← Eesti

2-06-14142/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14142 Tsiviilasi Osaühingu hagi Osaühingu vastu lepingu tunnustamiseks ja 7 592 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige VT Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat JT Kostja Osaühing Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige IT Kostja lepinguline esindaja advokaat MT esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  3. aprill
  4. a RESOLUTSIOON
  5. Jätta Osaühingu hagi Osaühingu vastu lepingu tunnustamiseks ja 7 592 000 krooni saamiseks läbi vaatamata.
  6. Menetluskulud jätta Osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: Osaühing esitas 05.06.2006 hagi Osaühingu vastu kohustuse täitmiseks. Tsiviilasjas toimus 02.04.2007 kell 09:30 kohtuistung. Hageja seaduslik esindaja ning hageja lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat JT esitas 29.03.2007 taotluse 02.04.2007 istungi edasilükkamiseks seoses planeerimatu lähetusega Brüsselisse . Hageja seaduslik esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist, kuna hageja seaduslikul esindajal ei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel muuhulgas jätta hagi läbi vaatamata. Kohus soostub kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja lähetus ei ole mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks ning hageja ei ole seda põhistanud. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS §-ga 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega tuleb tsiviilasi võimalikult kiiresti läbi vaadata. Kohus kooskõlastas 10.01.2007 istungil menetlusosalistega istungi ajaks 02.04.2007 kell 9:
  7. Poolte esindajaid on teavitatud istungile mitteilmumise tagajärgedest. Hageja seaduslik esindaja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Kohus jätab TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt hagi läbi vaatamata. Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Viivi Villemson Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.