Tallinna Valitsuse kaudu) vastu üürniku eesõiguse vaidlustamiseks ja eluruumist välja tõstmiseks ning kohustamaks anda üürnikule samaväärne eluase. 21.02.2007 esitasid hagejad kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et Tallinna Linnavalitsuse 16.02.2005 korraldusega andis Tallinna linn MM, 2 VM ja MM kasutusse eluruumi asukohaga XXX, misjärel nad vabastasid vaidlusaluse eluruumi vabatahtlikult. Hagejad on teadlikud hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Samuti palusid hagejad mõista kostjatelt välja menetluskulud kokku summas 11 920.00 krooni, s h riigilõiv summas 120.00 krooni ja õigusabikulud summas 11 800.00 krooni. MM, VM ja MM on seisukohal, et hagejad esitasid kohtusse hagi pahatahtlikult, mistõttu ei ole alust nõuda kostjatelt menetluskulude kandmist. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) antud taotluse osas kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjatelt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 62 lg 2 alusel võrdsetes osades välja mõistmisele hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 120.00 krooni ja tasu õigusabi eest 11 800.00 krooni, kokku 11 920.00 krooni. Kohus on seisukohal, et puuduvad seaduslikud alused ja tõendid tõendamaks, et hagejad esitasid hagi kohtusse pahatahtlikult. Imbi Sidok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.