← Eesti

2-06-21164/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-21164 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS ISS Eesti hagi O K vastu 450,15 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: Hageja esindaja: Kostja: Resolutsioon AS ISS Eesti (RK XXX, asukoht: Sompa 33, 41533 Jõhvi) Roman Golovenko (volikirja alusel) O K (IK XXX; elukoht: XXX) AS ISS Eesti hagi rahuldada. Välja mõista kostja O K’lt hageja AS ISS Eesti kasuks võlg summas 450,15 (nelisada viiskümmend) krooni 15 senti. Menetluskulud Menetluses kantud poolte menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
  2. Hageja esitas
  3. augustil 2006.a. kohtule hagiavalduse kostja vastu võla 450,15 krooni nõudes. Hageja teostas korteriomanike aadressil XXX avalduse alusel kütteautomaatiku paigaldamist. Kostja on korteri asukohaga XXX, omanik. Hageja esitas 25.03.2004.a kostjale kütteautomaatika paigaldamise eest arve nr 52202 summas 450,15 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 30.04.2004.a. Kostja on jätnud esitatud arve tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 450,15 krooni; riigilõivu summas 250 krooni, õigusabikulud 500.- krooni ning kinnistusosakonna tõendi eest 30 krooni(tl 4-23). II Kostja vastus
  4. Kostja oma 08.01.2007.a. kirjalikus vastuses (tl 30,31) hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses, et tema ei teadnud teostatud töödest ning andnud nõusolekut nende läbiviimiseks ning tööde teostamise ajal ei olnud tema korteri omanik. III Hageja seisukoht kostja vastusele
  5. Hageja leiab, et kostja oli kütteautomaatika paigaldamise ajal korteri omanik, kuna leping on sõlmitud alles 07.02.2005.a. Otsus kütteautomaatika paigaldamise kohta oli vastu võetud elamu XXX korteriomanike häälteenamusega (tl 34-35). IV Kirjalik menetlus
  6. Kohus saatis menetlusosalistele 25.05.2007.a. teate, et lahendab asja kirjalikus menetluses, andis avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja kuni
  7. juunini 2007.a. ja määras kohtuotsuse avalikult teatamise tähtajaks 13.06.2007.a. kl.15.
  8. Menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud. V Kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele. TsMS § 403 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
  10. Kostjale kuulus kuni 28.02.2005 korter asukohaga Kaare XXX linn(tl 12). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub korteriomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg 1 nimetatud suuruses. Elumajale XXX paigaldati kütteautomaatika seadmed korteriomanike esitatud avalduse alusel (tl 13), mille teostamise kohta on esitatud kohtule tehtud tööde aktid (tl 16,17). Hageja on kostjale esitanud arve nr 52202 summale 450,15 (tl 18).
  11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
  12. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, et tema ei teadnud tööde teostamisest, pole tõendatud ja asjakohased. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kaasomanikuna on kostja kohustatud tasuma võrdelises osas elamu halduskulude eest. 2
  13. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KOS § 13 lg 1 ja VÕS § 1028 ja § 1032 alusel. VI Menetluskulud
  14. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist.
  15. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest tasutud 30 krooni ning õigusabikulu 500 krooni. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.