HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-13287 (endine nr 2/19-6790/05) Otsuse kuupäev 20.detsember 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ (endine ärinimi OÜ, reg.kood XXX XXX) hagi AS (reg.kood XXX, XXX) vastu 547 232 krooni hüvitise ning 232 267 krooni viiviste nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 17.november 2006 Istungil osalenud isikud hageja esindaja TV ja kostja esindaja AH Resolutsioon Jätta OÜ hagi AS vastu 547 232 krooni hüvitise ning 232 267 krooni viiviste nõudes rahuldamata. Kohtukulud jätta OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue.
- IP ja AS vahel sõlmiti XXX kodukindlustusleping nr XXX millega kindlustati XXX XXX alevikus XXX asuv hoone. Kindlustuslepingu tingimusteks olid kostja Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimused ÜU981 ning Kodukindlustuse Üldtingimused THHV
- Kindlustatud hoone hävis XXX tulekahju tagajärjel täielikult. Kostja tunnistab kindlustusjuhtumit ning on oma XXX otsuses arvutanud kahjusummaks 827 640 krooni ning kindlustushüvitise summaks ilma koristuskuludeta 813 182 krooni. Samas vähendas kostja kindlustushüvitist 406 591 krooni ehk 50 % võrra ning nimetatud osa hüvitisest on tänaseni tasumata. XXX loovutas IP kindlustushüvitise ja viiviste nõudeõiguse OÜ-le.
- Kostja väite kohaselt rikkus IP oma lepingujärgset kohustust, nimelt kasutas ta kütteseadet, mis ei olnud korras, võimaldades sellega tulekahju tekkimise. Hageja leiab, et kostja hüvitise vähendamine on alusetu, kuna tulekahjupäeval tekkinud defekt ei olnud avastatav. Korstnas avastatud defekt asus ehituskonstruktsiooni sees katuse all lae peal soojusmaterjali kihis. Tahma põlemine korstnas ei ole tõendatud. Korstnast tõusva suitsu ja sädemete välise vaatlusega ei saa eristada tahma põlemist küttepuude põlemisest. Hoone ja kütteseadmed olid ehitatud nõuetekohaselt. Hageja leiab, et kostja poolt 50% hüvitisvähendus suuruses 406 591 krooni on alusetu. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista kahju summas 547 232 krooni. Kahju on arvestatud 100 % hoone kindlustusväärtusest.
- Vastavalt tingimuste ÜU 981 punkt 5.5.4 on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,2 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud nädala eest, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Seega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivised 10% väljamaksmisele kuuluvast summast, s.o 54 723 krooni. Hageja palub välja mõista täiendavalt viivised ka seaduse alusel summas 177 544 krooni. Kokku 232 267 krooni. Kostja vastuväited.
- Kostja hagi ei tunnista väidab, et kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut, mistõttu kindlustushüvitise vähendamine on põhjendatud. Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimuste ÜU 981 punkt 5.4.1 kohaselt võib kindlustusandja vähendada hüvitist, keelduda kahju hüvitamisest või nõuda väljamakstud hüvitis tagasi, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kas või ühte oma lepingujärgsetest kohustustest ja kui mittetäitmine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kahju põhjuse või selle suuruse kindlakstegemisele.
- Kostja väidab, et kindlustusvõtja rikkus hoone kasutamisel tuleohutusnõudeid. Tulekahju tekkepõhjuseks oli hoone korstna pragudest kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide väljumisel korstnaga piirnenud ehituskonstruktsioonide süttimine.
- Siseministri XXX määruse nr XXX „Tuleohutuse üldnõuded“ § 66 p 3 järgi ei tohi kütteseadme kasutamisel kütta pragunenud seina või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet. Antud juhul oli kütteseadme korsten pragunenud ja selle kasutamine sellisel kujul keelatud. Hageja väide, et kütteseadmed vastasid tuleohutusnõuetele ja ta ei rikkunud kütteseadmete ekspluatatsiooni käigus tuleohutusnõudeid on tõendamata. Kindlustusvõtja tuleohutusnõuete rikkumist kinnitab ka asjaolu, et tulekahju eelneval päeval toimus kindlustatud hoones samuti põleng, hoone korstnas põles tahm. Kohtu järeldused. 2
- Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistajad VN ja HP ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
- Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud kindlustusseaduse § 22 lg 1 järgi oli kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Poolte õigused ja kohustused on reguleeritud kindlustuslepinguga ning selle lahutamatuks osaks oleva kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimustega (ÜU 981) ja kodukindlustuse üldtingimused (THHV 992). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tekkis kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtjale välja maksta kindlustushüvitis.
- ÜU 981 punkt 5.4.1 kohaselt võib kindlustusandja vähendada hüvitist, keelduda kahju hüvitamisest või nõuda väljamakstud hüvitise tagasi, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kasvõi ühte oma lepingujärgsetest kohustustest ja kui mittetäitmine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kahju põhjuse või selle suuruse kindlakstegemisele. Kostja väite kohaselt on kindlustusvõtja rikkunud kindlustuslepingut. Kindlustustingimuste THHV 992 p 13.6 kohaselt peavad küttesüsteemid olema korras (sh pragudeta seintega jne).
- Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kostja kindlustusandjana tõendama, et hageja on tahtlikult või hooletult rikkunud oma lepingulisi kohustusi selliselt, et rikkumine põhjustas kindlustusjuhtumi või mõjutas oluliselt kahju suurust. Harjumaa Päästeteenistuse kirjas XXX nr XXXleitakse, et XXX toimunud tulekahju tekkepõhjusena ei ole välistatud korstna deformatsiooni tagajärjel tekkinud praost puitkonstruktsioonideni levinud säde, mis tekkis kamina kütmisel. Vaatlusel oli näha prao piirkonnas tahma ladestumine korstna välispinnale.
- XXX toimunud tulekahju põhjuste väljaselgitamisel on andnud oma arvamuse Sampo Eesti Kindlustuse (AS õiguseellane) ekspert HP (t.lk 47-50). Eksperdi arvamuse kohaselt võis tulekahju põhjuseks olla korstnaga piirnevate ehituskonstruktsioonide süttimine korstna pragude kaudu väljunud kõrgtemperatuurilistest põlemisproduktidest. Samas ei ole välistatud tulekahju tekkimine suitsulõõride sisepindadele liigselt lähedal olnud puidust ehituskonstruktsioonide süttimisest.
- Asjas esitatud tõenditele tuginedes, ei saa väita, et kindlustusvõtja oleks jätnud kindlustustingimuste THHV 992 p 13.6 märgitud kohustuse täitmata. Kohustuse rikkumisele õiguslike tagajärgede omistamine eeldab hinnangu andmist konkreetsele käitumisele (tegevusele või tegevusetusele). Sealjuures tuleb hinnata rikkumise asjaolusid, tehes kindlaks, kas rikkumine põhines kindlustusvõtja tahtlusel või hooletusel. Vaidlusaluse hoone, mis algselt oli ehitatud ja kasutuses puhkebaasina, on XXX riiklik vastuvõtukomisjon vastu võtnud, leidmata ehitusel puuduseid, sh mittevastavust sel ajal kehtinud ehitusnormidega. Töö kvaliteeti hindas komisjon „heaks“. Hoone on olnud ekspluatatsioonis rohkem kui 30 aastat Tõendamata on asjaolu, et puitkonstruktsioonid oleksid asunud küttekehale lähemal kui seda ehitusnormid ette nägid, mis võinuks põhjustada kindlustusjuhtumi. 3
- Eesti Energia Jaotusvõrgu insener RK kinnitas vastuses kindlustusvõtjale, et avastatud korstna defekt asus ehituskonstruktsioonidega suletud hooneosas ning see ei olnud kaminaruumist nähtav, seda kohta ei olnud näha ka ühestki teisest ruumist ega väljast. Eelnevast järeldub, et kindlustusvõtjal ei olnud võimalik defekti korstnas ei enne ega kamina kütmisel kindlaks teha. Tulekahju puhkes pärast viimast kütmist peale kolme tunni möödumist.
- Tõendamata on kuidas toimus kamina kütmine enne kindlustusjuhtumi saabumist. Tunnistaja VN ütluse kohaselt nägi ta tulekahjule eelneval päeval XXX maja korstnast väljumas kas sädemeid või leeki. Tunnistaja HP kui tuletõrjealase spetsialisti ütlusest nähtub, et tahma põlemine võib tekitada sädemeid ning jõudes korstna ülemisse otsa, võib korstnast väljuda ka leek. See oleneb korstna pikkusest ning küttematerjalist. Tunnistaja ütlusest ei tulene, et tahma põlemine viitaks kindlasti küttekolde mitte korrasolekule. Tahma põlemine korstnas iseenesest aga ei põhjustanud tulekahju puhkemist. Tulekahju puhkemise põhjuseks võis Harju Päästeteenistuse kirja (t.lk. 21) ja HP arvamuse kohaselt olla korstna deformatsiooni tagajärjel tekkinud praost väljunud ning puitkonstruktsioonideni levinud säde.
- Asjaolule, et hageja on jätnud esitamata tõendid selle kohta, millal viimati vaidlusaluse hoone korsten puhastati, viitab kostja alles kohtukõnedes, mistõttu tuginedes TsMS § 402 lg 2 kohus nimetatud vastuväidet ei arvesta. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kindlustuslepingu rikkumine kindlustusvõtja poolt ei ole asja arutamisel leidnud tõendamist.
- THHV 992 p 6.2.1 kohaselt on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajaminev rahasumma. THHV 992 punkt 6.4.3 järgi kindlustushüvitis makstakse välja kindlustusobjekti jääkväärtuseni (või turuväärtuseni vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, kui see on väiksem kindlustusobjekti jääkväärtusest) „Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimustega“ sätestatud korras ja tähtaegadel. Kindlustushüvitis kindlustusobjektijääkväärtust või turuväärtust ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates jääkväärtusele või turuväärtusele vastava hüvitiseosa väljamaksmisest. Pooltel puudub vaidlus selles, et hoone turuväärtuseks enne tulekahju oli 220 000 krooni ning selle osa on kostja algselt hüvitanud.
- 02.02.2001 kahjujuhtumi otsuses on arvestatud elamu hävimise suuruseks 88 %. Kostja ei ole põhjendanud, millele tuginedes on ta arvestanud elamu hooneosade säilivuseks 12 %.
- Kohtule esitatud tõenditest: ekspertiisiakt nr 114 (t.lk 47-50) ja Harjumaa Päästeteenistuse kirjale nr XXX XXXX lisatud fotod (t.lk 22), võib järeldada, et elamu hävines täielikult. Seega loeb kohus hageja täpsustatud hagiavalduses esitatud seisukohta põhjendatuks, et kahju moodustab 100 % kindlustusväärtusest. 4 Kostja hüvitas lisaks 220 000 kroonile ka hoone taastamishüvitise summas 186 591, millega aktsepteeris, et hoone taastamiseks on kulutatud turuväärtusest rohkem rahalisi vahendeid. Oma kirjalikus vastuses XXX kostja väidab, et kindlustusvõtja on esitanud hüvitisdokumente summas 406 591 krooni ning selle on kostja ka kindlustushüvitisena välja maksnud..
- Asja arutamise käigus on kostja pidevalt viidanud asjaolule, et hageja ei ole tõendanud taastamiskulude ning koristuskulude suurust. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
- XXX toimunud eelistungil taotles hageja eelistungi edasilükkamist, kuna soovis esitada täiendavaid tõendeid taastamiskulude tõendamiseks ning majutusasutuse mõiste selgitamiseks. Hageja esitas kohtule AS Kahjukäsitlusele XXX saadetud kirja, milles soovib kätte saada saamata hüvitisosa, esitades fotod, millest nähtub, et taastamiseks kulutatud summad ületavad siiani saadud hüvitisosa 406 591 krooni. Samuti esitas kostja tõendina kostja kirja XXX OÜ-le , milles palutakse esitada hoone ehitusprojektid ja –joonised ning juba teostatud tööde dokumentatsiooni ja seni esitamata kuludokumendid (nt kõrvalhoone osas). Nimetatud tõendid aga ei tõenda taastamiskulude suurust. AS kiri XXX tõendab asjaolu, et hageja on jätnud kostjale esitamata taastamiskulude suurust tõendavad dokumendid, millised oleksid aluseks täiendava hüvitiseosa väljamaksmiseks.
- Hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid taastamiskulude tõendamiseks ka kohtule, mistõttu kohus asub seisukohale, et kostja on maksnud nii kindlustusvõtjale kui tema õigusjärglasele välja kindlustushüvitise vastavuses THHV 992 punkt 6.4.3, ulatuses mis on tõendatud kuludokumentidega. Hageja on jätnud tõendamata ka koristuskulude maksumuse, mistõttu ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka selles osas.
- Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue 547 232 krooni kindlustushüvitise saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus hageja põhinõuet ei rahulda, on põhjendamatu ka viivise nõue. Kohtukulud jätta hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 5