KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-06-27534 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 6.juuni 2007, Tallinn Tsiviilasi K. P hagi L. R (R) vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- veebruari 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. P apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja number Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja K. P ja tema lepinguline esindaja Eero Lapp; kostja L. R ja tema lepinguline esindaja Harland Paas RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 28.veebruari 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kohtukulu apellandi K. P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused K. P esitas 28.09.2006 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg-te 1 ja 2, § 60 lg 2, § 61 lg-te 2 ja 4 ning § 63 lg 1 alusel mõista kostjalt välja elatis täisealisele lapsele 1 500 krooni kuus. 07.02.2007 suurendas hageja nõuet seoses Vabariigi Valitsuse poolt alates 01.01.2007 kehtestatud kuupalga alammäära kerkimisega 3 600 kroonini kuus ja palus mõista L. Rlt K. P kasuks välja igakuise elatusrahana 1 500 krooni perioodi eest 01.09.2006 kuni 31.12.2006 ja alates 01.01.2007 kuni hageja gümnaasiumiõpingute lõpetamiseni igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja K. P kostja poeg, kellele kostja on kohustatud maksma elatist. Vastavalt PkS § 60 lg-le 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Tulenevalt PkS § 61 lg-test 2 ja 4 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kuid elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja sai täisealiseks 19.11.
- Täisealiseks saamise ajal õppis hageja Kuressaare Ametikoolis, mis on kutseõppeasutus. Kostja maksis alates 01.03.2005 hagejale elatist 800 krooni kuus vastavalt 19.05.2005 poolte vahel sõlmitud kohtuvälisele kokkuleppele ning pidi kokkuleppest tulenevalt maksma hagejale elatist kuni Kuressaare Ametikoolis päevases õppevormis koka eriala lõpetamiseni, s. o 01.03.
- Hageja lahkus omal soovil Kuressaare Ametikoolist 26.10.2005, kuid juba varem oli ta õppima asunud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi. Hageja õppis Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi
- klassis ajavahemikul 19.10.2005 kuni 22.08.2006 ning töötas samal ajal 29.08.2005 kuni 01.08.2006 töölepingu alusel S AS-s. 23.08.2006 jätkas hageja õpinguid Kuressaare Gümnaasiumi
- klassis. Kostja maksis viimati elatist 06.12.2005 sama aasta oktoobrikuu eest summas 800 krooni. Kostja on seisukohal, et ta ei pea täisealisele lapsele elatise maksmist jätkama, kuna viimane on vahepeal tööle asunud. Pärnu Maakohtu 01.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22627 otsustati lõpetada L. R poolt elatise maksmine K. Ple, kuna täisealisel lapsel on endal sissetulek ja elatist maksva vanema varaline seisund on seoses pensionile jäämisega halvenenud. Hageja nõudis kostjalt elatist PkS § 62 lg-s 4 sätestatud alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), kuna leidis, et kostja on kohustatud PkS § 60 lg 2 alusel tema ülalpidamises osalema, sest hagejaga kooselava vanema (ema) sissetulekust ca 4 300 krooni kuus selleks ei piisa. Kostja ei ole töövõimetu ja saab lisaks politseiniku pensionile töötasu Kuressaare Linnavalitsusest. Päevases õppevormis õpingute ajutist katkemist 26.10.2005 kuni 01.09.2006 tuleb käsitada analoogiliselt akadeemilise puhkusega. Paus õpingutes oli seotud kostja tegevusega. Kuressaare Ametikoolist lahkuma sundis hagejat kostja, kellele ei meeldinud, et hageja töötab õppimise kõrvalt. Koolis edasijõudmisega ei ole hagejal kunagi probleeme olnud. Kuivõrd kostja viivitas regulaarselt elatise maksmisega (näiteks maksis septembrikuu elatise 07.10.2005 ja oktoobrikuu elatise 06.12.2005), siis sattus hageja vaimse ja majandusliku surve alla ja oli sunnitud õpingud ajutiselt katkestama. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole kohustatud PkS § 60 lg-st 2 tulenevalt elatist maksma, kuna täisealiseks saanud hageja katkestas
- a. õpingud Kuressaare Ametikoolis ning asus tööle. Hageja asus uuesti üldhariduskoolis õppima täisealisena. Valitseva kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06) ei uuene täisealise isiku ülalpidamise kohustus, mis on katkenud PkS § 60 lg 2 tähenduses. Kostja märkis ka, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu suuteline hageja nõutud ulatuses elatist maksma. Kostja on pensionär ja tal on kaks alaealist kooliskäivat last, kes samuti vajavad ülalpidamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis 28.02.2007 otsusega hagi rahuldamata ja jättis vastavalt 2
(5)kohtuotsuse resolutsioonile kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud. Otsuse põhjenduste kohaselt ei anna perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 alust hagi rahuldamiseks. Vastavalt PkS § 60 lg-le 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Seega peab PkS § 60 lg 2 kohaldamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. (Riigikohtu 03.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et K. P isaks on kostja L. R ja et lapsevanem on kohustatud vastavalt seadusele oma alaealist last ülal pidama. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täisealisel hagejal on õigus nõuda kostjalt PkS § 60 lg 2 alusel enda ülalpidamist. Asja materjalidest nähtub, et K. P pöördus kostjalt elatise saamiseks hagiavaldusega kohtusse täisealisena (hagi esitati 28.09.2006, hageja sai täisealiseks 19.11.2004). Täisealiseks saamise ajal õppis K. P kutseõppeasutuses (Kuressaare Ametikoolis). 26.10.2005 arvati hageja Kuressaare Ametikooli õpilaste nimekirjast välja seoses omal soovil koolist lahkumisega. Hageja jätkas pärast Kuressaare Ametikoolis õpingute lõpetamist õpinguid alates 19.10.2005 kuni 28.08.2006 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis ja asus 29.08.2005 sõlmitud töölepingu alusel tööle S Eesti AS-i, kus töötas kuni 01.08.
- 01.09.2006 asus K. P uuesti õppima üldhariduskooli päevasesse õppesse, s. o Kuressaare Gümnaasiumi
- klassi. Maakohus asus seisukohale, et kuigi hagi esitamise ajal oli K. P täisealine ja ta jätkas sel ajal õpinguid gümnaasiumis, on tema poolt elatise nõudmiseks PkS § 60 lg 2 alusel täitmata oluline tingimus, mille kohaselt hageja peab täisealiseks saamisel ja ka pärast seda õppima põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. See tähendab õpingute järjepidevust PkS § 60 lg-s 2 loetletud õppeasutuses pärast täisealiseks saamist. K. P katkestas pärast täisealiseks saamist omal soovil õpingud kutseõppeasutuses, asudes seejärel tööle ning õppima täiskasvanute gümnaasiumis. Selle tõttu lõpetas kostja ka elatise maksmise täisealiseks saanud pojale. Uuesti Kuressaare Gümnaasiumi päevases õppes õppima asumisel oli K. P aga juba täisealine. Seega leidis kohus, seadmata kahtluse alla hagejapoolseid subjektiivseid põhjendusi õpingute katkestamiseks, et K. Pl ei ole õigust kostjalt elatist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei oma tõenduslikku tähendust ka tunnistajate J. P ja M. Kuldsaare ütlused kohtuistungil hageja materiaalse olukorra ja kostja käitumise kohta. Kuna hagi jäi rahuldamata materiaalõiguse normi kohaldamatuse tõttu, siis ei pidanud kohus vajalikuks peatuda taotletud elatise suuruse põhjendatusel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 28.02.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusrahana 1 500 krooni perioodi eest 01.09.2006 kuni 31.12.2006 ja 1 800 krooni alates 01.01.2007 kuni hageja gümnaasiumiõpingute lõpetamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2, millele hageja tugines elatise nõudes. Hageja jääb seisukoha juurde, et elatise nõudmise eeldused on täidetud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud faktilise asjaolu, nagu oleks hageja pärast Kuressaare Ametikoolis õpingute 3
(5)katkestamist tööle asunud. Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis hageja töölepingu S AS-ga 29.08.2005, s. o enne kutseõppeasutusest lahkumist ja täiskasvanute gümnaasiumis õpingute jätkamist. Õpingute kõrval tööleasumise põhjuseks oli hageja raske majanduslik olukord. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad asjaolu, et hageja on alates täisealiseks saamisest kuni hagi esitamiseni (ning kuni käesoleva ajani) katkematult õppinud kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Asjaolu, et kostja ei pidanud
- a. novembrist kuni
- a. augustini hagejale elatist maksma, oli tingitud sellest, et hagejal oli õpingute kõrval töötamisest tagatud piisav sissetulek PkS § 61 lg 6 p 2 mõistes. PkS § 60 lg-st 2 tulenevat on hagi põhjendatud ka Riigikohtu 03.10.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 kohaselt. Riigikohus mõistab viidatud lahendis PkS § 60 lg 2 selliselt, et „isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PkS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks.“ Hageja puhul on mõlemad PkS § 60 lg 2 kohaldamiseks vajalikud tingimused täidetud. Seadus ei sätesta, et elatise maksmise kohustus katkeb, kui laps vahetab PkS § 60 lg-s 2 märgitud õppeasutuse teise samas paragrahvis märgitud õppeasutuse vastu. Samuti ei sätesta seadus, et elatise maksmise kohustus katkeb lõplikult õpingute järjepidevuse katkemise tõttu. Hageja õppeedukus nimetatud õppeasutustes on nähtuvalt esitatud tõenditest olnud täiesti rahuldav. Seega on taotlus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks kantud lapse parema hariduse ja sellest tulenevalt jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Käesoleva kohtuasja õiglane lahendamine omab tänapäeval kohtupraktika suhtes suuremat tähendust kui varasematel aastatel, kuna PkS § 60 lg-s 2 märgitud õppeasutused lõpetatakse tihti 20-22-aastaselt. Seda põhjusel, et lapsed saavad sageli nn kasvuaasta ja lähevad kooli aasta hiljem; gümnaasiumis on 12 õppeaastat varasema keskkooli 11 õppeaasta asemel; hea haridus väärtustab varasemast enam ja ka kehva majandusbaasiga lapsed on õpingute edukaks lõpetamiseks rohkem motiveeritud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et Pärnu Maakohtu 28.02.2007 otsus on põhjendatud ja seaduslik. Hageja puhul ei ole PkS § 60 lg 2 kohaldamise tingimused täidetud, sest ta ei ole pärast täisealiseks saamist katkematult õpinguid jätkanud. Apellandi arutlused õpingute katkestamise põhjuste osas on õiguslikult sisutud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastuse ning toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamata jätmise osas, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Kohus seisukoht on õige, et PkS § 60 lg 2 kohaldamiseks peab ülalpidamist vajav laps jätkama õpinguid täisealiseks saamise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Maakohus tuvastas, et hageja ei jätkanud õpinguid Kuressaare Ametikoolis, vaid ta lahkus antud koolist enne täisealiseks saamist omal soovil ning asus tööle. See oli hageja valik, et ta otsustas tööle minna, jättes alustatud õpingud pooleli. 4
(5)Asjaolu, kas tööle minekuks olid mõjuvad põhjused või mitte ning milline oli hageja õppeedukus, ei oma PkS § 60 lg 2 kohaldamise seisukohalt tähendust. Kolleegium leiab, et PkS § 60 lg 2 kohaldamiseks ei piisa täisealiseks saamise ajal õppimisest Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis. Perekonnaseaduse paragrahv 60 lõike 2 mõtte kohaselt vanema kohustus ülal pidada täisealist last tuleneb sellest, et abivajav laps saaks lõpetada alaealisena alustatud õpingud vaatamata täisea saabumisele õpingute kestel. Sellest tulenevalt ei ole täisealiseks saanud, kuid järjepidevalt PkS § 60 lg- s 2 nimetatud õppeasutuses õppival lapsel kohustust leida endale õpingute kõrvalt sissetulekut enese iseseisvaks ülalpidamiseks. Õpingute katkestamiseks PkS § 60 lg 2 mõttes tuleb pidada ka täiskasvanute gümnaasiumi õppima asumist samaaegselt tööle asumisega. Ka ei oma tähendust apellatsioonkaebuses toodud asjaolu, et hagi esitamise ajal hageja õppis Kuresaare Gümnaasiumis. Seega apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada ega hagi rahuldada. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 5
(5)