← Eesti

2-05-8028/1

Obsah (5)§ 404§ 230§ 5§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-8028 (endine nr 2/228-17558/

§ 404

lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtu ettepaneku ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 21.04.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 24.09.2000.a. sõlmitud tähtajalisest Leping nr XXX(tähtajaga 18 kuud), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 24.09.2000.a. Ettemaksu arve nr XXX alusel on kostja tasunud AS-ile 643.00 krooni, millest 99.00 krooni moodustas Liitumistasu (SIM kaart), 45.00 krooni Kuumaks XXX ja 499.00 krooni mobiiltelefoni XXX maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 24.06.2001.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 19.07.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 19.07.2001.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 656.02 krooni, kõneteenused summas 60.00 krooni ja leppetrahv 500.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 716.02 krooni. Hagiavaldusele lisatud lepingu lahutamatuks osaks olevad Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt kogu võlgnevuse, s h viivise ja leppetrahvi nõue põhineb, 2

(3)kehtestati alates märtsist 2001.a., samas kui leping kostjaga sõlmiti 24.09.2000.a. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus alates märtsist 2001.a. kehtestatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kuna kohtule esitatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused jättis kohus tähelepanuta, on ka leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 66.59 krooni ulatuses (3 % x 716.02 krooni x 3,10 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 782.61 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 60

lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 100.00 krooni.

§ 61lg 1 alusel õigusabikulude katteks kohus 50.00 krooni, seega kokku 150 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.