lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib 3 kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja nõude aluseks on müügileping nr XXX, mille alusel müüs AS võlgnikule puitmaterjali. Müüdud kaupade kohta väljastas AS võlgnikule perioodil 17.04.
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustused ületavad võlgniku käibevara ca 1,5 miljoni krooniga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur K. M on esitanud tasunõude kokku summas 18 000 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 426.22 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
MS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.