← Eesti

2-04-1438/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1438 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2006.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi JV pankrotihaldu

§ 193

lg.1 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses pärast seaduse jõustumist tehtavate pankrotimenetluse toimingute suhtes alates 01.01.2004.a. kehtiva

sätteid. Tagasivõitmise hagi esitamine on pankrotimenetluse toiming. Seega kuuluvad käesolevas vaidluses kohaldamisele alates 01.01.2004.a. kehtiva

sätted.

§ 109

lg.1 sätete kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamise ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 112

lg.1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotmenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. JV pankrotimenetlus algatati Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2001.a. määrusega. 20.10.1999.a. sõlmisid JV ja TV abieluvaralepingu, seega ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Käesolevas vaidluses on oluline, kas vaidlusalune kinnistu oli oluline osa võlgniku varast. 25.oktoobri 2001.a.pankrotiotsuse kohaselt kuulus võlgnikule lahusvarana 500 000 väärtuses AS aktsiaid, mööblit ning ühisvarana kinnistu suurusega 8903 m2, mille väärtuseks on märgitud 1-1,5 miljonit krooni ja mis asus XXX. Abieluvaralepingust nähtuvalt on pooled vaidlusaluse kinnistu väärtuseks 1999.a. märkinud 20 000 krooni. Kohus leiab, et hagejale kuulunud muu vara, sh ühisvara väärtus ületas oluliselt abieluvaralepinguga üle antud vara väärtuse. Seega ei olnud vaidlusalune kinnistu oluline osa võlgniku varast. Kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist abieluvaralepingu sõlmimisega võlausaldajatele kahju tekitamine.

§ 112

p.2 tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgniku abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise ajal või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. 25.10.2001.a.pankrotiotsusega on tõendatud asjaolu, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli JV poolt AS-lt Tallinna Pank 1996.a. laenatud 1 000 000 krooni, mida laenusaaja kasutas AS-i laenuvõlgnevuse kustutamiseks. Äriühingu ebaõnnestumise tõttu ei suutnud võlgnik AS-le Eesti Ühispank oma laenu tähtaegselt tasuda. Muid maksejõuetuse tekkimise põhjuseid kohtuotsuses toodud ei ole. Seega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks abieluvaralepingu sõlmimise momendil ega abieluvaralepingu sõlmimise tõttu. Vaidlusalune kinnistu ei taganud laenu, mis põhjustas JV maksejõuetuse. Seega ei kuulu

§ 112p.2 kohaldamisele.

JV pankrot on kuulutatud välja võlausaldaja Eesti Ühispank nõude alusel, mille suuruseks on 1 013 602 krooni. Täpsustava hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud oma lahusvara arvelt AS-le Eesti Ühispank 2 143 637 krooni. Seega on kostja tasunud võlausaldajale kahekordselt pankrotimenetluse aluseks oleva võlasumma. Kohus asub seisukohale, et puudub seaduslik alus abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja hüvitise summas 374 681,50 krooni pankrotivarasse väljamõistmiseks. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.