, on kohtu hinnangul kehtiv ka TK ning kostja vahel XXX.a sõlmitud ehitise müügileping. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 01.09.2005.a määrusega keelati kostjal kõikide toimingute ja tehingute tegemine, mis on seotud XXXX asuva sõiduautode parkla aluse ja selle teenindamiseks 5 vajaliku maa erastamisega ning kõnealuse maa kinnistamisega, samuti parkla käsutamine, sealhulgas võõrandamine, koormamine ning kolmandatele isikutele valdusse andmine. Lisaks tehti riiklikusse ehitusregistrisse parklale käsutamise keelumärge. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatus osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 19 275,30 krooni. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on kostja õigusabikulud nimetatud suuruses vajalikud ja põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja õigusabikulude katteks välja mõista 19 275,30 krooni. Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna ringkonnakohtu 3.05.2006.a.otsusega nr.2-0515861 Indrek Soots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.