← Eesti

3-05-929/2

3-05-929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-929 (endine nr 3-1327/2005) Haldusasi OÜ Mergus Invest kaebus Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2005 korralduse nr 1353-k tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. märts 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Mergus Invest esindajad Taivo Ruus ja Priit Lai, vastustaja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Raul Keba ning kolmanda isiku AS YIT Ehitus esindaja Paul Puustusmaa RESOLUTSIOON Jätta OÜ Mergus Invest kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 17.04.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 17.04.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
  4. Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi - TLV)
  5. mai
  6. a korraldusega nr 1089-k algatati Tallinnas XX x ja x ning XX xx ja xx kinnistute detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne nr xxxx.
  7. Planeeringu koostamiseks sõlmis Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (edaspidi – SAPA) 17.06.
  8. a lepingu AS FKSM projektijuhiga M. S. ning AS-ga FKSM. Detailplaneeringu koostas AS FKSM (käesoleval ajal ärinimega - AS YIT Ehitus) tellimusel osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso. 1
  9. TLV 29.06.2005 korraldusega nr 1353-k otsustati vastu võtta Tallinnas XX x ja x ning XX xx ja xx asuvate kinnistute detailplaneering.
  10. OÜ Mergus Invest esitas eelnimetatud korralduse peale vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis oma 21.09.2005 korraldusega nr 1780-k rahuldamata.
  11. 18.10.2005 postitas OÜ Mergus Invest Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2005 korralduse nr 1353-k tühistamiseks.
  12. novembri
  13. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, 16.01.2006 esitas TLV kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse. Kolmas isik AS YIT Ehitus omapoolset kirjalikku seletust ei esitanud.
  14. veebruari
  15. a määrusega kohus rahuldas OÜ Mergus Invest esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Tallinna Linnavolikogul Tallinnas XX x ja x ning XX xx ja xx asuvate kruntide detailplaneeringu osalise kehtestamise kuni käesolevas kohtuasjas kohtulahendi kuulutamiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Mergus Invest on seisukohal, et vastuvõetud korralduse kui eelhaldusakti näol on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis edaspidises menetlusest ilmselt tingib õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Nimelt on linnavalitsus otsustanud võtta vastu detailplaneeringu, mille koostamine delegeeriti eraõiguslikule isikule. Viitega planeerimisseaduse (edaspidi - PlanS) § 10 lg-le 6 märgib kaebaja, et XX x ja x ning XX xx ja xx asuvat kruntide detailplaneering läheb vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga, kuna Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaanilt nähtub, et kõnealune piirkond on planeeritud puhkeotstarbeliseks alaks, ühiskondlike ja puhkeehituste alaks ning väikeelamute (s.o ühepereelamud, ridaelamud ja 3- kuni 4-kordsed korterelamud) alaks. Vastuvõetud planeeringuga kavandatakse rajada kõikidele planeeringuga hõlmatud kruntidele 5 – 7 kordsed hooned. Sõltumata sellest, kas
  16. juunil
  17. a sõlmitud lepingut tuleb pidada halduslepinguks või töövõtulepinguks, on tegemist siiski seadusevastase lepinguga. Antud juhul tellis AS FKSM üldplaneeringuga vastuollu mineva detailplaneeringu koostamise OÜlt Arhitektuuribüroo Eek & Mutso. Seepärast on ilmne, et kogu planeeringu koostamine on toimunud seadusega keelatud viisil. Juhul, kui
  18. juuni
  19. a lepingut pidada töövõtulepinguks, siis on selline tehing seadusega vastuolus olev tehing ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi - TsÜS) § 87 kohaselt tühine. Kui aga
  20. juunil
  21. a sõlmitud tehingut pidada halduslepinguks, siis on sõlmitud leping ikkagi tühine viidatud TsÜS § 87 alusel tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) § 103 lg 1 p-st
  22. Antud juhul on seadusevastase detailplaneeringu koostamise delegeerimisega loodud eeldused nii kaebaja kui ka teiste ühiskonnaliikmete subjektiivsete avalike õiguste (ettevõtlusvabaduse ning õiguse omandi vabale kasutamisele - põhiseaduse § 31 ja § 32 lg 2 - riive) suvaliseks piiramiseks. Kaebajale kuulub osaliselt XX xx asuv kinnistu, millele soovib rajada 6-kordse hoone. Koostatud planeerimislahenduse kohaselt võimaldatakse naabruses asuvale XX xx kinnistule rajada 6-kordne, ning XX x ja x kinnistutele 7-kordne hoone. Kaebajale kuuluvale kinnistule võimaldab vastuvõetud planeering rajada üksnes 5-kordse hoone. Kaebaja on esitanud planeerimismenetluses omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse muutmiseks selliselt, et temale kuuluvale kinnisasjale võiks rajada 6kordse hoone, kuid neid ei ole arvestatud. Kaebuse esitajale kuuluvale krundile soovitust madalama hoone kavandamine on tingitud üksnes AS FKSM ärihuvist, kes niiviisi soovib saavutada paremat vaadet XX x ja x kinnistutele rajatava 7-kordse korterelamu ülemistele korteritele. Kuna planeerimise koostamine delegeeriti eraõiguslikule isikule AS-le FKSM, sai viimane niiviisi sisuliselt võimaluse teostada planeerimisdiskretsiooni kohaliku omavalitsuse asemel. On selge, et eraõiguslik isik lähtub planeeringu koostamisel oma erahuvist, ega 2 arvesta avalikkusega sellisel määral, kui seda teeks kohalik omavalitsus. Sellepärast ei olegi PlanS § 10 lg 6 sätestatud juhtudel lubatud planeeringu koostamist tellida eraõiguslikul isikul. Lisaks eeltoodud väidetele on vaidlustatud korraldus vastuolus detailplaneeringu algatamise korraldusega nr 1089-k, kuna ei ole täidetud planeeringu lähteülesande p 7.10 nõuet kooskõlastada koostatav planeering kinnistute omanikega. OÜ Mergus Invest ei ole koostatud planeeringut kooskõlastanud. Samuti on senise menetluse käigus rikutud PlanS § 16 lg 1 ning lg 4 p 4 sätteid, kuna OÜ-t Mergus Invest ei ole kaasatud vajalikul määral koostööle planeeringu koostamisel. Vastustaja TLV vaidleb kaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata.
  23. juunil 2004 SAPA ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu kohaselt delegeeris amet PlanS § 10 lg 6 ja ameti põhimääruse p 2.1.9 alusel töövõtjale detailplaneeringu koostamise kohustuse ning huvitatud isikule detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohustuse. Samuti määrati kindlaks poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. AS YIT Ehitus kohustus tegema projekteerimistööd vastavalt lähteülesandele, EV seadustele ja kehtivatele projekteerimis- ja ehitusnormidele ning kokkuvõttes esitama ametile kooskõlastatud detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise kohustuse delegeerimise lepingu kohaselt oli ameti lepingupartneriks kolmas isik, seega vastutas ta ka ameti ees detailplaneeringu koostamise eest. Asjaolu, et detailplaneeringu koostasid vastavalt PlanS § 13 lg-le 2 selleks vastavat ettevalmistust omavad OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso arhitektid, ei tähenda, et ameti ja kolmanda isiku vaheline leping tühine oleks. Leping ei ole seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev, kuna seadus ei keela detailplaneeringu koostamise kohustuse delegeerimist eraõiguslikule isikule ka siis mitte, kui sellise planeeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Käesoleval juhul on amet olnud detailplaneeringu tellija, kuna lepingu alusel ei ole üle antud ühtegi tellija õigust. Detailplaneeringumenetluses on kolmas isik olnud erinevate lahendusvariantide pakkuja ja tehnilise poole teostaja, samuti asjaajaja ja dokumentide komplekteerija rollis, kuid kohalikule omavalitsusele PlanS-ga pandud otsustus- ja kaalutlusõigust ning -kohustust ei ole haldusorgan vaidlustatud lepinguga kellelegi üle andnud. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles seisneb kaalutlusõiguse rikkumine. Kaebaja on soovinud detailplaneeringu koostamise käigus saada oma krundile suuremat ehitusõigust ning kuna selline soov ei ole realiseerunud, siis süüdistab linna kaalutlusõiguse teostamise õiguse loovutamises ning kolmanda isiku soosimises. Vastuvõetud detailplaneeringust ilmneb, et selle koostamise käigus on kaalutlusõiguse teostamisel vähendatud nii kolmanda isiku kui ka kaebaja poolt taotletud ehitusõigust. Detailplaneeringu vastuvõtmisel on haldusorgan põhjalikult kaalunud kaebajate krundi ehitusõigust ning põhjendanud, miks just selline ehitusõigus määratud on. Vastupidist ei väida ka kaebuse esitaja. Tuginedes HMS §-le 58 leiab vastustaja, et kui ka detailplaneeringu menetlemisel on rikutud menetlusnõudeid, ei ole need võinud mõjutada asja otsustamist ning ei ole haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. Riigikohtu 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 on märgitud, et lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus planeeringu koostamiseks, mille käigus fikseeritakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamisele asumisel. Seisukohad täienevad ja muutuvad planeeringu koostamise käigus. Linnavalitsuse tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Detailplaneeringu koostamise protsessis on kaebuse esitaja aktiivselt osalenud
  24. aasta novembrikuust alates. Kaebaja esindaja on käinud 22 novembril 2004 tutvumas detailplaneeringu eskiisiga, osalenud detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustaval avalikul arutelul
  25. novembril 2004 kui ka
  26. veebruaril 2005 toimunud detailplaneeringu kooskõlastamist puudutaval nõupidamisel. Oma
  27. veebruari ja
  28. aprilli 2005 kirjadega 3 jättis kaebaja detailplaneeringu kooskõlastamata, esitades omapoolsed soovid planeeringulahenduse, hoonestuse ja maapinna kõrguse, täisehitusprotsendi ja servituutide osas. Viidates PlanS § 17 lg-le 4 märgib TLV, et kaebuse esitaja kirjades selliseid nõudeid ei esitatud, nendes toodud subjektiivseid märkusi kaalus vastustaja põhjalikult, kuid sellised märkused on kohalikule omavalitsusele siiski vaid soovitusliku iseloomuga. Detailplaneeringu vastuvõtmist kui planeerimismenetluse vaheetappi saab vaidlustada vaid juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetlusnorme on rikutud sellisel viisil, mis muudab igal juhul võimatuks kaebaja õiguste ja huvide asjakohase arvestamise ning seega õiguspärase lõppotsustuse tegemise. Käesolevas asjas ei ole vastustaja arvates planeeringu menetlemisel niivõrd olulisi protseduurilisi vigu tehtud. Ehitusõiguse ulatus ja kaebaja teised planeeringualased huvid ei ole aga asjaolud, mida detailplaneeringu vastuvõtmise staadiumis lõplikult otsustataks. Kohtuistungil avaldas kolmas isik AS YIT Ehitus, et tema seisukoht ühtib vastustaja omaga. Tema arvates peab tegema vahet sellel, kes on asjasthuvitatud isik ja kes on planeeringu tellija. Võtmesõnaks on koostaja ning planeeringu läbiviija ja koostaja oli Tallinna linn. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi, seetõttu palutakse jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  29. Käesolevas haldusasjas on põhiküsimus selles, et kaevatud korraldusega on TLV otsustanud vastu võtta PlanS § 10 lg-s 6 keelatud viisil koostatud planeeringu. Kaebaja väiteil on tegemist niisuguse olulise menetlusveaga, mis muudab planeerimismenetluse lõpptulemuse – kehtestatava detailplaneeringu – õigusvastaseks. PlanS § 10 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lg 6 järgi kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidlusaluse planeeringu koostamiseks sõlmis SAPA 17.06.
  30. a lepingu AS FKSM projektijuhiga M. S. ning AS-ga FKSM ning et detailplaneeringu koostas eraõigusliku isiku AS FKSM tellimusel OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso. Ka ei ole vaieldav, et kõnealuse detailplaneeringuga muudetakse mõnevõrra kehtestatud üldplaneeringut, kuna detailplaneeringuga kavatsetakse rajada planeeringualale üldplaneeringus lubatust kõrgemad hooned. Sellest tulenevalt pidanuks detailplaneeringu koostamise tellijaks olema kohalik omavalitsus. OÜ Mergus Invest kaebuse sisulisel lahendamisel ei oma tegelikult tähtsust, kas osundatud lepingu näol on tegemist tsiviil- või halduslepinguga. Oluline on, millised õigused-kohustused selle lepinguga üle anti.
  31. Asja materjalidest nähtuvalt XX x ja x ning XX xx ja xx kinnistute detailplaneeringu koostamise üle PlanS § 23 alusel järelevalvet teostanud Harju maavanem on pärast osapoolte ärakuulamist esitanud 23.01.2006 detailplaneeringu menetlemise kohta oma seisukoha, milles on muu hulgas märgitud: „Kuivõrd antud juhul on Tallinna linna üldplaneeringut muutva XX x ja x ning XX xx ja xx kinnistute detailplaneeringu koostamise tellinud planeeringu koostanud firmalt eraõiguslik isik, mitte kohalik omavalitsus, siis nõustub järelevalve teostaja OÜ Mergus Invest seisukohaga, et XX x ja x ning XX xx ja xx kinnistute detailplaneeringu 4 koostamisel on rikutud PlanS § 10 lg 6 sätestatud põhimõtteid“. Samas asus maavanem seisukohale, et PlanS § 10 lg 6 rikkumise näol on tegemist väheolulise rikkumisega, mis ei võinud mõjutada asja lõplikku lahendamist. Kohus nõustub täielikult ülalmärgitud seisukohaga. Asjaolu, et detailplaneeringu koostajat OÜ-t Arhitektuuribüroo Eek & Mutso (arhitektid vastavad PlanS § 13 lg-s 2 esitatud nõuetele) ei valinud välja kohalik omavalitsus, ei tähenda iseenesest, et 17.06.2004 sõlmitud lepinguga oleks kohalik omavalitsus PlanS-ga talle pandud (tellija) otsustus- ja kaalutlusõiguse ning kohustuse üle andnud. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et sisuliselt on tellijaõigused ning kogu detailplaneeringu menetlusprotsessi juhtimine, kontroll ja otsustusõigus endiselt kohaliku omavalitsuse käes. Seda kinnitavad selgelt osundatud lepingu p-s 2.1 loetletud SAPA kohustused ja p-s 2.3 toodud töövõtja kohustused, sh kohustus lähtuda TLV kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandest jm. Samuti kinnitab seda lepingu p 6.2, mille kohaselt SAPA võib lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada, kui see on vajalik vältimaks avaliku huvi kahjustamist. Seega on lepingukohaselt jäänud linnale hoovad, millega takistada detailplaneeringu koostamisel erahuvi, sh planeeringu formaalse tellija erahuvi, põhjendamatut eelistamist.
  32. Asjaolu, et TLV on ise sisuliselt korraldanud ja juhtinud detailplaneeringu koostamist, teostanud kaalutlusõigust ning välistanud asjasthuvitatud isikute ebavõrdse kohtlemise, sh käesoleva haldusasja menetlusse kaasatud kolmanda isiku huvide soosimise, ilmneb selgelt vaidlusaluse detailplaneeringu senisest menetlemise käigust. Eeltoodud dokumentidest nähtuvalt on kolmas isik AS FKSM olnud kõnealuses detailplaneeringumenetluses lahendusvariantide pakkuja, kooskõlastuste hankija jms tehnilise töö teostaja, linnasutused ja nende esindajad on aga esitanud kooskõlastusi ja tingimusi, osalenud nõupidamistel ja võtnud vastu sisulisi otsustusi. Kaevatud korralduse juurde kuuluvast seletuskirjast nähtub, kellega ja mis tingimustel on nimetatud detailplaneering kooskõlastatud, milliseid ettepanekuid on planeeringu menetlemise käigus esitatud ja milline on TLV seisukoht nende arvestamise suhtes. Asjaolust, et detailplaneeringu kooskõlastamise käigus ei arvestatud täiel määral OÜ Mergus Invest erisoovidega, ei saa ühelgi juhul teha järeldust, et isikuid ei ole võrdselt koheldud. TLV on oma vaideotsuses õigesti märkinud, et võrduse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Ehitusõigust iseloomustavate arvuliste näitajate puhul ei saa võrdse kohtlemise printsiipi rakendada, kuna eri kruntidel ei ole täpselt ühesugused asjaolud. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et teda oleks täpselt samasugustel asjaoludel võrreldes AS-ga YIT Ehitus või teiste isikutega teistsuguselt koheldud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka AS FKSM
  33. detsembril 2003 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluses sooviti detailplaneeringuala kruntidele ehitusõigust 8 korruseliste elumajade püstitamiseks. Vastuvõetud detailplaneeringuga on uue ärinimega AS-le YIT Ehitus kuuluvatele kruntidele aga määratud ehitusõigus 2-7– korruselise mitme korteriga elamu ehitamiseks ning OÜ-le Mergus Invest kuni 5-korruselise äripindadega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Kohus leiab, et samuti on ilmselgelt põhjendamatu kaebaja väide, et tema omandi- ja ehitusõigust on kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmisega kitsendatud. Selles küsimuses on seisukoha avaldanud ka Harju maavanem. Viimatinimetatu on oma 23.01.2005 kirjas õigesti tõdenud, et kuna planeeringus on XX xx kinnistule ette nähtud praeguse kahekorruselise elamu asemel oluliselt suurema hoonestusalaga 5-korruselise korterelamu rajamine, siis ei halvendata detailplaneeringuga XX xx kinnistu seniseid maakasutuse- ja ehitustingimusi, vaid suurendatakse tunduvalt kinnistu senist väärtust. Eeltoodust tulenevalt on pelgalt oletuslik OÜ Mergus Invest arvamus, et vastuvõetud detailplaneering oleks olnud kaebajale soodsam ja tema soove oleks enam arvestatud siis, kui TLV oleks ise valinud välja planeeringu koostanud 5 arhitektid, st täitnud selles mõttes tellija rolli. Iseenesest PlanS §-des 3 ja 4 sätestatud planeerimise ja planeerimisalase tegevuse korraldamise põhimõtted peavad tagama ja nende järgimisel tagavadki ühe isiku erahuvist lähtuva planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise välistamise. Seega ei ole antud juhul vajalik planeeringu koostamise uus tellimine kohaliku omavalitsuse poolt. Kohus peatub sellel küsimusel täiendavalt veel hiljem allpool. Tulenevalt HMS §-st 58 puudub alus kaevatud TLV korralduse tühistamiseks.
  34. Planeerimise antud menetlusetapis ei saa kuidagi järeldada, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel oleks kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi suvaliselt piiratud, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja tuginemine Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele (
  35. veebruari
  36. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02 jt). Ekslik on OÜ Mergus Invest väide, et vaidlustatud korraldus on vastuolus detailplaneeringu algatamise korraldusega nr 1089-k põhjusel, et ei ole täidetud planeeringu lähteülesande p 7.10 nõuet kooskõlastada koostatav planeering kinnistute omanikega, kuna kaebaja ei ole koostatud planeeringut kooskõlastanud. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et senise menetluse käigus on rikutud PlanS § 16 lg 1 ning lg 4 p 4 sätteid, kuna OÜ-t Mergus Invest ei ole kaasatud vajalikul määral koostööle planeeringu koostamisel. Eeltoodud järelduste tegemisel tugineb kohus kõigepealt asjaolule, et vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise protsessis on OÜ Mergus Invest vastupidiselt enda väidetule saanud igati aktiivselt osaleda: kaebaja esindaja on tutvunud detailplaneeringu eskiisiga, osalenud detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustaval avalikul arutelul
  37. novembril 2004 ning
  38. veebruaril 2005 detailplaneeringu kooskõlastamist puudutaval nõupidamisel, saanud anda selgitusi maavanema järelevalve käigus. Oma
  39. veebruari ja
  40. aprilli 2005 kirjadega on kaebaja esitanud omapoolsed soovid planeeringulahenduse, hoonestuse ja maapinna kõrguse, täisehitusprotsendi ja servituutide osas. Seega on kaebajat kaasatud igati koostööle planeeringu koostamisel vastavalt PlanS §-le
  41. Asjaolu, et kaebaja jättis detailplaneeringu kooskõlastamata, ei tähenda, et täidetud ei ole planeeringu lähteülesande p 7.10 nõue. Detailplaneering esitati kaebajale kooskõlastamiseks. PlanS § 17 lg 4 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Et kaebuse esitaja oma ülalviidatud kirjades niisuguseid nõudeid ei esitatud, siis olid need märkused TLV-le soovitusliku iseloomuga. Samas on vastustaja kaebaja märkusi kaalunud ja nendega mittearvestamist põhjendanud. Kaebaja ei ole väitnud, et TLV oleks teostanud diskretsiooni õigusvastaselt. Kohtul puudub pädevus hinnata TLV planeerimisotsustuste otstarbekust.
  42. Lisaks eeltoodule kohus märkis juba oma 26.10.2005 määruses, millega jättis OÜ Mergus Invest taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, et seni, kuni lõplikku haldusakti pole antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetlusnormi rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Kohus viitas sellele, et planeerimismenetlus koosneb mitmetest etappidest, sh planeeringu vastuvõtmisele järgnevad veel planeeringu avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine, teatud juhtudel järelevalve teostamine ja siis lõpuks alles planeeringu kehtestamine. Neil asjaoludel on ka kaebuse esitajal õigus veel omapoolseid ettepanekuid esitada (neid korrata) ja edasises planeerimismenetluses aktiivselt oma huve kaitsta. Eelnevast tulenevalt on selge, et käesoleval juhul puudub igasugune alus väita, et vastuvõetud planeering täpselt sellisel kujul hiljem ka kehtestatakse. Planeeringu vastuvõtmisel lähtub kohalik omavalitsus (TLV) sellest, kas koostatud detailplaneering vastab tema enda kinnitatud lähteülesandele ja vastab muudele koostamisnõuetele. Samas ülaltoodut arvestades ei ole vastuvõetud detailplaneering sel kujul siduv isegi kohalikule omavalitsusele endale, rääkimata OÜ-st Mergus Invest. Kõike märgitut 6 silmas pidades ei riku TLV 29.06.2005 korraldus nr 1353-k seega mitte mingeid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et detailplaneeringu vastuvõtmist kui planeerimismenetluse üht vaheetappi saab vaidlustada vaid juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetlusnorme on rikutud sellisel viisil, mis muudab igal juhul võimatuks kaebaja õiguste ja huvide asjakohase arvestamise ning seega õiguspärase lõppotsustuse tegemise. Niisuguseid asjaolusid ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud. Kaebaja subjektiivseid õigusi võib tulevikus rikkuda vaid XX x ja x ning XX xx ja xx asuvate kinnistute kehtestatud detailplaneering. Käesolev kaebus on aga ennatlik ja rahuldamisele ei kuulu.
  43. Lõpuks kohtukuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jääb OÜ Mergus Invest kaebus rahuldamata, seega jäävad tema kohtukulud ka kaebaja enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise põhjendatust ja tõendatust. Vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.