) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. VÕS RAkS § 9 lg 2 järgi siis kui TsÜS-i või VÕS järgi on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.02 kehtinud seaduse kohaselt, siis arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.01.02. Varasema TsÜS § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat ning alates 01.07.02 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tulenev aegumise tähtaeg 3 aastat. Seega kohaldub vaidluses VÕS RakS § 9 lg 2, mille kohaselt tuleb 3aastalist aegumist kohaldada alates 01.07.02 ning kuivõrd hagi esitati kohtule 29.06.2005, siis on see esitatud 3-aastase aegumise tähtaja jooksul ning hagi ei ole aegunud. 2 TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole selles, AS on AS õigusjärglane. Kehtiva VÕS 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
lg 1 järgi on õude loovutamine lubatud, kui see ei ole vastuoles seaduse või lepinguga ja lg 3 järgi lähevad nõude omandajale üle kohustise täitmise tagavad õigused. Kohtule esitatud AS 20.04.2005 kirja kohaselt loovutas ta nõude kostja vastu summas 3607,50 krooni OÜ-le Kostja poolt kohtule esitatud AS 06.10.1999 kirja kohaselt loovutab AS nõude summas 3607,50 krooni kostja vastu AS-le . Kostja poolt kohtule esitatud nõudekirjast 19.10.99 nähtub, et viimase kreeditor AS on volitanud AS-i sisse nõudma kostja võlga. Hinnates eelmärgitud tõendeid omavahel, nähtub, et AS on käitunud AS esindajana, mitte aga nõude omandajana ning ta on volitatud sisse nõudma kostja võlga. Kirjas 06.10.1999 AS kavatseb alles nõuet loovutada, kuid kirjas 20.04.05 märgib AS otseselt, et nõue kostja vastu on loovutatud 20.04.05 vastavalt VÕS § 164 OÜ-le . Seega oli 06.10.99 AS–l alles kavatsus tulevikus nõuet loovutamata hakata, mis aga realiseerus 20.04.
lg 2 järgi peavad lepingu pooled täitma oma kohustused kõige otstarbekamal viisil ja osutama teisele poolele kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. Märgitu teenib eelkõige erasuhte selguse ja pooltevahelise usalduse tagamise eesmärki, et mõlemad lepingupooled oleksid teadlikud teineteise ees olevatest kohustustest, et need saaksid täidetud ja üksteise ees võlgu ei jäädaks lepingu lõppedes. Kostjal oli sideteenuse osutajaga lepinguline suhe, milles rahalist õigust ja kohustust väljendas eelkõige teenuse osutaja poolt esitatav arve. Seega sai kostja uskuda lepingu lõppedes, et temale teenuse osutaja poolt esitatud lõpparve kajastabki tema võlga teenuse osutaja ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et siis kui leping kostjaga lõpetati, sai võlausaldaja parimail viisil kostjat informeerida tema võlast, milleks oligi arvel nr XXXnäidatud võlg telefoni eest ja kuumaksete eest kokku 2599,99 krooni ning et tal ei ole võlga sideteenuste eest. Nimetatud kaalutlustele ei pea kohus põhjendatuks välja mõista hageja poolt hagetavat 1007,55 krooni (3607,50-2599,99) täies ulatuses vaid ulatuses, milles kostja ka saadud sideteenused omaks võttis vastavalt 407,80 krooni. Et märgitu oleks kostja poolt tasutud, on kostja poolt tõendamata. 4 Seega tuleb kostjalt kokku põhivõlga välja mõista kohtu poolt varem viidatud 2599,99 krooni ja 407,80 krooni, kokku 3007,79 krooni. Kostja ei ole viivise arvestust sisuliselt vaidlustanud.
lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.4 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja nõuab viivist 0,15% päevas arvates lõpparve tasumiseks ettenähtud kuupäevast, milleks oli vastavalt 19.10.99. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised võlguolevalt summalt 3007,79 krooni perioodi eest 19.10.1999-17.06.05 (2067 päeva) põhivõla ulatuses 3007,79 krooni /2067*3007,79*0,15%=9325,37/. Kokku tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivised kokku 6015,58 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv vastavalt hagi rahuldatud osale (6015,58 on 7215,00-st on 83,4%) 583,80 krooni TsMS § 61 lg 1, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Eeltoodu aluselt tuleb hagejale kostjalt välja mõista hageja õigusabitasu 300,80 (5% 6015,58-st) krooni. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.