lg 2 p 2 kuna pankrotiavalduse aluseks on ajavahemik 11.05.2006 kuni 20.07.2006 s.t. 2 kuud ja 9 päeva. Ajutise pankrotihalduri arvamus Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et VP omab pankades järgnevaid arvelduskontosid: AS-is Hansapank arvelduskonto nr.XXX, mille saldo seisuga 28.12.2006 oli 91.51 krooni ja AS-is SEB Eesti Ühispank konto nr. XXX, mille saldo seisuga 28.12.2006.a. oli 0.00 kr. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel VP´i nimele kinnistuid registreeritud ei ole. VP omas korterit asukohaga XXX, mille ta on kinkinud IG (omandi ümbermuutmise avaldus on saabunud Kinnistusametisse 04.02.2004 ja omandus on IG vormistatud 05.04.2004.a.). Alates 19.08.2005.a. on korteri omanikuks AP. Kuna V.P pankrotimenetlus algas 22.12.2006, siis on korteri omandus üle läinud rohkem kui 2 aastat enne pankrotimenetluse algust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuosakonna elektroonilises andmebaasis VP´i nimele vallasvarast ehitiste omanikuks registreeritud ei ole. Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskuse vastusest järelepärimisele selgus, et VP´i nimele on registreeritud sõiduk: XXX (reg.märk XXX, ehitusaasta 1983). Võlgniku suuliste seletuste kohaselt on sõiduk aastatid tagasi müüdud autode romulasse varuosadeks, kuid jäänud ARK-is 2 arvelt maha võtmata. Muud vara VPil tema suuliste seletuste kohaselt ei ole. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad VP´i ajutisele haldurile teadaolevad varad kokku 91,51 krooni. Järelepärimise tulemusena Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusesse selgus, et VP´il riiklike maksude võlgnevust ei ole. Võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale pankrotiavalduse alusel moodustab 460 000 krooni. Võlgniku poolt haldurile üle antud võlgade nimekirjast nähtub, et tal on veel järgmised võlausaldajad: IB – võlgnevus summas 773 000 krooni; SL – võlgnevus summas 350 000 krooni; VN – võlgnevus summas 300 000 krooni. Võlgnevus AS on 168 krooni, mis on jooksev võlgnevus. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad VP´i ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 1 883 168 krooni. VP eitas pankrotihaldurile OÜ Teatise 17.jaanuarist 2007, millest nähtub, et V.P on sõlmitud OÜ-ga 01.04.2001.a. tööleping määramata ajaks ja V.P viimase 6 kuu igakuine töötasu on 8000 krooni. VP on enne pankrotimenetluse algust olnud abielus LZ´ga (sünd.XXX). Abielu lahutati . Seisuga 18.01.2007.a. on VP´il vara haldurile teadolevalt 91,51 krooni, samas kohustusi 1 883 168 krooni ulatuses. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast olen seisukohal, et VP on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur suutmatust tasuda võetud laene. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Võlgnik esitab taotluse mitte kohaldada ärikeeldu. Võlgniku ainus sissetulek on töötasu OÜ-st. Võlausaldaja ja ajutine haldur toetavad võlgniku taotlust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VP’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus LM.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 91.51 krooni. Võlgnikul on kohustusi 1 883 168 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise 3 isiku likvideerija ega prokurist. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus on ärikeelu mittekohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgniku ainus sissetulek on töötasu OÜ-s. Kohus leiab, et ärikeelu mittekohaldamine on kooskõlas võlausaldajate huvidega. Ajutine pankrotihaldur LMon esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 9 750 krooni ja kulutuste katteks 2 250 k rooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 9 750 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 2250 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.