← Eesti

2-05-1013/2

2-05-1013/277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2006.a. Tallinn, Kentmanni 13 Ts

§ 234kohaselt oli tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus.

XXX. hooldustööde lepingu punkt 4.4. ei välista lepingupoole õigusta kasutada

§ 234sätestatud õigust tasaarvestuse teostamiseks.

Tasaarvestuse teostamisega lõppes kostja nõue hageja vastu tasaarvestatud ulatuses ning seetõttu ei ole kostjal vajalik esitada vastuhagi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud XXX. lepingu (tlk. 225-228) kohaselt sõlmisid Statistikaamet ja AS rendilepingu, millega AS võttis rendile ruumid asukohaga XXX ja XXX üldises mahus 1578,7 m2, s.h. maksustatav pind 479,3 m

  1. Muudatuste protokolliga (tlk 229) leppisid Statistikaamet ja AS XXX kokku, et seoses AS reorganiseerimisega ja sellest tingitud ümbernimetamisega aktsiaseltsiks on XXX sõlmitud lepingus rentnikuks AS . XXX muudatuste protokolliga (tlk 97-100) leppisid Statistikaamet ja AS kokku rendilepingu muutmises mh. selle, et rentnik vabastab hoones XXX tema kasutuses olnud keldriruumid ja saab enda kasutusse Endla 15 keldriruumid üldpinnaga 221,85 m
  2. AS ja AS poolt sõlmiti XXX. kokkulepe lepingu ülevõtmiseks. XXX muudatuste protokolliga (tlk 100) leppisid Statistikaamet ja AS kokku, et seoses AS reorganiseerimisega ja sellest tingitud ümbernimetamisega aktsiaseltsiks on XXX sõlmitud rendilepingu järgi rentnikuks AS . XXX. lepingu lisaga, mis sõlmiti XXX (tlk 97-100) järgi leppisid pooled kokku, et rentnik vabastab hoones Lõkke 4 tema kasutuses olnud keldriruumid ja saab enda kasutusse keldriruumid üldpinnaga 221, 85 m
  3. Lepingu lisa p 4 järgi kohustus rentnik temale eraldatud ruumides 108,65 m2 –l teostama 5 remondi maksumusega 70 000 krooni ning selle eest ajavahemikul XXX.a.-XXX.a. renti tasuma ei pidanud. Lepingu muudatuse p. 6 järgi kohustus rentnik teostama 113,2 m2 ruumide paremustamise maksumusega 100 000 krooni. Lepingu lisa p. 9 kohaselt rendilepingu lõpetamisel enne XXX. kohustus rendileandja kompenseerima rentnikule punktis 6 toodud ruumide paremustamiseks kulutatud summa 100 000 krooni. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 15-23) kohaselt sõlmisid Statistikaamet ja AS XXX. hooldusja avariiremonttööde lepingu, mille kohaselt võttis AS hooldada ja majanduslikult teenindada hoone aadressil XXX. XXX. andis AS üle ja OÜ võttis vastu (tlk 249) kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Statistikaametiga XXX. sõlmitud lepingust. XXX.a. muudatuste protokolliga (tlk 253) leppisid Statistikaamet ja OÜ kokku, et seoses AS reorganiseerimisega on XXX. lepingu järgi hooldajaks OÜ . AS teatas XXX. kirjaga (tlk 27-30), et lõpetab OÜ-ga sõlmitud lepingu , kuna OÜ ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. Pooled vaidlevad selle üle kas XXX. (tlk 97-100) kokkuleppe p-st tulenev kohustus lõppes XXX. uue lepingu sõlmimisega. Asja materjalidest nähtub, et XXX. sõlmitud leping ei sisalda mitte ühtegi viidet XXX. sõlmitud lepingule ega selle lepingu lisadele. Poolte õiguseellased leppisid XXX. aasta lepingus kokku täies mahus uutes tingimustes nii ruumide rentimise kui ka hooldustööde teostamise osas. Samas kohustus XXX. lepingu p. 4.
  4. järgi haldaja hüvitama renditud ruumide parendamiseks tehtud kulutused, mis olid kooskõlastatud eelnevalt haldajaga, juhul kui leping lõpetatakse varem kui 3 aasta jooksul peale remonti. Kuivõrd pooled sõlmisid XXX. lepingu uute tingimustega sh. tulenes lepingu p-st 4.
  5. haldaja kohustus hüvitada teatud tingimustel hagejale renditud ruumide parendamiseks tehtud kulutused, siis leiab kohus, et XXX. sõlmitud lepinguga asendasid pooled kohustise mis tulenes XXX. kokkuleppe punktist
  6. Tsiviilkoodeksi § 238 lg 1 järgi lõpeb kohustis poolte kokkuleppega, eriti kokkuleppega ühe kohustise asendamise kohta teisega ühtede ja samade isikute vahel. Kuna ruumide parendamise eest hüvitamiskohustus säilis, muudeti vaid nõude eeldusi, siis on see kooskõlas ka tunnistaja Jaanus Madar ütlustega. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et XXX kokkuleppe p-st 9 tulenev kohustis on uue kokkuleppe sõlmimisega lõppenud, siis leiab kohus, et hageja 100 000 krooni nõue ruumide parendamise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna põhinõue 100 000 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka sellega seonduv viivisenõue. XXX sõlmitud lepingu p 2.1-2.1.
  7. sätestas hageja kohustused hoone aadressil XXX hooldamisel ja majanduslikul teenindamisel. Lepingu p. 4.
  8. järgi moodustab hooldus- ja avariiremonttööde maksumus kuus 135 000 krooni koos käibemaksuga, mis kuulub korrigeerimisele vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Asjas puudub vaidlus, et XXX. muudatuste protokolliga kohustus Statistikaamet tasuma hooldus- ja avariiremonttööde eest igakuiselt koos käibemaksuga 180 000 krooni. Hageja väljastas XXX.a. (tlk 141), XXX.a. (tlk 146) ja XXX.a. (tlk 48) kostjale arved. Puudub vaidlus selles, et kostja jättis tasumata XXX.a. arve osaliselt summas 71 354,90 krooni. Asja materjalidele lisatud tasaarveldusavalduse (tlk 45) kohaselt tasaarvestas kostja oma arvetest nr XXX,XXX,XXX ja XXX(tlk 41-44) tuleneva nõude summas 71 354,90 krooni hageja arvest nr XXX tuleva osalise nõudega summas 71 354,90 krooni.

§ 234

lg 1 järgi lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga, lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostjal oli hageja vastu tasaarvestusavalduses esitatud nõue summas 71 354,90 krooni, seega selles, kas kostja poolt XXX, XXX ja XXX rendi-ja 6 kommunaaltasude arved on õiges suuruses. Kostja arvetest nähtub, et kostja on renditasu aluseks võtnud ruumide pindala 383 m

  1. XXXsõlmitud hooldus-ja avariiremonttööde lepingu (tlk 15-23) p 3 ja selle alapunktide kohaselt anti kostjale kasutada tasuta abi-ja tehnilised ruumid, mis on vajalikud tehnosüsteemide hooldamiseks peahoones ja abihoonetes siseõuel, üldpinnaga 381,4 m2 ning abi-ja tööruumid üldpinnaga 59,2 m
  2. Renditasuga 1 kr/m2 anti kasutada ruumid majandusliku tegevuse arendamiseks üldpinnaga 382 m
  3. Ruumide spetsifikatsioon, millest nähtub, millised konkreetsed ruumid anti tasuta kasutusse ja millised 1 krooni/m2 renditasuga, tuleneb lepingu lisast nr 1 (tlk 19-21). Renditasuga 1 krooni m2 eest oli lepingu lisas positsiooni all 3.1.3 loetletud ruumid. Asja materjalidele lisatud XXX hooldus- ja remonttööde lepingu lisa nr 1 (tlk 53-54) kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et alates XXX moodustab positsiooni 3.1.
  4. all loetletud ruumide pindala 261,5 m
  5. Asja materjalidele lisatud XXX aktist nr XXX(tlk 287) nähtub, et hageja poolt on vabastatud XXX hooldus-ja avariiremonttööde lepingus toodud boks nr XXX-inventari nr. XXX Lepingu pooled leppisid nimetatud aktis kokku, et nimetatud ruum, pindalaga 19,8 m2 tuleb välja arvata renditavate pindade nimekirjast ning vabastada selles osas hageja rendi ja kommunaalmaksete tasumisest alates XXXKuna vastavalt XXXlepingu p-le XXX.1.XXX. ja lepingu lisadele kohustus hageja tasuma renti ainult nende ruumide eest, mis lepingu lisades märgiti positsiooni XXX.1.XXX. all, oli seega alates XXXkostjal õigus nõuda renti ruumide pindalaga 241,7 m2 eest. Rendisumma moodustas seega XXX XXX ja XXX eest igakuiselt koos käibemaksuga 285,21 krooni. Asja materjalidele lisatud XXX akti nr XXX (tlk 77) kohaselt andis hageja üle kostjale ruumi pindalaga 17,2m
  6. Nimetatud ruumi otstarve oli lepingu järgi positsiooni all XXX.1.XXX. Seega vähenes ruumide pindala, mille eest kostja sai renti nõuda 224,5 m2-le. Õige rendisuurus koos käibemaksuga moodustas XXXeest seega 264,91 krooni. XXXhooldus-ja avariiremonttööde lepingu p.2.2.5 järgi kohustus kostja jaotama tasumisele kuuluvate, hageja majanduskasutusse antud ruumide ekspluatatsiooniks vajalike kommunaalteenuste (küte, elekter, telefoniside, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu), valve ning hoolduse (koristamine, ehitusremontööd) osa ja esitama selle kohta hagejale igakuiselt arve. Arvestades asjaolu, et lepingu p XXX.
  7. eristas selgelt, millised ruumid antakse hagejale kasutamiseks selleks, et täita nõuetekohaselt lepingu p-s 2.
  8. võetud kohustusi ning millised ruumid antakse rendile hageja majandustegevuse arendamiseks, siis leiab kohus, et kooskõlas lepingu p-ga 2.2.
  9. oli kostja õigustatud esitama kommunaalkulude arveid ruumide eest, mis olid märgitud positsiooni XXX.1.XXX. all. Kuna lepingu p-st 2.2.
  10. tulenes hageja kohustus tasuda ka hoolduse eest, tuleb kulude kindlaksmääramisel arvesse võtta kõik kommunaalkulude arvestuse tabelis toodud kulud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et mõne osutatud hoolduskulu osas puudus hagejal tasumiskohustus. Asja materjalidele lisatud kommunaalkulude arvestuse tabelist (tlk XXX01-XXX02) nähtub, et kommunaalkulud jaotati pinnale 6 207,7 m
  11. Arvestades eeltoodut oli kostjal õigus arvestada 2002.a. XXX ja XXXkuu kommunaaltasusid 241,7 m2 eest, mis kogu pindala arvesse võttes moodustab XXX,89 %. Seega oli kostjal õigus nõuda XXX eest kommunaal-ja hoolduskulusid järgnevalt: küte 1592,25 krooni (XXX,89 % summast 40 9XXX2 krooni), vesi ja kanalisatsioon. 45XXX,42 krooni (XXX,89 % summast 11 656 krooni), valve 120,59 krooni (XXX,89 % summas XXX100 krooni), elekter 24XXX2,80 (XXX,8 % summast 625XXX9,7XXX krooni), OÜ hoolduse osa 1XXX79 krooni (XXX,89 % summast XXX5 450,84), heakord 275XXX,XXX2 krooni (XXX,89 % summast 70 779,659 tugiteenused 1 801,5XXX krooni (XXX,89 % summast 46 XXX11,88 krooni), tehnohooldus-2 84,99 krooni (XXX,89% summast 2185 krooni). XXXs oli kostjal õigus nõuda kommunaal- ja hoolduskulusid järgnevalt: küte 129XXX,64 krooni (XXX,89 % summast XXXXXX255,44), vesi ja kanalisatsioon 5XXX7,21 krooni (XXX,89 % summast 1XXX810,12) valve 120,59 (XXX,89 % summast XXX100 krooni), prügivedu 195,98 krooni (XXX,89 % summast 50XXX7,97), elekter 1674,59 krooni (XXX,89 % summast 4XXX048,51 krooni), tehnohooldus 1424,14 krooni (XXX,89% summast XXX6 610,17), heakord 2 729,59 krooni (XXX,89 % summast 70 169,49), tugiteenused 1780,17 krooni (XXX,89 % summast 45 762,71), porivaibad 124,48 krooni (XXX,89 % summast XXX200), elektritööd XXX9,2XXX krooni (XXX,89 % summast 1008,48), ventilatsioonitööd 97,27 krooni (XXX,89% summast 2500), tehnohooldus-2 97,27 krooni 7 (XXX,89% summast 2500), tehnohooldus-XXX 77,80 krooni (XXX,89% summast 2000). Märtsis, renditava pinna vähenemise tõttu, oli kostjal õigus nõuda kommunaal-ja hoolduskulusid järgmiselt: küte 1425,2XXX krooni (XXX,62 % summast XXX9XXX70,88 krooni), vesi ja kanalisatsioon 48XXX,12 krooni (XXX,62 % summast 1XXX XXX45,72), valve 112,22 krooni (XXX,62 % summast XXX100 krooni), prügivedu 90,29 krooni (XXX,62 % summast 2494,24 krooni), elekter 1676,89 krooni (XXX,62 % summast 46 XXX22,86 krooni), tehnohooldus 1XXX80,50 krooni (XXX,62 % summast XXX8 1XXX5,59), heakord 2540,14 krooni (XXX,62 % summast 70 169,48), tugiteenused 1 601,XXX9 krooni (XXX,62 % summast 44 2XXX7,XXX0 ), porivaibad 60,09 krooni (XXX,62% summast 1660), heakord-2 219,01 krooni (XXX,62% summast 6050,17), ventilatsioonitööd 90,50 krooni (XXX,62% summast 2500) tehnohooldus-2 90,50 krooni (XXX,62% summast 2500), tehnohooldus -XXX 72,40 krooni (XXX,62 % summast 2000). Eeltoodust tuleneb, et hageja kohustus rendi ja kommunaaltasude osas 2002.a. XXX, XXX ja XXX eest koos käibemaksuga moodustas kokku XXX7 004,60 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale tasunud 07.0XXX.2002.a. maksekorralduse nr XXX (tlk 156) 70XXX5,21 krooni, maksekorralduse nr XXX (tlk 155) järgi 285,21 krooni, maksekorralduse nr XXX (tlk 154) järgi 264,91 krooni ja 20.0XXX.2002.a. maksekorralduse nr 7XXX1 (tlk 15XXX) järgi 6750 krooni. Kokku seega 14 XXXXXX5,XXXXXX krooni. Seega moodustus hageja kohustus kostja ees tasumata kommunaalkulude eest summa XXX7 004,60 -14 XXXXXX5,XXXXXX=22 669,27 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et põhjendatud oli kostja tasaarvestus summas 22 669,27 krooni osas. Kuna kostja jättis tasumata hageja XXX XXX. arve summas 71 XXX54,90 krooni, siis moodustab kostja võlg hageja ees 71 XXX54,90 -22 669,27= 48 685,6XXX krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 17XXX järgi välja mõista.

XXXlepingu p. XXX5. sätestas, et kehtestatud tähtajaks arvete mittetasumise korral omab teine pool õigust arvestada viivist iga viivitatud kalendripäeva eest 0,15 % võlasummalt. Hageja nõuab viiviseid 66 58XXX,99 krooni. Asjas puudub vaidlus, et hageja poolt XXXXXX., XXXja 25.0XXX.2002.a. arved tasus kostja hilinemisega. Kuna hooldustööde eest tasumise kohustus oli igakuiselt üks summa s.o.180 000 krooni, siis leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt ei ole viivise arvestamine õigustatud poolte vahel olnud vaidluse tõttu summade suuruse osas ei ole põhjendatud. Kostja hageja poolt esile toodud viivituse perioodile ja viivise määrale vastu vaielnud ei ole, seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt (arvestades hageja arvestust tlk 219-220) hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla suuruses s.o. 48 685,6XXX krooni, kuna põhivõlga ületavat kahju hageja tõendanud ei ole.

§ 17

XXX lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks mh. vastavalt lepingu sätetele.

§ 191

lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud summa, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepingu p. 2.2.

  1. kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale hooldus- ja avariiremonttööde teostamiseks soetatud materjalide, tehniliste vahendite ja ostetud teenuste eest tehtud kulutused kostjaga kooskõlastatud summa ulatuses peale vastava arve saamist. Hageja on esitanud 2XXX. arved nr 2 (tlk 1XXX8), XXX (tlk 1XXX9), 4 (tlk 140) vastavalt summadega 2596 krooni AS poolt hooldustööde teostamise eest, 9XXX72,XXX0 krooni AS poolt hooldustööde eest ja summas XXX561, OÜ poolt hooldustööde teostamise eest. XXXXXX. esitas hageja kostjale arve nr 7 (tlk 142) summas 9227,40 krooni hooldustööde teostamiseks soetatud puhastusvahendite jms. eest. 2002.a. 28.XXXl on hageja esitanud arved nr 9 (tlk 14XXX), 10 (tlk 144), 11 (tlk 145) vastavalt AS arvele summas XXX264,50 krooni, AS arvele summas 2596 krooni, OÜ arvele summas XXX561 krooni. 12.0XXX.2002.a. esitas hageja kostjale arve (tlk 147) summas 9145 krooni vastavalt AS arvele majandus-ja puhastusvahendite eest. 27.0XXX.2002.a. esitas hageja kostjale arved nr 22 (tlk 149) Vastavalt OÜ arvele summas XXX561 krooni, nr 2XXX vastavalt AS 8 arvele summas 2596 krooni (tlk 150) ja arve nr XXX(tlk 151) XXXkuus soetatud puhastusvahendite jms. eest summas 8XXX17,40 krooni. 05.0XXX2002.a. esitas hageja kostjale arve nr XXX (tlk 152) XXXs soetatud puhastusvahendite jms. eest summas 12 275,05 krooni. Asja materjalidele lisatud Statistikaameti peadirektori RV 19.0XXX.2002.a. kirjast (tlk 1XXX7) nähtub, et Statistikaameti poolt tasuti OÜ arved alltöövõtu korras ostetud teenuste ja soetatud materjalide (elektri, santehniliste, ehitus, puhastusvahendid, tualettpaber jne,) eest eraldi iga kuu lisaks lepingu maksumusele (180 000 krooni).Tunnistaja JM`i ütlustest nähtub, et kui tema Statistikaametis töötas, siis kooskõlastas hageja arvetel toodud kulud temaga suuliselt. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et eelnimetatud kulude tegemiseks on kostja hagejale XXXkooskõlastuse andnud. Arvestades asjaolu, et XXXhooldus-ja avariiremonttööde lepingust ei tulene kohustus kostjal tasuda hageja alltöövõtu korras ostetud teenuste ja vahendite eest, ilma kulusid kostjaga kooskõlastamata, siis leiab kohus, et hageja poolt XXXs ja märtsis tehtud kostjaga kooskõlastamata kulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna lepingust tulenes kooskõlastamise kohustus, siis see asjaolu, et Statistikaameti poolt kooskõlastus alati anti ei võimalda kohtu arvates lepingut tõlgendada nii, et kostja poolt kooskõlastamist alati eeldatakse. Erinev on olukord siiski XXXXXXs tehtud kulutuste osas. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et Statistikaameti poolt hageja kulutused hüvitati, seda on kinnitanud ka tunnistaja JM. Asja materjalidest nähtub, et XXX0.XXXl XXXanti Statistikaameti poolt hoone haldamine ja majandamine üle AS-le tagasiulatuvalt seisuga XXXKuna eeltoodust tulenevalt ei olnudki kostjal võimalik hageja XXXs tehtud kulutustele kooskõlastust anda, aga poolte vahel puudub vaidlus selles, et Statistikaameti poolt kooskõlastus anti, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 2XXX. arve nr 2, XXX, 4 ja XXXXXX. arve nr 7 (tlk 1XXX8-142) järgsed summad kokku XXX756,
  2. Hageja nõuab eelnimetatud arvete tasumata jätmise eest ka viiviseid kokku summas 70 072,65 krooni. XXXhooldus ja avariiremonttööde lepingu p-st XXX
  3. tulenes poolte õigus nõuda viivist 0,15 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamiseni. Nii moodustab 2XXX. esitatud arvete tasumisega viivitatud päevade hulk 1155 päeva ja XXXXXX. esitatud arve tasumisega viivitatud päevade hulk 1145 krooni. Esitatud arvestuse kohaselt (tl 218) nõuab hageja viivist põhivõla suuruses. Kohus leiab, et põhivõla suuruses s.o. XXX756,70 krooni on hageja nõue

§ 191lg 1 järgi tõendatud ja põhjendatud.

Asja materjalidele lisatud 05.0XXX.XXXkirjaga teatas kostja (tlk 27-XXX0), et lõpetab hagejaga sõlmitud lepingu, kuna hageja on rikkunud lepingu punktides 2.1.1., 2.1.2., 2.1.5, 2.1.6. ja 2.1.7 sätestatud kohustusi. Kirjas viidatakse sellele, et elektripaigaldiste ülevaatusel on fikseeritud elektrisüsteemide hooldamatus, hinnanguliselt 5 aastat. Elektri mõõtmise seadmed on korrast ära, need on hooldamata ja plommimata. Hagejale osundati, et XXXhoov on täis mitmesugust sodi ja vanametalli ning keldriruumid, mida hageja kasutab on äärmiselt korrast ära. XXXsõlmitud hooldus ja avariiremonttööde lepingu p5.4 järgi oli kostjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada kui hageja ei täida või rikub lepinguga nõutud kohustusi, mis on fikseeritud aktiga. Asja materjalidele lisatud hageja 15.0XXX.XXXkirja (tlk 58-61) p.st 5 nähtub, et hageja tunnistab oma süüd lepingutingimuste mittetäieliku täitmise osas. Hageja on väljendanud, et on asunud kõrvaldama puuduseid sh. p-st XXX nähtub, et territooriumi korrastamisel on ära veetud 11 autokoormat suuremõõtmelist prügi ja jäätmete väljavedu jätkub, p-st 4 nähtub, et keldrikorrusel asuv ruum koristati ning ruumis asuvad hapniku- ja atsetüleeni balloonid viidi siseõuel asuvasse lukustatud metallkappi. Pooled on koostanud mitmeid akte (tlk 7XXX, 74, 75), millest samuti tuleneb, et hageja on puudused lepingu täitmisel omaks võtnud ja asunud puuduseid aktiivselt likvideerima. Seetõttu leiab kohus, et paljasõnaline on hageja väide, mille kohaselt lõpetas kostja temaga lepingu põhjendamatult. Hageja on tuginenud asjaolu, et seoses lepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on temal tekkinud kahju summas 101 655,95 krooni, mille hüvitamist nõuab kostjalt. Kuna kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja lõpetas lepingu põhjendamatult, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata, kuna tõendamata on üks kahju nõude elemente s.o. kostja tegevuse õigusvastasus. 9 Kuna hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja kahjunõudega seonduv viivise nõue. Kohus osutab ka asjaolule, et juhul, kui kahju nõue oleks olnud sisuliselt ka põhjendatud, tuleks hageja kahjunõue siiski jätta rahuldamata aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt 05.0XXX.XXXesitatud lepingu lõpetamise teate sai hageja kätte hiljemalt 15.0XXX.2002.a., kui ta vastas (tlk 58-61) kostja lepingu lõpetamise teatele. XXXmärtsis kehtinud TsÜS § 11XXX lg 1 kohaselt oli nõude aegumistähtajaks 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne XXXkehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud tähtaega alates XXXAlates XXXkehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatud aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kahju hüvitamise nõude kohtusse alles XXX Hageja kahju hüvitamise nõue aegus aga juba 2005.a. Kuna kostja on keeldunud lepingu lõpetamisest saadik selgesõnaliselt ruumide parendamise eest tasumast, siis leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja tuginemine aegumise peatumisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga XXX kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni XXX1.XXX kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud XXX1.0XXX.2005.a. maksekorralduse kohaselt riigilõivu 440 krooni. XXX maksekorralduse kohaselt riigilõivu 12 760 krooni ja XXX. maksekorralduse kohaselt riigilõivu 5000 krooni ja XXX maksekorralduse kohaselt riigilõivu XXX800 krooni. Arvestades hagi rahuldatud osa s.o. 146 884,66 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 9000 krooni. Hageja on oma esindajale tasunud esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi eest XXX7 465 krooni. Juhindudes kuni XXX1.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p st 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja esindaja poolt osutatud õigusabi kulude katteks 7 XXX44,2XXX krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.