← Eesti

2-06-37521/6

Obsah (5)§ 174§ 414§ 408§ 173§ 162

2-06-37521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-06-37521 T

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid 07.06.2001.a ja 30.10.2001.a liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise esisuga 970,74 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 17.11.2006.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2 446,96 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu põhimõttest, vähendab hageja viivise nõuet ja palub kostjalt välja mõista viivis summas 969,74 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 1 940,48 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. KOHTUISTUNG Hageja on ka esitanud kohtule taotluse, tuginedes

§ 414lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta.

Kostjale on kohtukutse edastatud 26.03.2007.a, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud oma mitteilmumise põhjusest. KOHTU PÕHJENDUSED I. Hageja on palunud oma kirjalikus taotluses, tuginedes

§ 414lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta.

Hageja esindaja poolt esitatud avaldusest nähtub, et kostja on hagejale ära tasunud 1040 krooni ja tasumata on viivisevõlg summas 900,48 krooni. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista viivisevõlg summas 900,48 krooni.

§ 408

lg 1 kohaselt, juhul kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus asja lahendada sisuliselt. II. Hageja hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.06.2001 ja 30.10.2001 liitumislepingud nr 34969 (tl 8-9). Hageja on saatnud kostjale arved nr B01121145628, B02011460334, B02021624743 liitumislepingus märgitud aadressil (tl 11-13). Kostja ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 9-15) kohaselt on kliendil õigus kasutada ja tellida teenuseid vastavalt osapoolte vahel sõlmitud lepingule, kehtivatele hinnakirjadele, teenusekirjeldusele ja kvaliteedinõuetele (p 3.1.1) ning kohustus tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale (p 3.2.2). AS-il EMT on kohustus osutada klientidele teenuseid vastavalt sõlmitud lepingute tingimustele ja edastada kliendile regulaarselt arveid vastavalt üldtingimustes sätestatud tingimustele (p 4.2.2) ning õigus nõuda kliendilt kõigi lepingus fikseeritud kohustuste täitmist (p 4.1.1) ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat maksetähtaega (p 5.4). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga nr: 34969, esitatud arvetega, võlanõudega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 900,48 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS 2 Kostja on hagiavalduses esitanud taotluse esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.