2-06-18356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuni 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-18356 Tsiviilasi S.K hagi V.P vastu hageja elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks ja kostjalt elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- veebruari 2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) V.P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja adv. Ingmar Lääts Ringkonnakohtu kantselei Vastustaja (hageja) S. K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja vandeadv. Eha Lillsaar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- veebruari 2007.a otsus osas, milles kohus mõistis V.Plt välja elatise S.K kasuks alates
- aprillist 2006.a. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.Plt S.K kasuks välja elatis alates
- juulist 2006.a maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud tingimustel.
- Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- V.P apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sh asjas kantud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (poolte esindajate kulud) jätta 80 % ulatuses V.P ning 20 % ulatuses S.K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses lõpetada alates 30.04.2006.a hageja kohustus maksta kostjale poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist. Hagiavalduse kohaselt on pooltel xx.xx.xxxx.a sündinud tütar A. P, kes alates 2005.a augustist elas kostja juures. Tartu Maakohtu 31.03.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-1784 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 1500 krooni kuus tütre ülalpidamiseks. Tartu Maakohtu 28.04.2006.a määrusega määrati poolte alaealise tütre elukohaks hageja elukoht ning alates 30.04.2006.a elab laps hageja juures. Hageja on seisukohal, et kuna poolte tütar elab nüüd tema juures ja on tema ülalpidamisel, ei tule tal enam kostjale lapse ülalpidamiseks elatist maksta ning kohtuotsusega hagejale pandud elatise maksmise kohustus tuleks lõpetada.
- Samas palus hageja kostjalt välja mõista 2000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates 30.04.2006.a. Lapse isana peab kostja samuti lapse ülalpidamisest osa võtma. Kostja on küll ostnud lapsele juhuslikke riideid ja asju, kuid seda ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustuse riiete-asjade ostmisega. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad lapsega seotud kulused kuus ligikaudu 6650 krooni, sealhulgas kulutused toidule 1500 krooni, riietusele 700 krooni, raamatutele, mänguasjadele, kirjatarvetele 300 krooni, ravimitele, hügieenitarvetele 300 krooni, eluasemele 2000-2500 krooni, lasteaiale 400 krooni, transpordile 1000 krooni jne (t lk 58). Kostja palk on ca 10 000 krooni kuus. Kostjal on lisaks poolte ühisele tütrele ka poeg, keda ta uue elukaaslasega kasvatab. Hageja enda palk on ca 6500 krooni kuus. Hageja peab kostjalt saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu. Lisaks tuleb arvestada ka pidevalt kasvavat elukallidust ja inflatsiooni.
- Kostja elatise nõuet ei tunnistanud. Kostja võttis õigeks, et poolte tütar elab alates 30.04.2006.a hageja juures ja kinnitas, et ei ole ajast, mil laps elab ema juures, andnud hagejale sularaha lapse ülalpidamiseks. Samas leidis kostja, et vaatamata sellele on ta lapse ülalpidamiskohustuse täitnud, ostes lapsele riideid ja asju. Kostja ei soovi hagejale raha maksta, kuna ta ei ole kindel, et hageja kasutab raha lapse huvides. Kostja oli seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada PkS § 61 lg 5 ja vähendada elatist seaduses ettenähtud miinimumini (t lk 96). Nõuet lõpetada hageja kohustus maksta kostjale Tartu Maakohtu otsuse alusel elatist tunnistas kostja osaliselt. Kostja leidis, et hageja elatise maksmise kohustust ei saa lõpetada ühe suvekuu osas, mil laps kostja juures viibib. Ülejäänud kuude eest hageja elatist maksma ei peaks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
- Pärnu Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas alates 30.04.2006.a Tartu Maakohtu 31.03.2006.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-06-1784 tuleneva S.K kohustuse maksta V.Ple elatist tütar A. P ülalpidamiseks. Samuti mõistis kohus V.Plt välja elatise S.K kasuks summas 2000 krooni kuus – kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast – tütar A. P ülalpidamiseks alates 30.04.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. Kohus määras jätta menetluskulud täies ulatuses V.P kanda.
- Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et pooled on 27.08.2000.a sündinud A.P vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Samuti ei ole vaidlust selles, et alates 30.04.2006.a elab laps hageja juures. 2
(6)- Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole maksnud hagejale tütre ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, nagu oleksid pooled kokku leppinud selles, et kostja võib lapse ülalpidamiskohustust täita teisiti kui igakuise elatusraha maksmisega. Hageja eitas niisuguse kokkuleppe olemasolu, mistõttu ei saa kohus hinnata kostja poolt kulutuste tegemist lapsele riideid ja asju ostes lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena PkS § 60 lg 1 mõttes. Keeldudes maksmast lapse ülalpidamiseks elatusraha iga kuu kindlas summas on kostja rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, mis annab hagejale aluse nõuda kostjalt PkS § 61 lg 1 ja lg 2 alusel elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks.
- Maakohus märkis, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hagiavalduses loetletud kululiigid, kuid mitte hageja poolt kalkuleeritud ulatuses 6650 kr kuus, lähtuda tuleb lapse mõistlikest ja põhjendatud vajadustest. Hageja arvestused on mõne kululiigi osas ilmselt ülepaisutatud (nt lapse toidukulu 1500 krooni kuus, lapse eluasemekulu ~ 2500 krooni kuus, lapsega seotud transpordikulu 1000 krooni kuus jne). Kohus asus seisukohale, et 6-aastase, terve ja maal elava tütarlapse mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu ühes kuus on ca 4000 krooni, mis on kooskõlas nii PkS § 61 lg-ga 4 kui ka kohtupraktikaga. Seega luges kohus põhjendatuks mõista välja hageja nõutud elatise summas 2000 krooni kuus.
- Kohus luges tuvastatuks, et hageja keskmine netopalk kuus on 6500 krooni ning et kostja brutotöötasu on keskmiselt 10 629 krooni kuus. Põhjendatuks ega tõendatuks ei lugenud kohus kostja väidet, nagu sisaldaks tema tööandja R OÜ tõendis märgitud brutotasu ka igakuulist autokompensatsiooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja ülalpidamisel on lisaks poolte alaealisele tütrele ka poeg J. P. Kohus leidis, et alus puudub PkS § 61 lg 5 kohaseks elatise suuruse vähendamiseks. Arvestades hageja nõutud elatise suurust (2000 krooni), asjaolu, et kostja peab brutopalgalt maksma ka tulumaksu, samuti kostja ülalpidamisel olevate isikute arvu, on kostja sissetulek ühe inimese kohta (kostja + 2 last) ca 2390 krooni kuus. Seega ei jää kostja poeg hageja nõude rahuldamisel varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav tütar.
- Kohus leidis, et põhjendatud on PkS § 70 lg 1 alusel mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 30.04.2006.a. Kohus tuvastas, et kostja rikkus tütre ülalpidamise kohustust alates 30.04.2006.a.
- Kohus luges põhjendatuks hageja nõude lõpetada alates 30.04.2006.a tema kohustus maksta kostjale elatist tütre ülalpidamiseks. Tuvastatud on, et alates 30.04.2006.a kasvatab ja peab last ülal hageja. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja täies ulatuses (s.o summas kokku 16 800 krooni) täitnud oma Tartu Maakohtu 31.03.2006.a otsusest tuleneva kohustuse maksta kostjale lapse ülalpidamiseks elatist. Alates 30.04.2006.a ei ole hageja kohustatud kostjale lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Vaidlusaluse kohtuotsuse sundtäitmiseks on kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus. Hagejal puudub kohtuväline võimalus algatatud täitemenetluse lõpetamiseks, st mitteõiguspärase kohustuse täitmisest vabanemiseks.
- Alusetu on kostja seisukoht, et hageja peab Tartu Maakohtu 31.03.2004.a kohtuotsuse alusel maksma talle elatist tütre ülalpidamiseks selle ühe kuu eest aastas, mil laps suvel viibib tema juures. PKS § 61 lg 1 kohaselt on lapse ülalpidamiseks õigustatud elatist nõudma ja saama lapsega koos elav vanem sellelt vanemalt, kes lapse ülalpidamise kohustust on rikkunud. Alates 30.04.2006.a on lapsega koos elav vanem hageja, mitte kostja. Tartu Maakohtu 28.04.2006.a kohtumääruse alusel on kostjal küll muuhulgas õigus veeta lapsega suvel üks kuu, kuid eelmärgitud kostja õigus ei tähenda, et ta oleks sel ajal käsitletav vanemana, kelle juures laps elab. Apellatsioonkaebuse põhjendused 3
(6)- Maakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuses palus V.P tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt, samuti vähendada väljamõistetavat elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimumini.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti leidnud, et apellant on rikkunud ülalpidamiskohustust viisil, mis võimaldaks elatise välja mõista tagasiulatuvalt. Apellant ei ole kunagi hoidnud kõrvale lapse eest hoolitsemisest ning tema kasvatamisest. Hageja on vastu võtnud kõik asjad, mida kostja poolte ühisele lapsele ostnud on, millest järelduvalt olid kõik asjad lapsele vajalikud. Samuti on lapse toetamine temale vajalike asjade soetamise näol olnud pidev, kulutuste kohta on kostja esitanud hulga tõendeid. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta tunnistaja V. J ütlused, millest nähtuvalt pole hageja kunagi nõudnud kostjalt sularaha, kuid on tihti andnud asjade nimekirja, mida lapsel vaja läheb. Seega oli pooltel kokkulepe, et kostja ostab lapsele igakuiselt asju ning alles kohtus on hageja asunud seisukohale, et soovib elatist saada igakuiselt rahana. Elatise tagantjärele väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna eelnevalt pole hageja esitanud kostjale nõuet saada elatist summas 2000 krooni kuus ega soovinud kostjaga sel teemal läbi rääkida. Apellandi arvates ei ole elatise tagasiulatuv väljamõistmine kohtu kohustus vaid nn kaalutlusotsus, mille tegemiseks peavad olema täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja käitumist, mis on pidevalt olnud suunatud lapse heaolu tagamisele.
- PkS § 61 lg 5 näeb ette võimaluse vähendada elatist alla miinimumi juhul, kui vanemal on kasvatada teine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel nõutud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on sisuliselt olnud põhjendatud asjaolu, et kostja võib mitte olla teinud igakuiselt lapse heaks kulutusi seaduses sätestatud miinimumi ulatuses.
- Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata PkS § 61 lg 5 leides meelevaldselt, et kostja palk on piisav mõlema lapse ülalpidamiseks hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus pole arvestanud, et kostja kulud ei saa seisneda vaid lastele elatise tagamiseks, vaid igakuiselt tuleb tal teha ka muid hädavajalikke kulutusi. Elatis ei peaks ületama seadusega ettenähtud miinimumi. Juhul, kui elatisenõue ületab seaduses ettenähtud miinimummäära, peaks hageja tõendama lapsele tehtavaid kulutusi, mida aga hageja teinud ei ole.
- Apellandi arvates oli ebaõige ka menetluskulude jätmine kostja kanda, kuna hageja ei pöördunud kostja poole sooviga lahendada elatise maksmise küsimus kohtuväliselt, põhjustades sellega tarbetuid kohtukulusid mõlemale poolele. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja ei nõustunud apellatsioonkaebusega, paludes jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistamisele osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja tagasiulatuvalt. Selles osas peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata, jättes rahuldamata hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust väljamõistetud elatise suuruse osas. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 4
(6)Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse üksnes väljamõistetud elatise suuruse ning elatise tagasiulatuva väljamõistmise osas, ei kontrolli ringkonnakohus ülejäänud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust.
- Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud kostjalt PkS § 70 lg 2 alusel elatise tagasiulatuvat väljamõistmist, märkides üksnes, et kohus tuvastas kostja poolt lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise alates 30.04.2006.a ning elatisehagi on kohtule esitatud 19.07.2006.a. Maakohtu arvates andsidki ainuüksi nimetatud asjaolud aluse mõista elatis välja alates ajast, mil laps tegelikult hageja juures elab (s.o 30.04.2006.a). Ringkonnakohus nende maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks ei anna alust ainuüksi ülalpidamiskohustuse rikkumine. PkS § 70 järgi kehtib endiselt üldpõhimõte, et elatis mõistetakse välja alates elatisehagi esitamisest (lg 1) ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud võimalust mõista elatis välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist tuleb käsitada kui erandit, mille kohaldamine eeldab igal üksikjuhul põhjendamist konkreetsete asjaoludega. Nimetatu tuleneb asjaolust, et elatis on mõeldud lapse jooksvate igapäevaste vajaduste katmiseks. Katta ei ole põhimõtteliselt aga võimalik lapse minevikus olnud ja juba möödunud vajadusi.
- Last kasvataval vanemal on teise vanemaga elatise osas kokkuleppe mittesaavutamisel õigus ja lapse huve silmas pidades ka kohustus pöörduda elatise saamiseks õigeaegselt kohtusse. Ringkonnakohus leiab, et PkS § 70 lõikes 2 sätestatud võimalust mõista elatis välja tagasiulatuvalt on alust kohaldada eelkõige juhtudel, kus lapse ülalpidamise kohustust rikkunud vanem on oma käitumisega andnud elatist nõudma õigustatud vanemale põhjust viivitada elatisehagi kohtule esitamisega. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu kolleegiumi arvates, et kostja oleks käitunud viisil, mis annaks alust mõista PkS § 70 lg 2 alusel temalt elatis välja tagasiulatuvalt. Hageja ei ole eitanud, et kostja on lapse ülalpidamises lapsele asju ostes teatud määral osalenud, ent on pidanud kostja tehtud kulutusi ebapiisavateks ja ebaregulaarseteks. Pärnu Maakohtu 23.01.2007.a kohtuistungil selgitas hageja, et ei esitanud hagi kohe, sest oli puhkuste aeg ja hageja ei teadnud, missuguse kohtu poole tal tuleks pöörduda. Esile ei ole toodud ka muid erilisi asjaolusid, mis tingiksid elatise tagasiulatuva väljamõistmise. Kolleegiumi arvates puudub nimetatud asjaoludel alus PkS § 70 lg 2 kohaldamiseks ning hageja nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks elatisehagi kohtule esitamisele eelnenud aja eest tuleb jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega selles osas, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata PkS § 61 lõike 5, jättes kostjalt väljamõistetava elatise vähendamata seadusega ettenähtud miinimumini. Taotlust vähendada elatist seadusega ettenähtud miinimumini põhjendab apellant asjaoluga, et tema kasvatada on ka teine ülalpidamist vajav laps. Maakohus on kostja varalist seisundit analüüsinud otsuse p-s 3 (lk 3) ning tuvastanud, et kostja brutopalk ühes kuus on ca 10 629 krooni. Kohtuotsuse p 3.2 kohaselt on kohus elatise suuruse määramisel arvestanud muuhulgas ka kostja ülalpidamisel olevate isikute arvu ning leidnud, et kostja teine laps ei jää hageja nõude rahuldamisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav tütar. Maakohus on hinnanud ka kostja sissetuleku suurust iga pereliikme kohta (kostja ise ja tema ülalpeetavad 2 last). Apellatsioonkaebusest ei nähtu veenvaid põhjendusi selle kohta, milles seisnes apellandi arvates materiaal- või menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamine maakohtu poolt. Maakohus on õigesti märkinud, et peale kostja igakuise sissetuleku (palga) tõendamise ei ole asjas esitatud muid poolte varalist seisundit iseloomustavaid andmeid. Seega ei ole kostja esitanud andmeid ka selle kohta, missugused on tema igakuised vältimatud kohustused, mis püsivalt mõjutavad tema varalist seisundit ja suutlikkust maksta elatist kohtu poolt väljamõistetud suuruses.
- Apellant vaidlustas kohtuotsuse ka kohtukulude jaotamise osas, paludes jätta kummagi poole menetluskulud tema enese kanda. Maakohus otsustas menetluskulude jaotuse TsMS § 162 lg 1 5
(6)alusel, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alust ei ole kohaldada TsMS § 164 (menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas), kuna nimetatud paragrahv sätestab üldreeglist erineva menetluskulude jaotuse üksnes hagiliste abieluasjade ja põlvnemisasjade kohta, käesoleval juhul on aga tegemist ülalpidamisasjaga. Kuna ringkonnakohtu otsusega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning rahuldamata jääb elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõue, leiab ringkonnakohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja ja 20 % ulatuses hageja kanda. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 6
(6)