3 kohaselt vaieldamatu tõend. Koheselt pärast liiklusõnnetuse toimumist koostatud liiklusõnnetuse protokollis oleva liiköusõnnetuse skeemi ja liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse P.T , kelle seletuse kohaselt sadas tihedat lund, tee oli libe, tema juhitud sõiduki kiirus oli 50-60 km/tunnis, nähtavus oli 80-90 m. Vastutulevale sõidukile otsasõidu vältimiseks pööras ta rooli paremale ja järsku nägi enda ees puud ja seisvat autot. P.Z ’i seletuse kohaselt peatas tema sõiduauto teepeenral ja nägi, kuidas Jõhvi poolt lähenes mööda teeserva sõiduauto, riivates tema sõiduki vasakut esitiiba, ja sõitis kraavi. Kostja leiab, et hagi pole esitatud õige kostja vastu. Hagi tuleks esitada P.T ’e vastu, kes liiklusõnnetuse põhjustas. LKindlS § 4 lg. 2 p. 4 kohaselt on liikluskahjuga tegemist, kui sõiduki omanikul või seda juhtinud isikul on tekkinud tsiviilvastutus. Isiku tsiviilvastutuse teke eeldab selle isiku tegevuses süü olemasolu. Seega tekib kostjal liiklusõnnetuse tagajärgede hüvitamise kohustus hageja ees ainult siis, kui liiklusõnnetuse põhjustas P.Z . Kostja taotluse rahuldamiseks on kolmandate isikutena kaasatud P.T ja P.Z . II. Asja kohtulik menetlus ja poolte kokkulepe. kokkulepe. 2 Tsiviilasi edastati Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 12.03.2007.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse, määras eelistungi toimumise aja ning kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et asi ära arutada. 24.04.2007.a. toimunud eelistungil eelmenetlus lõpetati ja kohtuistungi toimumise ajaks määrati 26.06.2007.a. 11.06.2007.a. esitasid pooled kohtule poolte allkirjastatud kirjaliku kokkuleppe järgmises sõnastuses: „Narva
2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga.
1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, välja arvatud p. 6, ega riku avalikku huvi ning on ka täidetav. Hagi on menetluses alates 01.03.2001.a. Kuna 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja 3 nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, siis jääb kokkuleppe p. 6 kinnitamata ja pool riigilõivust tagastamata, sest kehtinud
ei sätestanud kokkuleppe sõlmimisel võimalust riigilõivu osaliselt või ka tervikuna tagastamiseks. Kehtiva
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus
§-de 206 lg. 2, 430-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 19. juulil 2007.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.