← Eesti

3-07-597/5

Obsah (6)§ 23§ 8§ 24§ 16§ 26§ 21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-597 Otsuse kuupäev 15.06.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Silver Urbase kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.veebruari

§ 23lg-le 6 tuginedes heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada.

21.03.2007 esitas Silver Urbas 22 isiku nimel kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes linnavalitsuse korralduse nr 207 tühistamist. Halduskohus jättis kaebuse käiguta, osundades asjaolule, et kaebus halduskohtusse tuleb igal isikul esitada eraldi, mitte kollektiivselt. Peale kaebuse käiguta jätmist esitas Silver Urbas enda nimel kaebuse halduskohtusse 16.04.2007., taotledes Tartu Linnavalitsuse 13.02.2007 korralduse nr 207 tühistamist. Kaebuse põhjendused Tartu Linnavalitsuse korralduse kohaselt on Kalevi 32 krundi pindala 2419 m2 ja hoone suurim lubatud ehitusalune pindala 430 m2. Planeeringuga on kavandatud korterelamu ehitamine krundile, milles on korterite arv 10. Korruselisuseks on antud kaks korrust pluss katusekorrus. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 "Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine" kehtestati Tartu linna üldplaneering. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Kalevi 32 krundi sihtotstarve 100% väikeelamumaa.

§ 8

lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. Tartu Linnavalitsuse

  1. veebruari
  2. a korralduses on Kalevi 32 krundile lubatud ehitada 10 korteriga kahe korruse ja katusekorrusega korterelamu. Seega on Tartu Linnavalitsus kehtestanud Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringust erineva õiguse. Samas aga ei tohiks Tartu Linnavalitsusel olla õigust muuta Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud korda.

§ 24

lg 5 ütleb, et kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Kalevi 32 krundi detailplaneeringu kehtestamisel ei esitatud küll üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuid põhimõtteliselt muudeti üldplaneeringut sellega, et detailplaneeringuga kehtestati krundi ehitustegevusele üldplaneeringust erinevad tingimused. Seega oleks olnud

ja ehitusmäärusega kooskõlas muudatusettepaneku tegemine krundi Kalevi 32 sihtotstarbe muutmiseks ning 2 detailplaneeringu, millega lubatakse ehitada 10 korteriga kahe korruse ja katusekorrusega korterelamu, oleks pidanud kehtestama Tartu Linnavolikogu. Kalevi 32 krundi detailplaneering ei ole arvestanud planeeritava ala naabruses olevate hoonete mahtudega, mis on keskmiselt 240 m2 - 250 m

  1. Planeeritav korterelamu jääks silmatorkavalt suur. Planeeritav korterelamu ei arvesta ka Karlova linnaosa eripära, kus asub hulk klassitsismi ajastu arhitektuuriliselt väärtuslikke ehitisi. Vahetus läheduses asub mitmeid miljöö väärtuslikke maju ja kehtestatud detailplaneeringule vastava hoone ehitamine vähendaks oluliselt ümberkaudsete korterite kinnisvaraväärtust ja elukeskkonna kvaliteeti. Tartu Linnavalitsuse
  2. mai
  3. a korraldusega nr 671 on planeeringu koostajale antud ülesandeks teha tehnovõrkude rajamiseks koostööd Kalevi 23/25 omanikega, seda korraldust on eiratud. Samuti oli teema arutlusel avalikul arutelul
  4. mail
  5. a, kus võeti vastu otsus, et koostööd tuleb teha nii Aleksandri 21 kui ka Aleksandri 23 omanikega ning see kirjalikult fikseerida, kuid ka sellest kohustusest ei ole kinni peetud. Kehtestatud planeeringu tehnovõrkude joonisel puuduvad trasside omanike kooskõlastused. Kooskõlastused on olemas küll varasematel joonistel, kuid kuna neid on oluliselt muudetud peavad Kaebajad oluliseks ka uued trasside asukohad kooskõlastada. Detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud lähteülesandes kehtestatud tingimusega hinnata kas krundil on objekt, mis on looduskaitselise väärtusega. Kalevi 32 krundil kasvavad kaks põlistamme, millel on oluline looduskaitseline väärtus. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt asetseb planeeritav elumaja nimetatud tammedele liiga lähedal ja võib seega kahjustada tammede juuri ja oksi ning ohustada puude eluvõimelisust. Tammede hukkumine tähendab aga elukeskkonna olulist halvenemist eluslooduse vähenemise tõttu. Kaebajaks on planeeritava krundi naaberkinnistu (Aida 4) elanik ning õigustatud huvi detailplaneeringu tühistamiseks on olemas. Arvestades eelnevat, on kaebuse esitajad seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse
  6. veebruari
  7. a korraldus nr 207 "Kalevi 32 krundi detailplaneering kehtestamine" on vastuolus

ga ja Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga. Samuti rikutaks kehtestatud detailplaneeringu kohase hoonestamisega kaebaja elukeskkonda. Vastustaja vastuväited Tartu Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja peab seda alusetuks. Õige ei ole Silver Urbase väide, et Tartu Linnavalitsus on kehtestanud Kalevi 32 krundi detailplaneeringuga, kus on lubatud ehitada 10 korteriga kahe korruse ja katusekorrusega korterelamu, Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringust erineva õiguse. Tartu Linnavolikogu

  1. oktoobri
  2. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja
  3. peatüki "Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused" p 4.1 järgi on väikeelamumaal põhiliselt lubatud kuni 3 kahekorruseliste hoonete ehitamine. Linna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaal on olemasoleva hoonestuse vahel lubatud ka kolmekorruselise hoone kavandamine, juhul kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgivad olemasolevate hoonete mahtusid. Kalevi 32 krundile detailplaneeringuga kavandatava uue elamu kõrgus ei ületa Kalevi 30 krundil asuva hoone kõrgust. Kalevi 30 olemasoleva hoone absoluutkõrgus on ca 50,00 meetrit ning kavandatava Kalevi 32 hoone absoluutkõrgus on 48,95 meetrit. Kavandatava hoone ehitusalune pindala jääb samasse suurusklassi Kalevi 30 krundil asuva hoone ehitusaluse pindalaga, küll on Kalevi 32 krunt üle kahe korra suurem kui Kalevi 30 krunt.

§ 8

lõikes 3 on sätestatud üldplaneeringu eesmärgid, korterite arvu määramine ei kuulu nende hulka. Seetõttu ei saa olla 10 korteriga hoone planeerimine vastuolus linna üldplaneeringuga. Kalevi 32 krundi naaberhooned on küll väiksema hoone ehitusaluse pindalaga, aga tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et nende kruntide täisehitusprotsent on väga suur näiteks Kalevi 30 krundi puhul 40%. Kalevi 32 krundi täisehitusprotsent on 19%. Kvartal, kus asub krunt Kalevi 32, ei paikne Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslikul alal. Seetõttu ei rakendata siin detailplaneeringuga miljööväärtuslikele hoonestusaladele kehtestatud nõudeid. Planeeritav hoone ei hakka domineerima olemasolevate hoonete üle, sest paikneb krundi sügavuses ja selle kõrgus ei ületa Kalevi tänava ääres paikneva Kalevi 30 hoone kõrgust. Silver Urbas on viidanud kaebuses Tartu Linnavalitsuse

  1. mai 2006 korraldusele nr 671, märkides, et antud korraldusega on planeeringu koostajale antud ülesandeks teha tehnovõrkude rajamiseks koostööd Kalevi 23/25 omanikega, kuid seda korraldust on eiratud. Kaebuses on viidatud ka avalikule arutelule
  2. mail
  3. a, kus oli sama teema arutusel. Silver Urbase kaebuses on tegemist ilmse eksitusega, korralduse lisas on seatud planeeringu koostajale nõue teha koostööd Aleksandri 23 korteriomanikega. Aleksandri 23 ei ole Kalevi 32 krundi piirinaabriks, kuid tulenevalt asjaolust, et planeering näeb ette tehnovõrkude läbiviimise Aleksandri 21 ja Aleksandri 23 hoonete vahelt, kaasati planeerimisprotsessi ka Aleksandri 23 korteriomanikud. Planeeringu koostamisel on koostöö naaberkruntide omanikega toimunud. Kuna aga Aleksandri 21 kinnistu omanikega ei ole saavutatud kokkulepet tehnovõrkude kavandamiseks läbi Aleksandri 21 kinnistu, on kehtestatud planeeringuga ette nähtud juhuks, kui naabrid ei ole nõus tehnovõrkude läbiviimisega nende krundist, alternatiivlahenduste rakendamine, milleks on reovee pumpamine Kalevi tänava kanalisatsiooni torustikku ning sademevee immutamine krundisiseselt.

§ 16

lg 4 p näeb ette, et detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega. Kalevi 23 krundi detailplaneeringu koostamisel on nõutud koostöö toimunud. ASi Tartu Veevärk poolt on detailplaneering üle vaadatud

  1. detsembril
  2. a, st peale maavanema 4 poolt detailplaneeringule heakskiidu andmist. Alusetu on Silver Urbase väide, et trasside omanike kooskõlastused puuduvad tehnovõrkude joonisel, kuna planeerimisseadus seda ei nõua. Planeerimisseadus ei näe ette detailplaneeringu kooskõlastamise vajadust tehnovõrkude omanikega. Detailplaneeringu lähteülesandes nähti ette kohustuslikult suurte puude säilitamine, samas ei olnud määratud üksikobjektide kaitse alla võtmise vajadust. Lähteülesandes on märgitud ka, et hoonete asukohad tuleb määrata lähtuvalt eesmärgist säilitada suured puud. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud vajadusega suured puud säilitada. Planeeringus on sätestatud, et koos hoone projektiga tuleb esitada ka haljastusprojekt koos säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuetega. Detailplaneeringu põhikaardil on märgitud Kalevi 32 krundil kahe tamme võra ulatus ning laiema võraga tamme kaugus planeeritud hoonestusala piirini. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastusteenistus on detailplaneeringuga nõustunud. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse
  3. veebruari
  4. a korraldus nr 207 ei ole vastuolus seaduse või muu õigusaktiga, samuti ei ole nimetatud korraldusega rikutud Silver Urbase õigusi ega piiratud tema vabadusi. Kolmanda isiku seisukoht AS Tootal Kinnisvara leiab, et vaidlustatud haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud kaebaja vabadusi, korralduse nr 207 kehtestamisel ei ole rikutud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning see ei ole sisu poolest õigusvastane. Silver Urbase kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. PlanS § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. Kalevi 32 detailplaneeringuga selle krundi ehitusõiguse määramisel ei ole mindud vastuollu kehtiva üldplaneeringuga, sest kavandatud ehitise ehitusalune pindala ning kõrgus on määratletud selliselt, et need harmoneeruvad ümbritsevate hoonete vastavate näitajatega. Kalevi 32 kinnistu asub kesklinna piirkonnas, kus kruntide praegune täisehitus küünib 40%-ni, Kalevi 32 kinnistu enese planeeringujärgne täisehitusprotsent on aga vaid 19%. Samuti ei ole Kalevi 32 alale kavandatud hoone kõrgem ümbruskonna hoonetest kavandatava hoone kõrgus on väiksem Kalevi tänava äärse Kalevi tn 30 asuva elamu kõrgusest. Kalevi 32 kinnistu ei asu Kalevi tänava ääres, vaid jääb Kalevi, Aleksandri ja Aida tänava äärsete kinnistute vahele. Kõnealuses kvartalis on olemas hoovimajade traditsioon. Kalevi 32 kavandatav hoone ei hakka domineerima ümbritsevate hoonete üle. Kuivõrd krundi täisehitusprotsent ning korterite ja parklakohtade arv on väike, jääb krundile kavandatava haljastuse osakaal piisavalt suureks. AS Tootal Kinnisvara kui oma majandustegevuses muuhulgas kinnisvara hindamisega tegelev ettevõte peab ebaõigeks Silver Urbase väidet, et Kalevi 32 detailplaneeringuga 5 ettenähtud ehitusõigust järgiva elamu ehitamise korral väheneb ümberkaudsete korterite väärtus ja elukeskkonna kvaliteet. Kuivõrd elamu ehitamise ning krundi haljastamisega kaasneb krundi korrastamine, siis elukeskkonna kvaliteet kõnealuses piirkonnas hoopis tõuseb (lõpeb senine ümberkaudsete kinnistute omanike poolt prügi kuhjamine Kalevi 32 kinnistule ning nn asotsiaalse kontingendi kogunemine sinna, suureneb piirkonna turvalisus). Kaebaja - Aida 4 kinnistu elaniku - õigusi ei mõjuta AS Tootal Kinnisvara ning Aleksandri 21 ja 23 kinnistu omanike vahel trasside läbiviimise osas kokkuleppe saavutamine või mittesaavutamine. Linnavalitsuse 02.05.2006.a korralduse nr 671 lisas on märgitud, et planeeringu koostajal tuleb teha koostööd Aleksandri 23 korteriomanikega. Nimetatud koostöö tegemise vajadus on määratud tulenevalt asjaolust, et planeering näeb ette tehnovõrkude rajamist Aleksandri 21 kinnistule Aleksandri 21 ja 23 hoonete vahele. Koostöö nimetatud kinnistute omanikega on planeeringu koostamise käigus toimunud (aset on leidnud mitmed arutelud, peetud on kirjavahetust). Põhjendamata on kaebaja väide, et planeeringus peab olema näidatud vaid üksainus teostatav tehnovõrkude lahendus. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse 13.02.2007 korraldus nr 207 kuulub tühistamisele.

§ 26

lg 1 kohaselt võib isik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsuse juhul, kui ta leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab planeeringu kehtestamise otsuse peale, erinevalt HKMS § 7 lõikest 1, esitada kaebust ka siis, kui otsus kaebaja enda õigusi ei riku. Oma kirjalikus kaebuses märkis Silver Urbas, et tal on õigustatud huvi detailplaneeringu tühistamiseks olemas, kuna ta on planeeritava krundi naaberkinnistu Aida 4 elanik. Konkreetselt kaebaja õiguste rikkumise asjaolusid kaebuses välja toodud ei olnud. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et tema konkreetseid subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, on rikutud tema õigusi üldistes huvides. Silver Urbas on kaebuses märkinud, et vaidlustatud detailplaneeringu oleks pidanud kehtestama Tartu Linnavolikogu, mitte Tartu Linnavalitsus, kuna detailplaneeringuga muudeti põhimõtteliselt üldplaneeringut, lubades ehitada väikeelamumaale kolmekorruselist hoonet. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise õigus oli Tartu Linnavolikogul, kuid mitte kaebaja poolt esitatud põhjendustel.

§ 24lg 3 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohalik omavalitsus.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 4 on omavalitsuse organiteks volikogu ja valitsus. Kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel kehtestatakse linna ehitusmääruses (PlanS § 5). 6 Tartu linna ehitusmäärus (edaspidi: ehitusmäärus) on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 28.septembri 2006 määrusega nr

  1. Selle määrusega on määratud Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse vahel planeerimis- ja ehitusalaste ülesannete jaotus. Planeeringu kehtestamist reguleerib ehitusmääruse §
  2. Nimetatud ehitusmääruse § 19 lg 1 kohaselt linnavolikogu otsustab linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise ning lg 2 kohaselt linnavalitsus otsustab linnavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise. Vastavalt ehitusmääruse § 19 lõikele 3, kui detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab planeerimisosakond muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana ning linnavolikogu kehtestab detailplaneeringu. Seega kehtestab ehitusmääruse järgi linnavolikogu detailplaneeringu kahel juhul: 1) kui detailplaneering on eelnevalt volikogu poolt vastu võetud, 2) kui detailplaneeringuga tehakse muudatus üldplaneeringus. Tartu linna põhimääruse § 7 sätestab, et volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. Seaduseks, mis sätestab kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega, on kohaliku omavalitsuse seadus (KOKS). KOKS § 22 lg 1 toob välja küsimused, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse. Selles loetelu punkt 33 kohaselt on volikogu ainupädevuses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul

kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. Seega KOKS § 22 lg 1 p 33 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse alati detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine. Detailplaneeringu kehtestamise otsustamine on volikogu ainupädevuses kahel juhul: 1) kui

kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik, 2) kui detailplaneeringuga määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulus Kalevi 32 detailplaneeringu kehtestamise otsustamine volikogu pädevusse, kuna vastavalt

le tuli teostada detailplaneeringu suhtes järelevalvet ning seda ka tehti. Järelevalvet planeeringute koostamise üle ning planeeringute kehtestamist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib

4. peatükk.

§ 23

järgi teostab detailplaneeringute suhtes järelevalvet maavanem.

§ 23

lg 2 p 1 kohaselt ei teostata järelevalvet juhul, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Seega, juhul, kui detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud kõikide avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute või vastuväidetega, tuleb kohustulikult teostada maavanema poolt järelevalvet. Antud juhul on Tartu Linnavalitsus 18.08.2006 esitanud Tartu maavanemale Kalevi 32 detailplaneeringu järelevalve teostamiseks lahendamata küsimuste osas (tlk.206, 207, I kd). Lahendamata küsimuseks jäi planeeringu naabrite, sealhulgas kaebuse esitaja poolt esitatud vastuväide kavandatava hoone lubatud ehitusala pindala suhtes. Nii on Tartu Linnavalitsuse 02.05.2006 korralduse nr 671 lisa kohaselt S.Urbas ja teised andnud nõusoleku ühe kuni 250 m2 väikeelamu nõuetele vastava hoone ehitamiseks (tlk.179 ja 188 I kd). Planeeringu avaliku arutelu järel on S.Urbas andnud linnavalitsusele enda ja 7 teiste elanike nimel vastuse, et on nõus kuni 320 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga hoone ehitamiseks. Vastavalt

§ 21

lg 4 teeb kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning sama seaduse § 23 lõigetest 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Kuna antud juhul tuli vaidlustatud detailplaneeringu suhtes teostada

st tulenevalt maavanema järelevalvet, seda ka tehti, siis oli detailplaneeringu kehtestamise otsustamine KOKS § 22 lg 1 punktist 33 tulenevalt linnavolikogu ainupädevuses. KOKS § 22 lg 1 p 33 ei sätesta, et volikogu otsustab detailplaneeringu kehtestamise ainult siis, kui detailplaneeringuga tehakse muudatusi üldplaneeringus. Eeltoodu alusel kuulub Tartu Linnavalitsuse 13.veebruari 2007.a korraldus nr 207 tühistamisele. Tartu Linnavalitsus on otsustanud küsimuse, mis ei kuulu tema pädevusse. Kuna kohus tühistab vaidlustatud haldusakti pädevuse rikkumise tõttu, puudub vajadus hinnata kaebaja poolt esitatud teisi põhjendusi. Menetlusosalised menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt ei taotlenud. Eda Muts Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.