KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 18.04.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-06-26161 OM hagi AOi vastu elatise nõudes poja AMülalpidamiseks. Hageja: OM(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: AO (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 27.03.2007 aeg Kohtuistungil osalejad Resolutsioon hageja OM hageja esindaja JK kostja AO Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AOilt igakuine elatis poja AM (sünd. XXX.) ülalpidamiseks 1 500,- krooni kuus alates XXX kuni XXX. ja alates XXX. 1800,- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni lapse ema OM kasuks . Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskulu- riigilõiv AOilt välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu otsusega XXX.tsiviilasjas nr.2-06-4839 on tuvastatud, et hageja poja AM, sünd.XXX,. isa on kostja. Kuna kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, palub hageja kostjalt välja mõista elatis 2 500,krooni kuus alates üks aasta enne hagi esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja nõustub osutama materiaalset abi oma poja ülalpidamiseks, kui leiab, et kulutused on üle paisutatud. Kostja leiab, et hageja kulutab reaalselt lapse ülalpidamiseks mitte üle 2000 krooni kuus, millest 1000 krooni on nõus kostja kandma. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2006.a. oli 3000 krooni ja 2007.a. 3 600 krooni. Kohus arvestab elatise määramisel, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps ja määrab elatise minimaalmääras, kuid mitte alla seadusega ettenähtud määra, milleks on 2006.a. 1500 krooni ja 2007.a. 1800 krooni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS §173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg.2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt kuulub pärast asjas tehtud lahendi jõustumist riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas TsMS § 129 lg.2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.