Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste 2 juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt XXX esitatud vastuväite kohaselt võlausaldaja IGil puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega XXX. XXX esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal N.K. N puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega osaliselt XXX ja lõplikult XXX. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtu jaoks selge, kas võlausaldajatel on nõue võlgniku vastu või mitte. Nii võlausaldaja kui võlgnik kahtlevad vastaspoole poolt esitatud tõendite ja teatiste ehtsuses. Hindamisele kuulub õiguslik küsimus tasaarvelduse võimalikkusest XXX tasaarvelduse avalduste alusel. Kohus leiab, et seda ei ole võimalik pankrotimenetluse käesolevas etapis tuvastada. Pankrotimenetluse algatamise käigus ei ole võimalik kohtul anda hinnangut pooltevahel XXX ja XXX toimunud tasaarvestuse kokkuleppe kehtivusele ja tehingu alusel tekkinud poolte õigustele ja kohustustele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlus kuulub menetlemisele hagimenetluse korras. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik AS pankrotimenetlust algatada. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku majandustegevus on olematu, võlgniku juhatus kahjustab võlgniku ja võlausaldajate huve. Võlgniku vastuväite kohaselt ei saa pankrotimenetluse algatamisel tegeleda maksejõuetuse küsimusega.
lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning lg 3 kohaselt kui võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse.
lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust
lg 2 mõttes.
Võlausaldaja ei esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid ühegi lõikes 2 toodud asjaolu kohta. Kohus leiab, et võlgniku püsivat maksejõuetust ei pea pankrotimenetluse algatamise staadiumis analüüsima, kui võlausaldaja ei suuda põhistada oma avaldust
Isegi juhul kui võlgnik on makseraskustes, ei ole ainuüksi see asjaolu kohtu jaoks piisavaks aluseks algatada pankrotimenetlus võlausaldaja avalduse alusel.
lg 6 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Võlgnik on tasunud XXX Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tagatise võlausaldajate kohustuste täitmiseks summas 733 714.96 krooni ja 2 593 362.26 krooni. Võlausaldaja vastuväite kohaselt suurendab see vaid võlgniku laenukohustust. Kohus leiab, et
Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei saa võlgniku 3 poolt pakutud lisatagatis võlausaldajate huve kahjustada. Kuna seadus võimaldab kohustust täita või tagatist anda ka kolmandal isikul, on võlausaldaja vastuväide asjakohatu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud algatada võlgniku pankrotimenetlust.
lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajatelt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele solidaarselt täies ulatuses AS menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.