← Eesti

2-05-17610/1

2-05-17610 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. detsembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
  2. detsembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-17610 Tsiviilasi MKu hagi AS-i vastu 8 756.64 krooni saamiseks ning AS-i vastuhagi MKu vastu 7 803.65 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK (elukoht XXX, isikukood XXX) ja tema volitatud esindaja vandeadvokaat AJ; kostja AS-i (asukoht XXX, registrikood XXX) lepinguline esindaja I Š. Kohtuistungi toimumise aeg
  3. novembril
  4. a. RESOLUTSIOON Rahuldada MKu hagi AS-i vastu 8 756.64 krooni saamiseks. Välja mõista AS-lt MKu kasuks 8 756.64 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend kuus krooni ja 64 s.) krooni põhivõlga koos viivisega. Jätta rahuldamata AS-i vastuhagi MKu vastu 7 803.65 krooni saamiseks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna summas 670 (kuussada seitsekümmend) krooni jätta AS-i kanda ning välja mõista AS-lt MKu kasuks. Välja mõista AS-lt MKu kasuks kulutused õigusabile 5 % ulatuses põhihagi ja vastuhagi summast 828 (kaheksasada kakskümmend kaheksa) krooni ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 22.12.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Tallinna Linnakohtule 30.09.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on XXX asuval elamul 6 kaasomanikku – ½ mõttelist osa MKul (korterid nr. XXX), XXX mõttelises osas AS (korterid nr. XXX), XXX mõttelises osas AE (korter nr. XXX), XXX mõttelises osas MG (korter nr. XXX), XXX mõttelises osas RJ (korter nrXXX) ning XXXmõttelises osas AS (korter nrXXX). AS omandas oma mõttelise osa suurusega XXX(korter nrXXX) XXX elamust 05.07.2001.a. sõlmitud ostumüügilepingu ja nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel OÜ-lt . OÜ ja MKu vahel oli 22.09.2000.a. sõlmitud kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkulepe, milles määrati kindlaks muuhulgas poolte õigused ja kohustused asjaga seotud kulutuste ja maksude tasumisel. Vastavalt nimetatud kokkuleppe p.-le 2.
  5. tasuvad kaasomanikud kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ning ekspluatatsioonikulud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega tulenevalt kokkuleppe p.-st 3 kehtib kaasomanike kokkulepe ehitise valdamise ja kasutamise korra kohta ka kaasomaniku õigusjärglase suhtes (antud juhul AS suhtes). Kaasomandile kommunaalteenuste osutamise lepingud on sõlmitud hageja MKu ja teenuste osutajate vahel. Viimased esitavad arved MKule, kes tasub talle esitatud arvete alusel kommunaalmaksed kõigi kaasomanike, kaasaarvatud AS-i eest ning seejärel jagab arvete alusel tasumisele kuuluvad summad kaasomanike vahel vastavalt neile kuuluva kaasomandi mõtteliste osade suurusele ning esitab kaasomanikele arved. Hageja on 25.02.2005.a., 07.04.2005.a. ja 21.06.2005.a. esitanud AS-le arved viimase kasutuses oleva korteri nr. XXX eest tasutud kommunaalteenustena kokku summas 4 523.49 krooni. AS ei ole alates 01.06.2004.a. kuni hagi esitamiseni kohtule ülalnimetatud arvete alusel hagejale tasunud. Kokku on MK tasunud AS-i eest perioodil 01.06.2004.a. – 01.06.2005.a. üldelektri, kütte ning prügiveoteenuste eest summas 4 523.49 krooni. 20.12.2005.a. esitas hageja kohtule haginõude suurendamise avalduse, mille kohaselt on hageja selle avalduse kohtule esitamise ajaks esitanud AS-le ka arved perioodi eest 01.07.2005.a. kuni 01.09.2006.a. Ka nimetatud arvete (16.01.2006.a. ja 17.04.2006.a.) alusel ei ole AS MKule senini tasunud. Hageja kasutab siinkohal oma protsessuaalset õigust muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. AS-le 16.01.2006.a. ja 17.04.2006.a. esitatud arvete alusel kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 3 610.33 krooni. Arvete tasumisega on viivitatud ning seetõttu on hagejal õigus AS-lt tuginedes VÕS § 101 lg. 1p. 6 nõuda ka viivist summas 109.86 krooni. Seega soovib hageja suurendada oma nõuet kostja vastu summas 3 720.19 krooni ning hageja kogunõudeks kostja vastu on 8 756.64 krooni. Kõike eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dele 76 lg. 1, 100 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 palub hageja mõista AS-lt välja hageja kasuks kokku 8 756.64 krooni ning jätta hageja kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil kostja esindaja põhilises osas hageja nõuet ei vaidlustanud, kuid seadis paljasõnaliselt kahtluse alla vaid AS-lt saadud arved. Kostja vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Kostja esitas 11.11.2005.a. asjas vastuhagi, mille kohaselt on AS omandanud 05.07.2001.a. XXX mõttelise osa ehitisest. Vastavalt sõlmitud lepingule jäi vastuhageja kasutusse nimetatud ehitises olev korter nr. XXX üldpinnaga 34,5 m2, mis vastab 3450-le mõttelisele osale elamust. AS-i kasutuses oleva korteri pind on 34,5 m2, kuid tema poolt ostetud elamu mõttelised osad vastavad 42,95 m2 suurusele pinnale. Ülejäänus kuuluvad AS-le 8,45 m2 asuvas majaosas, mis on MKu ja teiste elamu kaasomanike kasutuses. Vastavalt AÕS § 82 lg. 1 sättele peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja mõtteline osa määratuna ½ osana elamust, mis vastab 47690: 2=23845 mõttelisele osale, vastavalt eluruumi kui reaalosa pinnale suurusega 238,5 m
  6. Tegelikult kasutab MK pinda 244,8 m2 ulatuses, mis vastab mõttelisele osale 24480, mis on 6,36 m2 võrra rohkem kui talle ette nähtud. AS kasutab 34,5 m2 ulatuses eluruumide pinda, mis vastab 3450 mõttelisele osale elamust, mis on 8,45 m2 vähem kui ette nähtud. AS esitas MKule arve ajavahemikul juuli 2004.a. – aprill 2005.a. kasutatud pinna eest tasumiseks kokku summas 6 985 krooni. AS on MKule arvestanud ka viivist (suuma pole märgitud). AS tugineb oma hagis tsiviilasjas nr. 2/276 – 7195/03 kohtuotsuses tuvastatud asjaolule, et MK kasutas kuni poolte vahel ostumüügilepingu sõlmimiseni AS-le kuuluvat mõttelist osa elamust pindalaga 6,35 m
  7. samuti on selles tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et AS arve (tasu majaosa kasutamise eest) koostamisel on õigesti võtnud elamispinna kasutamise eest tasu nõudmise aluseks VÕS § 301 lg. 1 sätestatud põhimõte. Asjas on tuvastatud, et MK saab alusetut tulu AS-i arvel, kuna viimane kasutas kaasomanikele kuuluva mõttelise osaga võrreldes vähem elamispinda. Vastavalt Statistikaameti andmetele oli keskmine üürihind 1 m2 kohta Tallinnas 2004,a, III ja IV kvartalis ning 2005.a. 1 ja II kvartalis 109.50 krooni, seega ei ole AS-i poolt MKule arvestatud 1 m2 hind 100 krooni ülemäärane. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes AÕS § 71 lg. 2 ja 82 lg. 1 ning VÕS §-dest 76 lg. 1, 94 lg. 1, 301 lg. 2, 113 lg. 1 palub AS kohtul mõista välja MKult AS-i kasuks võlgnevus summas 6 985 krooni ning viivis summas 818.65 krooni ning kokku 7 803.65 krooni, kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena jätta MKu kanda. AS esitas 03.05.2006.a. oma vastuhagiavaldusele täpsustava avalduse ning ka nõuet põhistavad tõendid. Vastuhagi täpsustuses leiab AS jätkuvalt, et MK kasutab 6,35 m2 rohkem kui ettenähtud ja AS kasutab 8,45 m2 vähem ettenähtust. Ülejäänud 2,1 m2 AS-le kuuluvat pinda kasutavad R J , M G ning AS . Oma vastuhagis on AS osundanud üürisuhtele eesmärgiga määrata kindlaks saamata jäänud kasu, mida omanik ise oma asja vallates või kasutades oleks võinud saada vastavalt AÕS § 85 lg.-tele 1 ja
  8. Vastavalt mõttelise osa suurusele peaks AS-i kasutuses olema 42,95 m2, kuid reaalselt on 34,5 m
  9. AS on seisukohal, et suuremalt pinnalt on võimalik saada suuremat tulu, andes korteri üürile. Asjaolu, et MK kasutas kuni müügilepingu sõlmiseni AS-le kuuluvat osa elamust, soovib AS tõendada jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03 ja selle tsiviilasja protokoll, kus on kirjas, et MK tunnistab, et kasutab 6,35 m2 rohkem kui temale kaasomandiõiguse alusel kuulub. Seda asjaolu tõendab ka poolte vahel 29.04.2005.a. sõlmitud mõttelise osa müügileping, millega AS on müünud MKule 635 suuruse mõttelise osa elamust, mis ruutmeetriteks ümberarvestatuna vastab 6,35 m2 suurusele pinnale. Lepingu p.-s 3.3.avaldas MK, et müüdud osad on olnud tema valduses enne lepingu sõlmimist. AS palub vastuhagi rahuldada. Hageja vastuväited vastuhagile MK oma kirjalikus vastuses vastuhagile teatab, et ta ei tunnista tema vastu esitatud vastuhagi, kuna sellel puudub õiguslik alus ja on hageja vastu esitatud põhjendamatult. Tallinna Linnakohus on tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03 MKu hagis AS-i vastu perioodil 01.07.2001.a. – 01.06.2004.a. AS-i poolt MKule kommunaalteenuste eest võlgnetava 10 300.67 krooni ja viiviste 674.88 krooni ning XXX elamu katlamaja renoveerimisele kulutatud 7 357.78 krooni ning selle maksmisega viivitamise eest viiviste 1 449.37 krooni saamiseks hagi rahuldanud osaliselt. Nimetatud tsiviilasjas esitas AS MKu vastu vastuhagi ja nõudis temalt perioodil 2001.a. juuli kuni 2004.a. mai eest tasu AS-le kuuluva 635/47690 suuruse mõttelise osa kasutamise eest XXX elamus 22 225 krooni ning viiviseid 3 142 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega osundatud tsiviilasjas rahuldati osaliselt MKu hagi AS-i vastu ning mõisteti AS-lt välja MKu kasuks välja 19 778.20 krooni ning 3 657.30 krooni kohtukulude katteks. AS-i vastuhagi MKu vastu 25 367.84 krooni saamiseks jäeti rahuldamata. AS esitas Tallinna Linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, vaidlustades otsuse osas, millega jäeti rahuldamata AS-i vastuhagi.29.04.2005.a. sõlmisid MK ostjana ja AS müüjana notariaalse ostumüügilepingu Tallinna notari TS büroos Ehitise mõttelise osa müügilepingu ning võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepinguna. Lepingu esemeks oli AS-i omandis olev 635/47690 suurune mõtteline osa XXXasuvast elamust ning 635/47690 suuruse mõttelise osa XXXasuva maa kinnistusraamatusse kandmisel tekkivast kinnistust. Lepingu p.-s 2.
  10. leppisid pooled kokku, et AS loobub MKu vastu hagist ja apellatsioonkaebusest, kui MK täidab lepingu p.-s 3.
  11. nimetatud kohustuse (tasuda 1 000 krooni kompensatsiooni hagiavaldusest loobumise eest ning tasuda ostuhind). MKu poolt temapoolsete kohustuste täitmist tõendab 29.04.2005.a. AS-i Hansapank maksekorraldus nr.
  12. Tallinna Ringkonnakohus 11.05.2005.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-2/506/05 lõpetati eelnimetatud alusel seoses apellant AS loobumisega apellatsioonkaebusest tsiviilasja menetlemise. Eeltoodust lähtuvalt leiab MK, et kuna XXXelamu 635/47690 suuruse mõttelise osa omandi ja kuuluvuse küsimus on poolte vahel 29.04.2005.a. lepinguga lahendatud ning alates lepingu sõlmimisest on selle p. 3.
  13. kohaselt otsene valdus lepingu esemele üle läinud MKule, on alusetu nõuda temalt tasumist tema omandis oleva vara kasutamise eest. Poolte-vahelise notariaalse lepingu allkirjastamisega lahendati mittevastavus omandiosade suuruse ning reaalse kasutuse osas. AS loobus oma vastuhagist kokkuleppe sõlmimisega. Vaidlus omandiõiguse üle või sellega seonduvate küsimuste üle nagu tasu elamu mõttelise osa kasutamise eest, on poolte vahel sõlmitud lepinguga ning jõustunud kohtulahendiga lõppenud. XXX asuv elamu on kõigi kaasomanike omandis, kes kasutavad seda vastavalt kaasomanike vahel sõlmitud kokkuleppele. Iga kaasomaniku kasutuses ja valduses on mõtteline osa kaasomandist, mis reaalosana on käsitletav ja piiritletav korteriomandina. AS-i vastuhagi esemeks olev mõtteline osa tema omandist asub MKule kuuluvas eluruumis, on osa sellest. Poolte vahel 29.04.2005.a. sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepinguga ostis MK AS-lt tema poolt kasutatava 635/47690 suuruse mõttelise osa, tasudes selle eest 63 500 krooni. Eeltoodut aluseks võttes on AS vastuhagi esitamisega MKu vastu ignoreerinud poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, jõustunud kohtulahendeid ning jätnud oma nõuet toetavad tõendid esitamata. Vastuhagi on alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. Hageja vastuväited kostja vastuhagiavalduse täpsustusele MKu 01.06.2006.a. vastuhagiavalduse täpsustusele esitatud kirjalikus vsstuses jääb hageja põhihagis oma varasemate seisukohtade juurde. MK on seisukohal, et vaidlus omandiõiguse üle või sellega seonduvate küsimuste üle nagu tasu elamu mõttelise osa kasutamise eest, on poolte vahel 29.04.2005.a. sõlmitud lepinguga lõpetatud. AS on antud asjas tõstatanud taas tema kompensatsiooninõude seaduslikkuse. AS-i nõude sisuks on endiselt nõue kompensatsiooni saamiseks, mille aluseks on võetud olematu üürisuhe. Hagiavalduse täpsustusele lisatud dokumendid üürinõude aluseks olla ei saa ning üürinõuet pole AS ka põhjendanud. MK on seisukohal, et AS-i käitumine on pahatahtlik ja hea usu vastane. Rikkudes ise jätkuvalt seadust, esitab AS MKu vastu järjest otsituid ja tõendamatuid nõudeid. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et põhihagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Asjas hageja esitatud kokkuleppest, milline sõlmiti MKu ja OÜ vahel 22.09.2000.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt (vt tlk. 7 – 9) leppisid pooled kokku selles, et lähtuvad elamu asukohaga XXXvaldamisel, kasutamisel ja käsutamisel 1996.a. MKu ja AL vahel sõlmitud kaasomandi valdamise ja ksutamise korra lepingust. Kokkuleppe kohaselt on kaasomanikel õigus ühist elamut kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa elamu sissetulekutest. Kumbki kaasomanik kogub iseseisvalt tema kasutusse jääva elamu osa sissetulekud (üürid jne.). Kokkuleppe p.2.
  14. kohaselt tasuvad kaasomanikud kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad avalik-õiguslikud koormatised ning ekspluatatsioonikulud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurustega. Kõik haldamisega seotud kulud kannavad kaasomanikud võrdeliselt neile kuuluva osaga elamust, välja arvatud vesi, gaas ja elekter, mille tasumine teenuse osutajale toimub kummagi kaasomaniku poolt iseseisvalt vastavalt kaasomaniku kasutusse jääva elamu osa tegelikule tarbimisele. Kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtib kaasomanike kokkulepe ehitise valdamise ja kasutamise korra kohta, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et kuigi kaasomanike vaheline kokkulepe on sõlmitud enne 01.07.2002.a., tuleb antud vaidluses kohaldada Võlaõigusseaduse sätteid, kuna kostja võlgnevus hageja ees ning kostja vastuhagis hagejalt nõutava tasu nõue on tekkinud ajaliselt peale antud seaduse kehtima hakkamist. Pooltel puudub vaidlus selles, et AS omandas XXXasuvas elamus (korteri nr. XXX reaalosana) korteriomandi mõttelise osa suuruses XXX 05.07.2001.a. sõlmitud ostumüügilepingu ja nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel OÜ-lt . Samuti pole kostja vaidlustanud asjaolu 22.09.2000.a. sõlmitud kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkuleppe kehtivusest kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui viimased on kantud kinnistusraamatusse. Osundatud kokkuleppes määrati kindlaks muuhulgas ka poolte õigused ja kohustused asjaga seotud kulutuste ja maksude tasumisel ning selle kokkuleppe p. 2.
  15. kohaselt tasuvad kaasomanikud kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ning ekspluatatsioonikulud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. Vaidlus puudub ka selles, et kaasomandile kommunaalteenuste osutamise lepingud on sõlmitud hageja MKu poolt teenuste osutajatega. Viimased esitavad arved MKule, kes tasub talle esitatud arvete alusel kommunaalmakseid kõigi kaasomanike eest, ka AS-i eest ning seejärel jagab arvete alusel tasumisele kuuluvad summad kaasomanike vahel vastavalt neile kuuluva kaasomandi osa suurusele ning esitab omakorda arved kaasomanikele tasumiseks. MK kinnitas ka kohtuistungil kohtule osundatud kokkuleppe kehtivust kaasomanike vahel ning ka kostja ei ole antud asjaolu asjas vaidlustanud. Põhihagi ning nõude suurendamise avalduse kohaselt on hageja tasunud AS-i eest teenuste osutajatele perioodil 01.06.2004.a. kuni 01.04.2006.a. esitatud arveid kokku summas 8 133.82 krooni, milliselt summalt on hageja arvestanud viivist summas 622.82 krooni. Kostja on hageja nõuet tasumata maksete võlgnevuses vaidlustanud paljasõnaliselt AS-i arvete osas, esitamata seejuures ainsatki õiguslikku põhjendust või kaalutlust. Sellised kostja vastuväited on kohtu arvates ainetud, kuna kostja pole kohtule tõendanud, et hageja poolt kostjale esitatud arved pole mingis osas kulupõhised või need on kostjale esitatud ilma õigusliku aluseta. Ka hageja viiviste nõuet pole kostja asjas vaidlustanud. Asja menetlemise käigus on kohtu arvates ilmnenud veenvalt asjaolu, et AS ei järgi kaasomanike kokkulepet maksete tasumise osas, sest ka perioodil 01.07.2001.a. kuni 31.05.2004.a. hageja poolt tasutud makseid oli viimane sunnitud nõudma AS-lt kohtu kaudu (tsiviilasi nr. 2/276-7195.03). Selles tsiviilasjas rahuldas kohus hageja nõude põhivõla osas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnetava summa. Hoolimata eelmisest kohtuasjas tehtud lahendist jätkab AS hageja suhtes ignorantset käitumist, keeldudes tasumast talle esitatud arveid pikema aja jooksul, põhjustades hagejale korduvalt asjatuid kohtuskäimisi. Kuna kostja esindaja vaidles hageja nõudele põhihagis vastu väidetavalt AS-i arvete osas, kuid mingeid põhjendusi oma vastuväidetele kostja esindaja asjas ei esitanud, leiab kohus, et kostja vastuväited ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. MKu hagi AS-i vastu tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostja kanda tuleb jätta ka hageja kulutused riigilõivule aluseks võttes hagi kohtule esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Kostja vastuhagi MKu vastu 7 803.65 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Vaidlus puudub pooltel selles, et hageja kasutuses oli 6,35 m2 rohkem kui temale kaaasomandiõiguse alusel kuulus. Samas on AS selle asjaolu alusel esitanud vastuhagi ka tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03, nõudes MKult tasu selle pinna kasutamise eest ning Tallinna Linnakohus jättis vastuhagi rahuldamata kohtuotsuses märgitud põhjendustel. AS esitas Tallinna Linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 11.05.2005.a. menetluse TsMS § 317 lg. 1 alusel seoses apellant AS loobumisega apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas vastustaja kohtule poolte vahel 29.04.2005.a. notariaalses vormis sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu, mille p.-s 2.
  16. avaldas AS , et loobub antud tsiviilmenetluses apellatsioonkaebusest. Osundatud lepingu p. 2.
  17. kohaselt on ostja ja müüja teadlikud asjaolust, et Tallinna Linnakohtu 09.11.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03, millega mõisteti välja müüjalt ostja kasuks 19 778.20 krooni ostja poolt kaasomandis oleva elamu majandamiseks tehtud kulutuste katteks, mis tulnuks vastavalt müüja kasutuses olevale kaasomandiosa suurusele kanda müüjal. Sama lepingu p.-s 2.
  18. leppisid pooled kokku, et müüja loobub ostja vastu esitatud käesoleva lepingu p.-s 2.
  19. nimetatud apellatsioonkaebusest käesoleva lepingu p.-s 3.
  20. nimetatud ostja kohustuse täitmisel. Lepingu p.-s 3.
  21. sätestatu kohaselt müüja (AS ) müüb lepingu eseme ostjale (MK) hinnaga 63 500 krooni, millele lisandub kompensatsioon 1 000 krooni käesoleva lepingu p.-s 2.
  22. nimetatud hagiavaldusest loobumise eest. Ostuhinnast 19 778.20 krooni loevad müüja ja ostja käesoleva lepingu alla kirjutamise momendist arvates kogu ulatuses tasaarveldatuks käesoleva lepingu p.-s 2.
  23. nimetatud kohtuotsusest tuleneva müüja kohustusega ostja ees. Käesolevaga loeb müüja ostuhinnast 19 778.20 krooni ostja poolt tasutuks ning ostja loeb müüja kohustuse 19 778.20 krooni ulatuses vastavalt eelpool nimetatud kohtuotsusele täidetuks. Osundatud lepingusätetest selle sõlmimise ajal 29.04.2005.a. tuleneb kohtu arvates ilmselgelt poolte tahe lahendada nende kui kaasomanike erimeelsused seoses kaasomandieseme, s.o. ehitise mõtteliste osade valdamise ja kasutamisega, kuna pooled on lugenud tasaarveldatuks vastastikused nõuded, seega on nad vastastikused kohustused tulenevalt poolte-vahelise vaidluse esemest lugenud lõppenuks. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et vastuhagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuna ülalmärgitud lepingu sõlmimisega selle sisuks olevatest poolte vastastikustest tahteavaldustest lähtudes kaotas AS kohtu hinnangul õiguse hageja vastu kaasomandieseme kasutamisest ja valdamisest tuleneva rahalise nõude esitamiseks käesolevas tsiviilasjas. TsÜS § 75 lg. 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda mõistma pidi. Hageja on seisukohal, et kõnesoleva lepinguga 29.04.2005.a. poolte vaidlus omandiõigus mõttelistele osadele või sellega seonduvate vaidlusküsimuste üle, nagu tasu elamu mõttelise osa kasutamise eest, on lõpetatud, mis seaduse mõtet järgides on kohtu hinnangul mõistlik ja käesolevas vaidluses asjakohane. Kostja vastuhagi esitamisega seonduvad kulutused riigilõivuna tuleb jätta kostja enda kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja õigusabikulud 5 % ulatuses põhihagi ning vastuhagi hinnast summeerituna summas 828 krooni, milline rahasumma tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks aluseks võttes hagi kohtule esitamise ajal kehtinud TsMS § 61 lg. 1 p. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.12.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.