Oma 21.01.2005 kirjas juhtis kostja nimetatud asjaolule ka AS-i tähelepanu. Kostja on seisukohal, et AS-i käitumine kostja suhtes on olnud selgelt pahauskne. Kostja on seisukohal, et pärast oma 21.01.2005 AS-ile esitatud kirjalikku vastuväidet puudus kostjal igasugune mõistlik põhjus rohkem reageerida 16.12.2004 AS-i poolt esitatud arve mittetasumisega seotud nõudmistele, kaasa arvatud hageja 21.01.2005 nõudekirjale. Kostja oli õiguslikul alusel tasumisele kuulunud osa arvest tasunud ja arve ülejäänud osas arve esitajale pretensiooni esitanud. Kui AS leidis, et käigukasti remont ei ole müügigarantiiga hõlmatud, pidanuks ta kostjat oma vastavast seisukohast informeerima. Kostja viitab VÕS § 230 lg-le 3, mille kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused, seega lasub müüjal ka tõendamiskoormus selle osas, et teatud autoosa remont ei ole müügigarantiiga hõlmatud.
Kostja ei ole rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust nagu hageja ekslikult väidab. Kohustuse täitmist ei saa vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 nõuda juhul, kui võlgnik ei ole kohustust rikkunud. Hageja nõuab kostjalt ka AS-ile tekkinud kahju 1 039, 39 krooni hüvitamist. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peab kostja hagejale hüvitama kostja poolt kolmandale isikule väidetavalt tekitatud kahju. Hageja ei ole nimetatud kahju osas kahjustatud isikuks. Ka ei ole hageja oma hagiavalduses tuginenud asjaolule, et AS oleks hagejale loovutanud kahju hüvitamise nõude. Lisaks peab kostja vajalikuks märkida, et vastavalt eeltoodud põhjendustele ei vastuta kostja ka väidetava kahju tekkimise eest kolmandal isikul. Kuna kostja ei ole rikkunud võlasuhtes AS-iga ühtegi kohustust, puudub viimasel õiguslik alus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Hageja nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks on alusetu, kuna kostja ei ole kohustust rikkunud ega ole tekitanud kohustuse rikkumisega hagejale kahju. Kostja peab vajalikuks võtta seisukoht ka hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulud. Olles ise menetluses hagejaks, on hageja oma õigusabikulude tõendamiseks esitanud hageja enda poolt AS-ile esitatud arve summas 2 124 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel esitab hageja enda poolt ja enda nimel esitatud hagi 3 koostamise eest arve AS-ile . Kostja peab põhjendatuks lähtuda finantsarvestuses ja raamatupidamises üldiselt tunnustatud põhimõttest, et arve (välja arvatud kreeditarve) esitamisel tekkib isikul tulu, mitte kulu. Seega ei ole hageja hagiavalduse esitamise läbi kandnud kulusid, vaid on saanud tulu. Hageja poolt saadud tulu väljamõistmise nõue kostjalt ei põhine õiguslikul alusel. Kostja palub jätta kõik hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hagimenetluse kulud. 09.05.2007 esitatud kostja täiendavates seisukohtades juhib kostja tähelepanu ebatäpsustele ja puudustele hageja selgitustes. Hageja väide, mille kohaselt AS-i andmebaasis puuduvad märked vaidlusaluse auto korralise hoolduse ja õlivahetuse kohta 15 000 ja 45 000 kilomeetri läbisõidul on ebaõige, kuna nimetatud korralised hooldused (mis iseenesestmõistetavalt hõlmavad ka õlivahetust) on teostatud nimelt AS-i poolt. Kostja tõendab nimetatud asjaolu koopiaga sõiduki garantii- ja hooldusraamatust (tl 62). Kostja väitel võib eeltoodud asjaolust teha järelduse, et AS-i tegevuses esineb olulisi puudusi dokumentide vormistamisel ja arhiveerimisel. Seetõttu peab kostja kaheldavaks ka hageja väidet, et auto remondiks toomisel „kostja hooldevihikut ei esitanud, kuna protseduuri kohaselt oleks AS teinud sellest koopia ja lisanud selle auto materjalide juurde”. Nagu nähtub, on hageja poolt viidatud „AS protseduuri” käigus läinud dokumente kaotsi varemgi. Hageja väited selle kohta, et klient oli nõus käigukasti remondi eest tasuma, on ebaõiged ja täielikult tõendamata. Paljasõnalised on ka hageja kõik ülejäänud väited AS-i ja kostja vaheliste suuliste kokkulepete kohta. Tõendamata on hageja väide selle kohta nagu oleks sõiduki käike lülitatud ilma sidurit piisavalt lahutamata. Hageja ei ole tõendanud, et käigukasti rike tekkis sõiduki kasutaja süül. Paljasõnalised väited selle kohta, et sõidukit kasutanud isik sõiduki ekspluateerimise käigus käiguvahetushammasrattaid mehaaniliselt rikkus, ei ole asjakohased. Täiesti arusaamatu ja pahauskne on ka hageja poolt esitatud AS-i väide, et kostja venitas korralise hoolduse eest maksmisega. Arve maksetähtaeg oli 23.12.2004, kostja tasus arve 27.12.2004. 25.12. ja 26.12. on pühad. Hageja väide, et hoolduse eest maksti „peale mitmeid kordi seletamist” on enam kui kummaline, kuivõrd maksetähtaja ja tasumise vahele jäi üks tööpäev. Kohtu põhjendused Kohus jätab hagi rahuldamata. 09.05.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja leidis, et garantii oli kehtiv, kuid ei laienenud käigukastile. Hageja väitel ei saa kostja kui käigukasti mitte lahti võtnud isik vigastusi hinnata. Hageja nõustus, et kahju nõue on tõendamata. Kostja väitel tulnuks hagejal esitada tõendid käigukasti vigastuste kohta, mitte aga väita vigastuste olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS 230 lg-te 1 ja 3 kohaselt on müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. 4 Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas käigukasti remont kuulus garantii alla või mitte. Garantiitunnistusest (t lk 28-35) nähtub, et sõiduki loovutuskuupäev (s.o garantii alguskuupäev) oli 14.04.2003 ning garantii kehtis kuni 13.04.2006 või kuni läbisõiduni 100 000 km. AS-i arvest (t lk 10) nähtub, et sõiduki läbisõit hoolduse/remondi teostamise hetkel oli 87 429 km. Kohus on seisukohal, et käigukasti remont, mille eest tasumata jäetud summa väljanõudmist kostjalt hageja taotleb, teostati 16.12.2004 ning enne 100 000 km täitumist, järelikult garantii kehtivuse ajal.
Hageja väited, et käigukasti vea kõrvaldamine ei kuulunud garantii alla, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kohus on teinud hagejale ettepaneku selles küsimuses täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja pole täiendavaid tõendeid esitada soovinud. Käigukasti vea tekkimine kostja poolt sõiduki ebaõigel kasutamisel on kohtu hinnangul seega tõendamata. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei olnud garantiijuhtumiga, puudub hagejal alus nõuda teostatud remondi hüvitamist. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.