lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 16.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr XXX koos XXX-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustega ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lisaks täpsustas hageja oma esitatud nõuet, vähendades seda 359.92 krooni võrra. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtumääruse ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 23.04.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 19.10.2000.a. sõlmitud tähtajaline XXXLeping nr XXX(tähtajaga 18 kuud), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 19.10.2000.a. Ettemaksu arve nr XXX (XXX) alusel on kostja tasunud AS-ile 1143 krooni, mille moodustasid Liitumistasu (SIM kaart) summas 99.00 krooni, Kuumaks XXX summas 45 krooni ja 999.00 mobiiltelefoni XXX maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 09.05.2002.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 03.06.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 09.07.2002.a. esitatud lõpparve nr 6031848, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 265.97 krooni ja kõneteenused summas 619.94 krooni. Nimetatud lõpparvet ei ole hageja kohtule esitanud ega ole ka tõendanud, et 09.07.2002.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud. Kohus jätab tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 09.07.2002.a. esitatud lõpparvega nr XXX. 2
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 105.00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.