Obsah (6)

§ 164§ 168§ 663§ 102§ 162§ 174

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-38511 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi M.Ü hag

) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Menetluskulud jättis kohus

§ 164lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Määruskaebuse taotlus ning menetluse edasine käik 3. M.Ü esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha selles osas uue määruse ja jätta menetluskulud kostja kanda. Määruse põhjenduse kohaselt ei olnud vastuhagi puhul tegemist hagilise abieluasja ega põlvnemisasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine

§ 164

lg 1 alusel.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. A.Ü loobus vastuhagist küll menetluse algstaadiumis, kuid hageja oli juba kandnud täiendavaid õigusabikulusid vastuse koostamise eest. Hageja esitas kohtuistungil koheselt ka

§ 168lg-le 4 tugineva taotluse vastavate kulude hüvitamise kohta.

Asjaolu, et hageja ei osanud täpsustada menetluskulude summat, ei olnud kohtmääruse seisukohalt oluline, sest vastavalt

§-le 174 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi menetluses.

1. 01.06.2007 määrusega võttis kohus määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt arvamust. Kostja vastuse kohaselt ei ole maakohtu kaevatava määruse muutmiseks alust ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Elatise suuruse muutmiseks esitas nõude hageja, millele vastukaaluks esitas kostja vastuhagi, mis tulenes otseselt lapse huvidest. A.Ü loobus vastuhagist hea tahte avaldusena.
2. 11.06.2007 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi elatise nõue ei ole hagiline abieluasi (

§ 102

tähenduses), mille puhul kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (§ 164 lg 1), nagu kohus on määruses märkinud, on sellele vaatamata määruse lõppjäreldus õige. Ülalpidamisasjas kui hagilises perekonnaasjas ei ole kohus menetluskulude jaotamisel seotud üldiste põhimõtetega (näiteks võimaldab

§ 164lg 3 jaotada menetluskulusid sõltumata vaidluse lahendamise tulemustest).

7. Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib

§ 162

lg 1, millest tuleneb põhimõte, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud reeglina välja hagejalt. Antud juhul ei oleks aga otstarbekas ega õiglane mõista kostjalt vastuhagist loobumisel välja hageja menetluskulud. Nii hageja üheks nõudeks kui kostja vastuhagi esemeks oli varem väljamõistetud elatise suuruse ümbervaatamine, mistõttu oleks vaidluse olemusega vastuolus menetluskulude kostja kanda jätmine. Maakohus ei tuginenud määruse põhjendustes asjaolule, et hageja ei esitanud täpset kulude suurust, nagu väidab apellant. Kuigi kohus võib

§ 174

lg 4 kohaselt menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse, ei annaks vastava nimekirja ja tõendite esitamata jätmine alust jätta taotlust rahuldamata. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 2