Obsah (4)

§ 28§ 41§ 40§ 42

2-05-13571/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13571/34 (endine

§-dest 7 lg 1, 28 lg 3, 35 lg 1, 41 lg 8, 43 lg 2, 44 lg

2. Hageja leiab, et * kui kostja oleks täitnud liikluskindlustuse seaduse (edaspidi

) § 7 lg 1, 43 lg 2 ja § 44 lg 1 tulenevat kohustust hüvitada oma kindlustatu poolt põhjustatud kahju ei oleks hageja pidanud liikluskahju käsitluskulusid kandma. Sellest tulenevalt on hagejal tekkinud õigus nõuda vastavalt

§ 28lg 3 ja § 35 lg 1 kahju hüvitamist ja sellele lisaks käsitluskulu vastavalt Ts

K 222 lg 2 summas 4 597,50 krooni (tl 37); * kostja keeldumine ei ole põhjendatud, kuna kostjale esitatud eelkalkulatsioon, mille kostja on kooskõlastanud, on käsitletav nõudeavaldusena, mille puudulikkuse korral oleks kostja pidanud küsima lisateavet (

§ 41lg 8).

Hageja eeldas, et kostjale on kõik selge; * kostja ei ole käitunud heas usus; * tal on regressiõigus juhindudes KS §

1. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tal puudub hüvitamise kohustus, kuna hüvitamisnõue on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist (

§ 41, 42 lg 2).

1. Kostja ei vaidlusta fakte, mis puudutavad liiklusõnnetuse toimumist XXX ja seda, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli EL.
2. Kostja leiab, et XXX temale saadetud kooskõlastamiseks eelkalkulatsioon sõiduki taastamismaksumuse kohta ei ole samastatav kahju hüvitamise nõudena

§ 40lg 1 tähenduses.

Kostja on seisukohal, et nõude esitamise tähtaeg lõppes XXX, seega hageja on esitanud nõude üle 3 kuu hiljem, mistõttu oli kostjal õigus keelduda kahju hüvitamisest. 2 2-05-13571/34 Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
2. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 12 lg 2, mille kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust.
4. Kindlustusseaduse (KS) § 18 sätestab, et kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kannatanule varalise kahju, mille hüvitamise kohustus oli kostjal.
5. Liikluskindluse seaduse (

) § 42 lg 1 kohaselt kui kindlustusandjale või kahju tekitamise eest vastutavale isikule ei esitata varakahju hüvitamise nõuet 18 kuu või isikukahju hüvitamise nõuet 36 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest, siis ei ole kindlustusandjal ega Eesti Liikluskindlustuse Fondil hüvitamise kohustust. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kahjukindlustuse korral tuleb realiseerida nõudeõigus kindlustusandja või kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu 18 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetus toimus XXX Seega juhinduvalt

§ 42

lg-st 1 tuli hagejal esitada varakahju hüvitamise nõue hiljemalt XXX Hageja esitas XXX kostjale kui liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku kindlustusandjale liikluskahju hüvitise nõude (tl 38-39), seega üle 3 kuu hiljem kui seadus seda võimaldas. 13. Hageja arusaam, et kahju hüvitamise nõue on samastatav esitatud eelkalkulatsiooniga, millel on kostja töötaja kooskõlastus XXX kuupäevaga, ei ole kooskõlas seadusega. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue pidi olema sisustatud vastavalt

§ 41sätestatud nõuetele.

Kahju nõue peab olema sisult selge ja arusaadav mitte ainult kahju esitajale endale, vaid ka isikule kellel lasub kohustus kahju hüvitada. See eeldab taasesitatavas kirjalikus vormis väljendatud konkreetset kahju suurust ja kui kahju koosneb erinevate nõuete kogumist, siis lahti kirjutatult iga nõue sisult ja summaarselt. Kohus leiab, et eelnimetatud nõue on eesmärgipärane, et oleks võimalik kontrollida nõuet sisuliselt ja vajadusel see vaidlustada. Eelnimetatu teenib ka

§ 42

lg 3 sätestatud eesmärki s.o kindlustusjuhtumiga tekkivale nõudeõigusele kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu. 14. Kohus juhib tähelepanu, et eelkalkulatsioonis märgitud taastusremondiks minev rahaline kulu oli tunduvalt suurem kui tegelik kulu, mille kohast teavet hageja kostjale ei pidanud vajalikuks edastada. Eeltoodu annab kinnitust, et eelkalkulatsiooni esitamist ei saa samastada nõude esitamisega

§ 40ja 41 tähenduses.

Hageja ei teavitanud kostjat eelkalkulatsioonis asja menetlemisel tehtud käsitluskulude suurusest. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostjale ei esitatud nõuet ning tal puudus teave tegeliku kahju suuruse kohta, mille hüvitamise kohustus tal oli süüdlase kindlustusandjana. Hageja seisukoht, et kostjal lasus kohustus küsida lisateavet tulenevalt

§ 41lg 8 ei ole kooskõlas seaduse mõttega.

Eelnimetatud sätestab õiguse mitte kohustuse küsida lisateavet esitatud nõudeavalduse kohta. Samas kui ei ole esitatud nõudeavaldust puudub vajadus lisateabe küsimiseks. 15. Tegemist on kahe kindlustusandjaga, kes oma igapäevases majandustegevuses peaksid korraldama oma töö nii, et oleks järgitud seadusega sätestatud tähtajad. Hoolsuskohustuse mittejärgimine ei pea kaasa tooma seaduse soodustatud tõlgendamise. 3 2-05-13571/34 Samas soovib kohus rõhutada, et pooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Õiglane oleks kui kindlustusandja täidab oma kohustust vastavalt juhtunule st. süüdlase kindlustus hüvitab kannatanule põhjendatud kahjud (sh vajadusel kannatanu kindlustusandjale). Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Maire Lukk Kohtunik 4