TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-2221 Määruse kuupäev
- juuni 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Ragnar Kodari kaebus Eesti Vabariigi vastu seoses puuduliku hambaraviga Eesti vanglates tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2007 Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Ragnar Kodar, vastustajate - Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar, Tallinna Vangla esindaja Angela Heinsaar, Murru Vangla esindaja Sven Ranniste, järelevalvet teostava asutuse - Justiitsministeeriumi esindaja Margot Olesk.
- Lõpetada menetlus Tartu Vangla ja Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes seoses kaebusest loobumisega (HKMS § 24 lg 1 p 2).
- Lõpetada menetlus Murru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes riigivastutuse seaduse § 31 lg 2 alusel seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kaebuse esitaja taotlus 14.11.2006 saabus Tartu Halduskohtusse Ragnar Kodari kaebus kahju hüvitamise nõudes seoses puuduliku hambaraviga Eesti Vabariigi vanglates. Kaebuse kohaselt on Ragnar Kodar on viibinud vanglates järgnevalt : 1 november 1992- mai 1994 - Keskvanglas mai 1994-mai 1996 - Rummu Vanglas november 1997- veebruar 1998 - Keskvanglas veebruar 1998 – mai 1999 - Murru Vanglas märts 2000 – detsember 2000 - Keskvanglas detsember 2000- august 2001 - Murru Vanglas veebruar 2002 - september 2002 - Keskvanglas oktoober 2002 - september 2005 Tartu Vanglas jaanuar 2006 - mai 2006 Tartu Arestimajas juuni 2006- k.o.a. Tartu Vanglas Justiitsministeeriumilt saadud informatsiooni kohaselt on Rummu avavangla liidetud Murru Vanglaga ning õigusjärglaseks on Murru Vangla ning Keskvangla on liidetud Tallinna Vanglaga ning õigusjärglaseks Tallinna Vangla (tl 22). Esialgses kaebuses väidab kaebuse esitaja, et talle ei ole erinevates vanglates viibimise aja jooksul võimaldatud nõuetele vastavat hambaravi ning seoses sellega on ta kaotanud 2/3 hammastest. Kaebuse esitaja taotleb uute hammaste paigaldamist või paigaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist ja moraalse kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. Kokku hindab kaebaja kahjunõude suuruseks 500 000 krooni. Kohtuistungil loobus kaebuse esitaja Tartu Vangla ja Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest, kuid jäi Murru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude juurde (tl 91-92). Murru Vangla vastu esitatud kahjunõude suuruseks hindas kaebaja 500 000 krooni. Kaebaja väitel ei osutatud talle Murru Vanglas nõuetele vastavat hambaravi ning probleemid hammastega on tekkinud sellest. Murru Vanglas viibimise ajal tõmmati tal hambad välja, kuid hambajuured jäid sisse. Need tuli Tartu Vanglas uuesti välja tõmmata. Mitmed Murru Vanglas ravitud hambad tuli Tartu Vanglas uuesti ravida. Murru Vanglas ebakvaliteetse hambaraviga tekitatud kahjust sai ta teada alles Tartu Vanglas. Murru Vangla vastuväited Murru Vangla oli seisukohal, et menetlus Murru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb lõpetada, kuna seaduses sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks on möödunud. Kaebuse esitaja viibis Murru Vanglas perioodidel 05.02.1998 kuni 10.05.1999; 15.06.2001 kuni 01.08.2001 ja Rummu Vanglas perioodil 02.06.1994 kuni 14.05.
- Kaebusest nähtub, et kaebuse esitajal pidid olema pretensioonid hambaravi suhtes oluliselt varem, kui ta
- novembril 2006.a. Tartu Halduskohtule kaebuse esitas. Kaebaja väitel on ta saanud kahju sellega, et pidi taluma piinu ja valu, väidetavalt valutasid tema hambad kogu aeg. Samas on kaebaja vanglates viibimise vahelistel perioodidel viibinud ka korduvalt vabaduses. Lakkamatu hambavalu korral oli võimalus pöörduda vanglast vabanemise korral koheselt hambaarsti vastuvõtule. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta seda tegi. Ka kaebuse esitamine halduskohtule alles
- novembril 2006.a. kinnitab, et 2 tegelikkuses ei ole kaebuse esitaja olulist ega hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju saanud. Kohtu seisukoht Kaebuse esitaja on oma nõudeid ja selgitusi seoses puuduliku hambaraviga Eesti Vabariigi vanglates korduvalt muutnud ja täpsustanud.
- mail 2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas kaebaja oma lõpliku seisukoha. Kaebuse esitaja loobus kahju hüvitamise nõudest Tartu Vangla vastu ja Tallinna Vangla vastu (Tallinna Vangla on ka Keskvangla õigusjärglane). Halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus võtab kaebusest osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse Tartu Vangla ja Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja väitel on mittevaraline kahju, mille rahaliseks väärtuseks hindab kaebaja 500 000 krooni, tekitatud talle ebakvaliteetse hambaravi tõttu Murru Vanglas. Asja materjalidest nähtub, et Ragnar Kodar viibis Murru Vanglas perioodidel 05.02.1998 kuni 10.05.1999 ning 15.06.2001 kuni 01.08.2001 ja Rummu Vanglas perioodil 02.06.1994 kuni 14.05.1996). Hambaravi on ta Murru Vanglas viibides saanud jaanuarist kuni maini 1999.a. (tl 86). Seega on väidetav kahju tekitatud 1999.aastal, st enne riigivastutuse seaduse jõustumist 01.01.
- Vastavalt riigivastuse seaduse (RVS) § 31 lg-le 2 enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist. Lähtudes RVS § 31 lg-st 2 tulnuks kahjunõue Murru Vangla vastu esitada seega hiljemalt 01.01.
- Kaebaja pöördus halduskohtusse aga alles
- novembril 2006.a. Kaebaja vabanes Murru Vanglast 10.05.1999 tingimisi enne tähtaega ning 01.08.2001 pärast karistuse ärakandmist. Kaebaja viibis Murru Vanglast vabanemisel vabaduses esimest korda ligemale 9 kuud ning teistkordsel vabanemisel ligemale 6 kuud. Juhul, kui pidev hambavalu tekitas talle talumatuid piinu, oli kaebajal võimalus vabaduses viibides pöörduda koheselt (esmaabi korras) hambaarsti poole. Seal selgunuks ka pideva hambavalu põhjused. Vabaduses viibides kaebaja seda võimalust ei kasutanud. 3 Väidetavalt sai kaebaja Murru Vangla hambaravi halvast kvaliteedist teada alles siis, kui pöördus Tartu Vangla hambaarsti poole. Kaebuse esitaja on andnud oma hammaste seisukorra ja ravi kohta vastuolulisi ja tõele mittevastavaid selgitusi. Kaebaja väidab, et Murru Vanglas on välja tõmmatud 5-6 hammast, Rummu Vanglas 1, Tartu Vanglas 2-3 (tl 2-3). Hamba juured jäeti sisse ja need hakkasid mädanema ja valutama. Tartu Vangla vastusest kaebusele ning hambaravi kaardist nähtub, et kaebajal on kokku puudu 5 hammast, nendest 1 on välja tõmmatud Tartu Vanglas. Kaebaja väitel olid kahe Murru Vanglas eemaldatud hamba juured sisse jäetud. Tartu Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas on välja tõmmatud ainult ühe (
- hamba) juured, mis olid sedastatavad ainult röntgenoloogiliselt. Kui Tartu Vanglas ka tuli uuesti ravida neid hambaid, mis olid Murru Vanglas või mõnes teises vanglas juba kord ravitud, ei anna see alust väita, et hambad olid ravitud valesti või ebakvaliteetselt. On loomulik, et kord ravitud hammastega võivad aastate möödudes tekkida uued probleemid. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide selle kohta nagu saanuks ta Murru Vangla hambaravi halvast kvaliteedist ja seoses sellega kahju tekkimisest teada alles Tartu Vanglas viibides on tõendamata ja põhineb üksnes kaebaja subjektiivsel hinnangul. Lähtudes RVS § 31 lg-st 2 lõpetab kohus menetluse Ragnar Kodari poolt Murru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Mai Saunanen kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.