2-05-528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007.a, Tallinn T

§ 438lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja täitis augustist septembrini 2004.a kostjale käsundi. Käsundi täitmise üle otsustamisel peab kohus lähtuma

§-st 438 ja § 442 lg-st 8 ning analüüsima kõiki tunnistajate ütlusi. Kui kohus mõnda ütlust ei arvesta, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei võtnud P. K ja K. S ütluste osas seisukohta. Samuti ei nähtu, miks peaks tunnistajate I. S ja A. S ütlustest nähtuma, et hageja ei viibinud vaidlusalusel perioodil objektil. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega, et hageja osutas augustist oktoobrini 2004.a kostjale lepingulist teenust kokku 119 tundi.

1. Kui kohus jättis töövõtulepingu sätetele tuginemise tõttu analüüsimata tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütlused, oleks kohus pidanud põhjendama, miks kohus ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ja et käsund vaidlusalusel perioodil täideti.
2. Hageja palus ringkonnakohtul hinnata uuesti kõiki asjassepuutuvaid tõendeid. Hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil käsundi täitmine on tõendatud tunnistajate P. K ja K. S ütlustega. I. S ja A. S ütlused selle kohta, et nad ei näinud P. Ke ja K. S objektil, ei tõenda asjaolu 4

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

1. Apellant vaidlustas maakohtu seisukoha, mille kohaselt oli pooltevahelise suhte näol tegemist töövõtulepinguga, leides, et tegelikult sõlmiti poolte vahel käsundusleping. Ringkonnakohus apellandi sellekohaste väidetega ei nõustu. Nii käsundusleping (VÕS § 619) kui ka töövõtuleping (VÕS § 635) võivad olla suunatud teenuse osutamisele, kusjuures peamise erisusena kohustub käsundisaaja käsundiandja huvides üksnes tegutsema, vastutades eeskätt käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsuse järgimise eest, töövõtja aga kohustub saavutama teatud kokkulepitud tulemuse ning vastutab ka selle tulemuse lepingutingimustele vastavuse eest. Maakohus on pooltevahelise suhte iseloomule hinnangu andnud leides, et poolte kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tegema kostja tellimusel 2004.a aprillist alates Männituka elamurajoonis rataslaadur-ekskavaatoriga kaeve-, planeerimis- jm töid elamute ehitamise ettevalmistamiseks, mis vastab töövõtulepingu mõistele. Kohus on analüüsinud hageja esitatud arveid, mille kohaselt on hageja aprillist juulini 2004.a kaeve- ja planeerimistöid ka teostanud. Vaidlus puudub selles, et nimetatud ajavahemikus on tööd teostatud ja kostja on nende eest ka tasunud.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kaeve- ja planeerimistöid on nende olemuse põhjal alust pidada tulemuse, s.o teatud tagajärje saavutamisele suunatud töödeks. Käsunduslepingu puhul (nt raviteenuse osutamine, vara haldamine vmt) on käsundiandja huvitatud eeskätt teenusest kui niisugusest, samal ajal kui ehitustööd, sh ka kaeve- ja planeerimistööd on oma olemuselt suunatud tulemusele ning mitte üksnes teenuse kui niisuguse osutamisele. Kokkulepitud tulemusena VÕS § 635 tähenduses on käsitatav iga konkreetse töölõigu lõpuleviimine, mh näiteks konkreetse trassi rajamine.
3. Kolleegium nõustub vastustajaga selles, et asja materjalidest ei nähtu, nagu oleksid pooled kokku leppinud hageja poolt kostjale määratlemata otstarbel ja eesmärgil traktoriteenuste (koos juhiga) osutamises ning nagu kohustunuks kostja tasuma hagejale ainuüksi niisuguse teenuse eest traktori töötundide arvestuse alusel. Kõik arved on hageja poolt esitatud kaeve- ja planeerimistööde eest, mis viitab kokkuleppele konkreetse sisuga teenuste osutamises. Käsunduslepinguks ei muuda pooltevahelist lepingusuhet ainuüksi see, et kostja andis hageja töötajatele objektil juhiseid, kuna ka töövõtusuhtele on omane tellija poolt töövõtjale töö tegemisel või teenuse osutamisel juhiste ja korralduste andmine.
4. Ringkonnakohus märgib ka, et nii käsundi kui töövõtu puhul tekib käsundiandjal või vastavalt tellijal kohustus tasuda niisuguse teenuse eest, mille osutamises on kokku lepitud ning mis on ka tegelikult teostatud. Erisused kahe lepinguliigi vahel ilmneksid eeskätt siis, kui vaidlus puudutaks osutatud teenuste kvaliteeti, mis aga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Pooled vaidlevad sellegi üle, kas augustis ja septembris 2004.a kostja hagejalt üldse teenuseid tellis. Maakohus märkis, et kostja ei ole kokkuleppe olemasolu kaevetööde tegemiseks 2004.a augustija septembrikuus omaks võtnud ning lepingulise suhte olemasolu vaidlusalustel kuudel ei ole tõendamist leidnud; samuti, et asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik usaldusväärselt tõendatuks lugeda, milliste konkreetsete tööde tegemises elamurajoonis pooled vaidlusaluseks 5

§ 230lg 1 kohaselt lasub tõendamiskoormis nimetatud asjaolude osas hagejal.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtade ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole vaidlusalust ajavahemikku puudutava kokkuleppe olemasolu ega tööde tegelik teostamine asjas piisavat tõendamist leidnud. 27. Kolleegiumi arvates puudub ringkonnakohtul alus hinnata asjas kogutud tõendeid erinevalt maakohtust.

§ 652

lg 5 kohaselt uurib ja hindab ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid vaid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Asja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist tõendite uurimisel ja hindamisel. Maakohus on otsuses muude tõendite hulgas hinnanud kõigi tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja seadusliku esindaja Allar Pinnari seletuse ja tunnistaja P. K ja K. S ütlustega ei ole võimalik usaldusväärselt tõendatuks lugeda, milliste konkreetsete tööde tegemises elamurajoonis pooled 2004.a augustiks ja septembriks kokku leppisid ja kas need on ka sel ajal tehtud. Kolleegium märkis eelpool, et hageja nõude rahuldamise eeldusena tulnuks hagejal tõendada nii kokkuleppe olemasolu teenuste osutamiseks 2004.a augustis ja septembris kui ka kokkulepitule vastavate teenuste tegelik osutamine. 28. Pooled taotlesid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud

§ 60

lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral apellandi kohtukulud tema enda kanda. Maakohtu otsusega on hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja mõistetud 5 % hagi rahuldamata jäetud osast, mistõttu

§ 61lg 1 p 1 alusel jäävad ka vastustaja apellatsioonimenetluses kantud täiendavad õigusabikulud vastustaja enda kanda. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6