Obsah (5)

§ 4§ 56§ 40§ 38§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-341 Otsuse kuupäev 12. juuni 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Kose Autokool FIE Vladimir Makejevi kaebus Har

) ning liiklusseaduses (LS) sätestatud nõudeid, vaidlustatud akti andmisel on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid ning käskkiri rikub kaebuse esitaja õigust ettevõtlusvabadusele. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, millistest kaalutulustest lähtuvalt on ARK esitanud ettepaneku kaebuse esitajale antud koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei selgu käskkirjast, milliste dokumentaalselt tõendatud rikkumiste tõttu pidas ARK koolitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemist ning haridus- ja teadusminister käskkirja andmist põhjendatuks ning sobivaks vahendiks. Kaebuse esitajal on võimalik tema poolt valitud ettevõtlusliigiga ehk mootorsõidukijuhi koolitusega tegeleda üksnes vajaliku loa olemasolu korral, mistõttu koolitusloa kehtetuks tunnistamine piirab oluliselt kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust, võttes temalt võimaluse tegutseda vabalt valitud tegevusalal. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (

) § 3 lg-le 1 võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Koolitusloa kehtetuks tunnistamist reguleerib LS alusel välja antud haridusministri

1. mai
2. a. määrus nr 18 „Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord" (edaspidi Kord). Korra § 4 lg 1 kohaselt tunnistab haridus- ja teadusminister koolitusloa kehtetuks, kui ilmnevad «Liiklusseaduse» paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatud koolitusloa kehtetuks tunnistamist nõudvad asjaolud. Korra § 4 lg 2 järgi annab haridus- ja teadusministeerium enne koolitusloa kehtetuks tunnistamist mootorsõidukijuhi koolitajale võimaluse esitada kehtetuks tunnistamise kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebajat ei kaasatud haldusakti andmise menetlusse, vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et haldusakti andmisel oleks kaalutud põhjendatud huve. Kaebuse esitaja leidis, et käskkiri on antud üksnes ARK-i ühepoolse motiveerimata ettepaneku ning alusetute süüdistuste alusel, mis põhinevad üksnes 18.10.2006.a koostatud kontrollaktil. Kaebuse esitaja tegevust on ARK Harju büroo poolt pärast 18.10.2006.a korduvalt kontrollitud (ARK Harju büroo 28.10.2006.a kontrollakt 12-12/06/475; ARK Harju büroo 28.10.2006.a kontrollakt 12-12/06/476 ning ARK Harju büroo 19.01.2007.a kontrollakt 12-12/07/24). Arvestades asjaolu, et hilisematest kontrollaktidest ei nähtu 18.10.2006.a kontrollaktis märgitud puudusi, saab järeldada, et isegi kui 18.10.2006.a. esinesid kaebuse esitaja tegevuses puudused, siis olid need järgmiste kontrollide ajaks kõrvaldatud. Vastupidised tõendid puuduvad. ARK kontrollaktil ei ole suurem või olulisem õigusjõud, kui ARK Harju büroo kontrollaktil, mistõttu pole põhjendatud käskkirja andmine üksnes ARK 18.10.2006.a kontrollakti alusel. Kaebuse esitaja esitas kontrollaktile vaide, kuna kontrollakt oli täielikult motiveerimata, ei vastanud elementaarsetele vorminõuetele ning sisaldas otseseid valeväiteid ning järeldusi, mille tegemiseks ARK töötajal pädevust ei ole (vt ARK seletuse p 4.6 sisalduv järeldus kannete võltsituse kohta). ARK ei võtnud arvesse kaebuse esitaja kontrollimise ajal esitatud ega ka kaebuse esitaja esindaja poolt esitatud vaides märgitud vastuväiteid. Kuna 18.10.2006.a kontrollaktis oli märge, et vaide kontrollaktile saab esitada 10 päeva jooksul, siis esitaski kaebuse esitaja 10 päeva jooksul kontrollaktile vaide, kuigi kontrollaktis ei olnud märgitud akti vaidlustamata jätmise tagajärgi, sh seda, et ARK võib esitada HTM-le ettepaneku koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Samas kontrolliti kaebuse esitaja tegevust uuesti juba 28.10.2006.a., mil olulisi puudusi ei leitud. Lähtudes eeltoodust järeldas kaebuse esitaja, et varasema kontrolli käigus esinenud puudused (kuigi kaebuse esitaja puudustega ei nõustu) olid kõrvaldatud ning kaebuse esitaja ei pidanud muuhulgas potentsiaalseid õigusabikulusid arvestades mõistlikuks 18.10.2006.a. kontrollakti täiendavat vaidlustamist. 2 Kaebuse esitaja ei nõustunud ARK ja ministeeriumi seisukohaga, et kaebuse esitajale on antud käskkirja andmise menetluses võimalus vastuväidete esitamiseks, kuigi selleks kohustab haridusministri
3. mai
4. a määrus nr 18 „Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord" Korra § 4 lg 2 täitmiseks ei saa lugeda vaide esitamist 18.10.2006.a kontrollaktile, kuna sel hetkel polnud ministeerium käskkirja andmise menetlust veel alustanudki. Kui kaebuse esitajale oleks olnud enne vaidlustatud käskkirja andmist tagatud võimalus oma vastuväited esitada, oleks kaebuse esitaja suutnud tõendada väidetavate rikkumiste puudumist ning ilmselgelt põhjendamatu haldusakt oleks jäänud andmata. Nõuded mootorsõidukijuhi koolitajale sätestab LS §
5. Kaebuse esitaja vastab kõikidele mootorsõidukijuhi koolitajale esitatud nõuetele. Nõuetele vastavust kinnitavad ARK Harju büroo kontrollaktid, millest viimane on koostatud 19.01.2007.a ehk ajaliselt hiljem ARK 15.12.2006.a. ettepanekust. Tähendust ei oma ka kaebuse esitaja jaoks positiivse 19.01.2007.a. kontrollakti tagantjärgi kehtetuks tunnistamine ARK Harju büroo poolt, kuna selle aluseks ei ole mitte kaebuse esitaja tegevuses leitud puudused, vaid ARK Harju büroo töötajal järelevalve teostamiseks volituse puudumine. Puudusi, mis annaks põhjuse tunnistada koolitusluba kehtetuks, ei ole kaebuse esitaja tegevuses leitud alates 18.10.2006.a. Vastustaja on haldusakti andmisel rikkunud

§-s 4 sätestatud kaalutlusõiguse põhimõtet.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja on rikkunud

§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, haldusakti põhjendamiskohustust (

§ 56

) ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete esitamise õigust (

§ 40

). Kaebuse esitaja oli veendunud, et juhul, kui vastustaja oleks järginud vajalikke haldusmenetluse põhimõtteid, ei oleks asjaoludest lähtuvalt saanud võimalikuks koolitusloa kehtetuks tunnistamine ning seeläbi kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Samuti leidis kaebuse esitaja, et kohaldatud sanktsioon (koolitusloa kehtetuks tunnistamine) ei vasta kindlasti ARK poolt tuvastatud rikkumise raskusele. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuväited kaebusele Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustunud kaebuses esitatud seisukohtadega ning leidis, et nii HTM kui ka ARK on haridus- ja teadusministri 05.02.2007 käskkirja nr 72 andmisel korrektselt kohaldanud asjakohaseid materiaal- ning menetlusõiguslikke norme. LS § 34 lg 2 kohaselt väljastab mootorsõidukijuhi koolitaja tegutsemiseks koolitusloa haridus- ja teadusminister. LS § 39 loetleb alused, mille puhul koolitusloa väljastajal on õigus kehtiv koolitusluba kehtetuks tunnistada, muuhulgas tulevad võimalike õiguslike alustena kõne alla tulla mootorsõidukijuhi koolituse mittevastavus LSi või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele (LS § 39 lg 1 p 5). Koolituse vastavust kehtestatud nõuetele hindab ARK, tehes vajaduse korral koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavasisulise ettepaneku haridus- ja teadusministrile. Autokooli hinnangul vastab tema tegevus kõigile mootorsõidukijuhi koolitajale esitatavatele nõuetele. Samas on asja materjalidele lisatud 18.10.2006 koostatud Autokooli tegevuse kontrollakt, kus on juhitud tähelepanu mitmetele olulistele puudustele Autokooli tegevuses. Autokooli esindaja on nimetatud kontrollaktiga tutvunud ning ühe eksemplari sellest 27.10.2006 ka kätte saanud, mida tõendab Autokooli direktori allkiri kontrollaktil. HTMil puudus alus arvata, nagu oleksid kontrollaktis viidatud puudused asjakohatud, samuti pole nende puuduste olemasolu vaidlustanud ka Autokool. Kontrollaktis viidatud puudused olid reaalsed ning 3 eksisteeris piisav ning tõendatud alus LS § 39 lg 1 p 5 alusel koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuses viidatud õigus ettevõtlusvabadusele ei ole piiramatu, avaliku korra ning isikute elu ja tervise kaitse eesmärgil on seadusandjal õigus ja kohustus kehtestada nimetatud õiguse realiseerimise tingimused ja korra. Mootorsõiduki juhi koolitusele kehtestatud nõuete eesmärgiks on tagada kvaliteetse koolituse kaudu liiklusohutus, kaitstes seeläbi laiemalt inimeste elu ja tervist. Koolituse mittevastavusel kehtestatud nõuetele on riikliku järelevalve teostajal õigus ning kohustus koolitusluba kehtetuks tunnistada ning sellisel juhul ei saa me rääkida ettevõtlusvabaduse riivest. Vastustaja ei nõustunud Autokooli väitega, nagu oleks haldusakti kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalselt karm reageering Autokooli tegevuse õigusvastasusele. LS sätestab piisava täpsusega erinevate mõjutusvahendite rakendamise korralduse: rikkumise tuvastamisel tehakse rikkujale esmalt ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks; kui aga puuduseid tähtaegselt ei kõrvaldata, on koolitusloa andjal õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks. HTM leiab, et kuna Autokool ei täitnud ettekirjutuses sisalduvaid nõudeid, siis eksisteeris piisav alus koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning tehtavat otsust saab sellisel juhul lugeda ka proportsionaalseks. HTM leiab, et koolitusasutuse tegevus peab olema õiguspärane ning ei saa nõustuda Autokooli taotlusega tunnustada õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava koolitusasutuse tegevust. Samuti ei nõustunud vastustaja kaebaja väitega, et HTM ei andnud enne koolitusloa kehtetuks tunnistamist kaebajale võimalust esitada asja kohta oma arvamusi või vastuväiteid. ARK ettepanek koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks tugines 18.10.2006 koostatud Autokooli tegevuse kontrollaktil, mille koostamise juures viibis kooli esindaja, kel oli võimalus esitada kontrollitoimingute käigus omapoolsed arvamused ja vastuväited. Autokool sai või pidi saama kontrollitulemusest teada hiljemalt 27.10.2006, misjärel oli tal piisav aeg esitada tehtud märkuste kohta oma arvamus või vastuväited. Autokool seda võimalust ka kasutas, esitades 06.11.2006 vaide ARK-le, mille ARK 29.11.2006 tehtud otsusega otsustas jätta rahuldamata. HTM leiab, et erinevalt Autokooli väidetust oli haldusmenetlus läbi viidud kooskõlas

§ 40

nõuetega ning Autokoolile oli tagatud reaalne võimalus enne koolitusloa kehtetuks tunnistamist esitaja asjas oma arvamus ning vastuväited. Nii haridusministri määrus kui ka

§ 40

eeldavad menetlusosalise aktiivset tegevust asjas oma seisukohtade ja vastuväidete esitamisel. Kaebuse esitaja ei pöördunud menetluse käigus kordagi HTMi poole omapoolsete avalduste, seisukohtade või vastuväidetega, olgugi et kaebajale oli teada või pidi olema teada, et määruse § 4 lg 1 tulenevalt on koolitusloa kehtetuks tunnistamise asjaolude ilmnemisel HTM kohustatud koolitusloa kehtetuks tunnistama. Esitamisele kuuluv seisukoht või vastuväide on märgukiri märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 2 p 2 mõistes ning eeldab isiku pöördumist haldusorgani poole. Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad, menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (

§ 38

lg 3), sealhulgas võimalikud vastuväited pädeva haldusorgani poolt riiklikku järelevalvet teostava haldusorgani poolt tuvastatud puudustele.

§ 40

sisalduva seisukohtade ja vastuväidete esitamise võimaluse efektiivsel realiseerimisel võib esineda olukordi, kus haldusorgan peab aktiivselt pöörduma menetlusosaliste poole arvamuste ja vastuväidete saamiseks, nõnda näiteks avatud menetlustes (

§ 45

) või isikute puhul, kes ei pruugi olla haldusmenetluse valdkonnas piisavalt teadlikud. Seevastu konkreetsel kutsealal tegutsev ettevõtja peab olema teadlik vastaval kutsealal tegutsemist reguleerivatest 4 õigusnormidest ning ei saa tugineda väitele, nagu ei olnuks ta teadlik võimalikust koolitusloa kehtetuks tunnistamisest määruse § 4 lg 1 alusel. Kuna määruse § 4 lg 1 tulenevalt puudub HTM-il kaalutlusõigus õigusvastasuse tuvastamise korral haldusakti kehtetuks tunnistamisest keeldumiseks, siis oli koolitusloa kehtetuks tunnistamine kõnealuses olukorras ainuvõimalik õiguspärane lahendus. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse seisukoht ARK oli seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Koolitusloa saamiseks peab autokool vastama Liiklusseaduse §-s 35 (

1. jj)ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. aprilli 2001.a. määruses nr 42 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord“ toodud nõuetele. Koolitusloa väljastab haridus- ja teadusministeerium autokooli taotluse alusel ning pärast autokooli nõuetele vastavuse kontrollimist. 18.08.2006.a väljastas haridus- ja teadusministeerium Autokoolile koolitusloa, hinnates sellega Autokooli vastavaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Pärast koolitusloa saamist esitas Autokool ARK-le õppeklasside nimekirja, kus toimub liiklusteooriaõpe: 1) Tõnismägi 2 (Endla 3), Tallinn; 2) Noorte 5, Maardu; 3) Läänemere tee 31, Tallinn; 4) Koorti 23, Tallinn; 5) Õismäe tee 130, Tallinn. 04.10.2006.a esitas OÜ Autosõit avalduse, milles juhtis tähelepanu Autokooli puudustele mootorsõidukijuhi koolitusel. Järelevalveasutusena reageeris ARK esitatud avaldusele ning teostas 18.10.2006.a. Autokoolis kontrolli, mille tulemusena tuvastas mitmeid olulisi rikkumisi. Autokooli olulisteks rikkumisteks tuleb lugeda järgnev: 1. mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.aprilli 2001.a. määruse nr 42 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord § 9 lg 2 p 4 nõuetele, mille kohaselt koolitajal peavad olema ARK poolt väljastatud koolitamise õigust tõendava tunnistusega õpetajad; 2. mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.juuli 2003.a. määruse nr 115 Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri § 3 lg 1 nõuetele, mille kohaselt õpetaja peab olema läbinud kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku koolituse ja omama kehtivat õpetaja tunnistust; 3. Autokooli õpingukaardi kanded on tehtud isiku poolt, kes ei oma kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust ega õigust õpingukaardile märkeid teha; 4. mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003.a. määruse nr 115 Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri § 16 lg 2 nõuetele, mille kohaselt õpetaja, kes viib läbi libedasõidu riskivältimise õpet, peab läbima kohase koolituse. 5 5. õpingukaardi kanded on tehtud isiku poolt, kes ei ole läbinud nõutavat riskivältimise koolitust ega oma sellekohast tunnistust; 6. mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.aprilli 2001.a. määruse nr 42 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord § 6 lg 5 nõuetele, mille kohaselt koolitaja teeb nõuetele vastava lõppastme koolituse läbimise kohta sissekande koolituskursuse tunnistusele. Kontrollimisel tuvastati, et mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistustel on lõppastme koolituse kohta tehtud kanded alusetud ja võltsingu kahtlusega. ARK on 18.10.2006.a kontrollaktis põhjalikult ning üksikasjalikult toonud välja puudused, mis esinesid Autokoolis mootorsõidukijuhi koolituse läbiviimisel. Nimetatud kontrollakti kohaselt on selgelt tuvastamist leidnud rikkumised, mis annavad aluse koolitusloa kehtetuks tunnistamisele Liiklusseaduse §-st 39 lg 1 p 5 lähtuvalt. 18.10.2006.a kontrollakti peale esitas kaebaja ARK-le vaide, mille menetluse tulemusena tegi ARK vaideotsuse. 29.11.2006.a tehtud vaideotsuse kohaselt nõustus ARK vaide esitaja osaliste märkustega, kuid olulistes Autokooli rikkumistes jäi ARK varasema juurde. Vaideotsuse mitte nõustumisel oli Autokoolil võimalus esitada kohtule kaebus vaideotsuse peale, kuid seda ei tehtud. Sellest võib üheselt järeldada, et Autokool nõustus kontrollaktis ja vaideotsuses toodud põhjendustega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei saanud esitada vastuväiteid koolitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus. Vastuolud ARK erinevate kontrollaktide vahel tulenevad sellest, et ARK Harju büroo Saue osakonna töötajad kontrollisid erinevaid koolitusnõudeid erinevates õppeklassides, samuti puudus ühel kontrollijal pädevus järelvalvet teostada Autokooli üle. Viimati nimetatu tingis ka 19.01.2007.a kontrollakti kehtetuks tunnistamise. Vaatamata sellele, et 28.10.2006.a. ja 03.11.2006.a. teostatud kontrollidega ei tuvastanud selliseid olulisi rikkumisi, mis oleks aluseks koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks, ei muuda 18.10.2006.a. kontrollaktiga tuvastatud olulisi rikkumisi olematuks. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi sisulist väidet, mis lükkaks ümber Autokoolis tuvastatud rikkumisi. ARK ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et koolitusloa kehtetuks tunnistamisele on lähtutud üksnes ARK ühepoolse motiveerimata ettepanekuga. ARK edastas HTM-le ettepaneku koos kõigi asjasse puutuvate dokumentidega ning Autokooli vastuväidetega. Arusaamatuks jääb, milles seisneb ettepaneku motiveerimatus. ARK ettepanek sisaldab õiguslikke aluseid, tuvastatud faktilisi asjaolusid, samuti on Autkooli teavitatud menetlusest. ARK arvamuse kohaselt ei oma asjas olulist tähendust see, et Autokool ei saanud otse HTM-le vastuväiteid ja arvamusi esitada. Kõik nõutav menetlus toimus eelnevalt ja arvamusi ja ettepanekuid kogus ARK, misjärel edastas need HTM-le. Sellist, teise haldusorgani poolt läbi viidud ärakuulamist, menetlust toetab ka Riigikohus kohtupraktikas. Riigikohus on oma 27.juuni 2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et haldusorgani haldusotsuse tegemisel piisab sellest, kui teine haldusorgan on piisavalt kogunud tõendeid ning ära kuulanud isiku. Alusetu on kaebuse esitaja väide, et ARK on teinud pädevust ületades järeldusi, et mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistustel on lõppastme koolituse kohta tehtud kanded võltsitud. Sellist järeldust ei ole ARK teinud. ARK on seletuses p 4.6. arvanud et mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistustel on lõppastme koolituse kohta tehtud kanded võltsingu kahtlusega. ARK on seadunud kahtluse alla kande tõesuse, tegemata järeldust, et kanne 6 on võltsitud. Kuigi Autokooli on kontrollinud lisaks ARK keskuse pädeval,e töötajale (Jaak Hubelmann, 18.10.2006.
2. a)ka ARK Harju büroo Saue osakonna töötaja (Mati Malein, 28.10.2006.a.), seab ARK kahtluse alla Mati Maleini poolt läbi viidud kontrolli objektiivsuse. Tänaseks päevaks on Mati Maleini süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.01.2007.a otsusega nr 1-07-1183 altkäemaksu võtmises ja mitmes teises kuriteos. Rikkumised pani Mati Malein toime ARK-s töötades ning tema senine tegevus seab kahtluse alla ka Autokooli kontrollimise objektiivsuse. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab kaebuse. 18. augustil 2006.a. on haridus- ja teadusminister käskkirjaga nr 686 väljastanud Kose Autokoolile – Vladimir Makejev koolitusloa nr 4276HTM kehtivusega 31.08.2006 (tl 9). 05.veebruari 2007.a käskkirjaga nr 72 on haridus- ja teadusministri 18. augusti 2006.a. käskkirjaga nr 686 Kose Autokoolile – Vladimir Makejev koolitusloa andmine tunnistatud kehtetuks ( tl 7-8). Halduskohtule esitatud kaebuses palus selle esitaja tühistada haridus- ja teadusministri 05.veebruari 2007.a käskkiri nr 72. Vastavalt liiklusseaduse § 34 lg-le 1 teostavad mootorsõidukijuhi koolitust eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba). Koolitusloa puudumine välistab võimaluse tegelda ettevõtlusega mootorsõidukijuhi koolituse alal. Seega kujutab koolitusloa kehtetuks tunnistamine ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 34 lg 3 kehtestab koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra haridus- ja teadusminister. Koolitusloa kehtetuks tunnistamist reguleerib haridusministri 3. mai 2001. a. määrus nr 18 „Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord" (edaspidi Kord). Korra § 4 lg 1 kohaselt tunnistab haridus- ja teadusminister koolitusloa kehtetuks, kui ilmnevad «Liiklusseaduse» paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatud koolitusloa kehtetuks tunnistamist nõudvad asjaolud. Liiklusseaduse § 39 lg 1 sätestab, et koolitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) selgub, et koolitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 2) koolitaja ei ole määratud tähtajaks ja korras täitnud vastava järelevalveasutuse poolt temale tehtud ettekirjutust; 3) koolitaja on teinud otsuse mootorsõidukijuhi koolituse lõpetamise kohta; 4) koolitaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus; 5) mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 6) koolitaja ei ole ühe aasta jooksul koolitusloa kehtivuse algusest arvates tegevust alustanud või ei ole viimase aasta jooksul õppetööd teostanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teeb koolitusloa andja koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse koolitajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Antud juhul on koolitusluba tunnistatud kehtetuks lähtudes liiklusseaduse § 39 lg 1 p-st 5, seega põhjusel, et mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. Hinnangu, et koolitus ei vasta seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele on andnud Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK). HTM on 7 koolitusloa kehtetuks tunnistamisel võtnud aluseks ARK poolt 15.detsembril 2006.a. esitatud taotluse(tl 54-55). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlustatud haldusakti andmiseks ei ole läbi viidud kohast menetlust , haldusakti andmisel on rikutud menetlusnorme ning see rikkumine võis kohtu veendumuse kohaselt mõjutada asja õiget otsustamist. Haridusministri 3. mai 2001. a. määruse nr 18 „Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord" § 4 lg 2 järgi annab haridus- ja teadusministeerium enne koolitusloa kehtetuks tunnistamist mootorsõidukijuhi koolitajale võimaluse esitada kehtetuks tunnistamise kohta oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kaebuse esitajat loa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ei teavitatud ning teda menetlusse ei kaasatud. Vastustaja ja ARK arvamuse kohaselt ei oma asjas olulist tähendust see, et kaebuse esitajale ei antud võimalust HTM-le vastuväiteid ja arvamust esitada. Nõutav menetlus toimus eelnevalt juba ARK-is ja arvamus ning vastuväited oli võimalik esitada ARK-ile, misjärel ARK edastas need HTM-le. Kohus ei nõustu vastustaja ja ARK seisukohaga, et piisab sellest, et arvamuse ja vastuväidete esitamise õigus, mille sätestab

§ 40

ning haridusministri poolt kehtestatud korra § 4 lg 2 oli kaebuse esitajale tagatud

1. oktoobri 2006.a. kontrollaktile vaide esitamise võimalusega. Liiklusseaduse § 38 lg 1 kohaselt teostab ARK mootorsõidukijuhi koolituse üle riiklikku järelevalvet. Riikliku järelevalve korras kontrollitakse koolituse vastavust liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele (LS § 38). Eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- või munitsipaalasutusele mootorsõiduki juhi koolitusloa andmise ning kehtetuks tunnistamise otsustamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuses ning toimub haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras (LS § 34). Asjaolu, et haridus- ja teadusminister teeb otsuse lähtudes riikliku järelevalve asutuse (ARK) poolt esitatud ettepanekust ja materjalidest lähtuvalt, ei tähenda, et ARK ettepanek koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks on haridus- ja teadusministrile siduv, ministril on koolitusloa kehtetuks tunnistamisel iseseisev otsustuspädevus ja kohustus kontrollida asjaolusid, mis võivad olla aluseks loa kehtetuks tunnistamisele. Mootorsõidukijuhi koolituse nõuetele vastavuse kontroll riikliku järelevalve korras ning koolitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise menetlus on iseseisvad haldusmenetlused. ARK algatas kaebaja suhtes järelevalve menetluse OÜ Autokool poolt 04.oktoobril 2006 esitatud avalduses toodud asjaolude kontrollimiseks (ARK seletus tl 51).
2. oktoobril 2006.a. teostas peaspetsialist J. Hubelmann kontrolli Endla tn 3 õppeklassis. Kontrolliti õpperuumi ning õppedokumentatsiooni. Järelevalvetoimingu tulemused fikseeris kontrolli teostaja kontrollaktis. Kontrollaktis märgitakse: Mootorsõidukijuhi ettevalmistuse korraldus ja mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ( tl 10-12). Kontrollaktis ei ole märgitud kontrollija ettepanekut või seisukohta, millised meetmed võiksid kontrolli tulemuste põhjal järelevalveasutuse poolt järgneda. Kontrollakti lõpus on üksnes märkus, et aktiga mittenõustumisel võib esitada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul ( tl10-12). Vastavalt LS § 38 lg-le 2, kui mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval asutusel õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks. Järelevalvet teostav asutus ei ole Kose Autokoolile ettekirjutust puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks teinud. Kaebaja poolt esitatud vaide alusel on ARK 18.10.2006.a. 8 teostatud toimingu – autokooli tegevuse kontrolli kohta teinud 29.11.2006.a. vaideotsuse ( tl 7073). Vaideotsuses on ARK jäänud seisukohale, et 18.10.2006 koostatud kontrollakt on põhilises osas õige ning ei kuulu tühistamisele ega muutmisele, kuna autokool ei viinud kontrollimise hetkel läbi juhikoolitust vastavalt õigusaktidele ning õpet viisid läbi õpetajad, kes ei omanud vastavat kvalifikatsiooni. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta kaebaja väiteid selle kohta, et kaebuse esitaja tegevust on pärast 18.oktoobrit 2006 korduvalt kontrollitud ARK Harju büroo poolt. (ARK Harju büroo 28.10.2006.a kontrollakt 12-12/06/475; ARK Harju büroo 28.10.2006.a kontrollakt 12-12/06/476 ning ARK Harju büroo 19.01.2007.a kontrollakt 12-12/07/24). 28.10.2006 on ARK Harju büroo plaanilise kontrolli korras kontrollinud õppeklassi aadressil Järveotsa tee 31, Tallinn, ning Tõnismägi 2 (Endla 3), Tallinn. (tl 26-33). 19.01.2007 on ARK Harju büroo kontrollinud õppeklassi aadressil Läänemere tee 31, Tallinn (tl 34-37). Kõigis kolmes kontrollaktis märgitakse, et mootorsõiduki juhi ettevalmistuse korraldus vastab seaduses etteantud normatiividele, kõik vajalik mootorsõiduki juhi koolituseks, mis on sätestatud õigusaktides, on olemas. Õppeklass on varustatud vajalike metoodiliste ja audiovisuaalsete õppevahendite ja tarvikutega, mootorsõidukijuhi koolituseks seaduses etteantud õppedokumentatsioon on olemas, lepingud sõlmitud ( lisatud kontrollaktile). Kontrollija otsus: õppetööks kõlbulik. ARK kirjalikus vastuses kohtule märgitakse, et 18.08.2006 väljastas Haridus- ja Teadusministeerium Kose Autokoolile koolitusloa hinnates sellega autokooli vastavaks õigusaktides kehtestatud nõuetele. Liiklusteooria õpe toimub Kose Autokool õppeklassides aadressidel:
7. Tõnismägi 2 (Endla 3), Tallinn; Noorte 5, Maardu; Läänemere tee 31 Tallinn; Koorti 23 Tallinn; Õismäe tee 130 Tallinn. Nendest õppeklassidest on ARK töötajad kontrollinud Tõnismägi 2 (Endla 3) õppeklassi 18.10.2006 (peaspetsialist J. Hubelmann) ning 28.10.2006 (ARK Harju büroo). Läänemere tee 31 asuvat õppeklassi on ARK Harju büroo poolt kontrollitud 19.01.
8. Kaebuse esitaja on kätte saanud 18.10.2006 koostatud kontrollakti ja ka kontrollakti kohta tehtud vaideotsuse, kuid lähtudes hilisemate kontrollimiste tulemustest (kontrollaktidest) oli kaebajal täielik alus arvata, et 18.10.2006 kontrollaktis toodud puudused loetakse likvideerituks ning ettekirjutust või ettepanekut koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks ARK poolt ei järgne. Kuna HTM ei pidanud vajalikuks koolitusloa kehtetuks tunnistamise menetluses kaebajat ära kuulata (teda algatatud menetlusest isegi ei teavitatud), ei antud kaebajale ka võimalust vastuväidete, sealhulgas ARK Harju büroo poolt koostatud kontrollaktide esitamiseks. ARK siseprobleem on see, et ARK arvates ei ole Harju Büroo töötaja Mati Maleini koostatud kontrollaktid usaldusväärsed ning Veiko Raiestel puudus kontrolli pädevus (19.01.2007 kontrollakt on sel põhjusel 05.03.2007 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud - tl 77-78)). V. Makejevil ei olnud alust kontrolli tulemusi mitte usaldada. Vastustaja väitel puudub HTM-l kaalutlusõigus, kas tunnistada koolitusluba kehtetuks või mitte, kui esinevad LS § 39 lg 1 p 5 nimetatud asjaolud. Samas ei ole HTM rakendanud uurimispõhimõtet ega kontrollinud, kas LS § 39 lg-s 1 p 5 sätestatud asjaolud tõepoolest esinevad või mitte. HTM arvates esines koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks avalik huvi, sest 9 tagamaks liikluse ohutust on mootorsõidukijuhi nõuetele vastav koolitus oluline. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuid peab vajalikuks märkida, et koolitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb igal juhul kaaluda nii avalikku huvi kui asjast puudutatud isiku erahuvi ettevõtlusega jätkamiseks. Sellist põhjendatud huvide kaalumist vaidlustatud käskkirjast ei nähtu. Liiklusohtlikkuse suurenemine ei saa iseenesest olla ka mootorsõidukijuhi koolituse puuduste ja vigade otseseks tagajärjeks, sest mootorsõiduki juhtimiseks on vajalik juhiluba, mille väljastab ARK pärast nõutavate eksamite sooritamist. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine on mootorsõidukijuhi koolitust teostava isiku (antud juhul füüsilisest isikust ettevõtja) suhtes rakendatav kõige rangem ja äärmuslikum mõjutusvahend, mis riivab ettevõtlusvabadust. Sellist mõjutusvahendit tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Sellise mõjutusvahendi rakendamisel peaksid puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole haridus- ja teadusminister
9. veebruari 2007.a. käskkirja nr 72 andmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja on rikkunud

§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, haldusakti põhjendamiskohustust (

§ 56

) ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete esitamise õigust (

§ 40ning Korra § 4 lg 2).

Kohus tühistab haridus- ja teadusministri 05.veebruari 2007.a. käskkirja nr 72 põhjusel, et haldusakti andmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Antud juhul mõjutasid need rikkumised asja otsustamist. Menetluskulud Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja kuludest õigusabiteenusele summas 17 700 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Haridus- ja Teadusministeeriumilt Kose Autokool FIE Vladimir Makejevi kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 17 780 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 17 700 krooni. Lähtudes asja keerukusest on kulutused õigusabile kohtu veendumuse kohaselt mõistlikud ja põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 10